Kiiresti arvutisabad tagant, veel mõne õrnema atribuudi juhtmed seinast välja, aknad kinni ja siis ta algas. Oleme ju siin igasugu padukaid näinud, aga sellist vihmaseina annab mäletada, ei sentimeetritki nähtavust. Isegi välgud ei paistnud läbi vee. Kuulda oli vaid ühtlast tugevat mürinat, üksikuid kärgatusi ja korraks nagu läbi udu kumavaid valgusekiiri. Sellise ilmaga õue ei lähe, aknast ka midagi ei paista, istusime sööma. Ja siis käis korraga selline kärgatus, et me mõlemad hüppasime/viskusime püsti, ma kujutan ette, et niiviisi võib plahvatada aatomipomm. Mehe nina eest käis läbi ere, silmipimestav tulejutt ja kuskilt oli kuulda mingit kilinat või kolinat. Ometi kord suutis minusugust äikesenautlejat miski kohutada.
Vaatamata vihmale läks mees vaatama, kas meie metallkorsten on alles ja lülitas igaks juhuks välja maja peakaitsme /edapidi tuleb seda teha ilmselt ikka kohe äikese alguses/. Korsten oli alles, metallist lipuvarras kohal, puud terved. Kuhu ta pea kohal täpselt sisse lõi, ei teagi. Isegi see võimalus on olemas, et vette. Kui äike veidi rahunes, algas rahe. Õnneks kestis ta lühikest aega ja mitte väga suurte teradega, aga siiski hoopis suurematega kui eelmisel aastal külalistele korraldatud ilutulestiku ajal.
Pärast seda möllu külalistega ringi kõndides esialgu mingeid erilisi taimekahjustusi näha polnud. Iirised olid vapralt püsti, hosta- ja vesiroosilehed esialgsel vaatlusel terved. Ka teised suurelehelised on korras. Eks need jäätükkidega pihta saanud kohad hakkavad hiljem paistma, aga seekord läks õnneks. Majapidamises funkavad samuti kõik masinad, välja arvatud meie väga täpne digitermomeeter. See on küll naljaks, pole ta ju elektrivõrguga ühendatud.
Nüüd ma siis tean kuhu see suur must pilv müristamisega läks!
ReplyDeleteMeil täna mitte piiskagi,kuigi tööl olles Elva kesklinnas 5 min sadas.Kui koju jõudsin siis kõik tolmas.
Vihmaootuses endiselt.
Kui hea, et ikkagi sisse ei löönud! Meil siin Haapsalus aga pole sadanud ei täna, eile ega üleeile ega ka üle-eelmisel nädalal, nii et täitsa lõpp värk juba.
ReplyDeleteTeil on seal mäed ja järved ja nüüd vihmaseinad ka. Tõepoolest hea, et sisse ei löönud.
ReplyDeleteVihmasein oli ilmselt nii tihe, et hoidis taimed püsti:)
Nali naljaks, lubatud vihmanädal toimub vist kusagil teises riigis.
Ikka veel oleks vihma vaja.
Digitermomeetri kohta sobib lugu uuest autost, mille elektroonika äikese ajal lolliks läks ja hakkas katuseluuki avama ja sulgema :)
Mul täna töö juures oli ka vihmasein kontori akna taga ja ka rahet tuli paras ports. Aga kodus (hiljem naabritelt kuulsin) 20 km töökohast, ei tulnud piiskagi. Eile sadas õrnalt - enamus sajust läks Tallinna peale.
ReplyDeleteAga see, kui äike otse pea kohal kärgatab, on ikke jube küll. Ma lapsepõlvest mäletan keravälku - peale seda kardan jubedalt äikest.
Mulle äikesemöll tohutult meeldib, aga kohe, kui kõminat kostub, lükkame elektrikilbis peakorgi välja. Mu õpilaste kodukülas tegi mõne aasta eest äike kogu külarahva kodutehnikaga 1:0. Parem juba ette karta.
ReplyDeleteÄike mulle tohutult meeldib seni, kui ta jääb a 5 km kaugusele. Olen korra lus kogenud otse pea kohal möllanud äikesetormi ja sellist kogemust rohkem ei taha.
Ossaa, teil siis ikka vedas, et napilt kõrvale lõi!
ReplyDeleteAga see vihmanädal on meile eraldatud. Ja kulub ära küll, nii hullult kõrbenud muru ma varasemast nagu ei mäletagi.
peaasi, et ise terved ja kõik korras!
ReplyDeleteäike meeldib mulle ka.. segus ülima aukartusega. suhteliselt sarnast tunnet tunnen öise ookeani vastu.
aga äike võiks jah, jääda mõne km kaugusele. olen 2 korda elanud üle äikesetormi otse pea kohal, üks kord neist jalgrattaga lageda taeva all. vot siis ma palusin ja lubasin küll kõik maailma asjad kokku, et eluga pääseda, midagi nii sõna otseses mõttes võimast loodusnähtusena ei ole ma rohkem kogenud.
meil on nüüd viimase kahe päeva jooksul ka paar piiisikest vihmasabinat tulnud. üldiselt nii palju, et muru saaks niitmiskõlmatult märjaks, kuid samas muld on 5mm sügavuselt endiselt tolmkuiv.
Hea, et midagi või kedagi pihta ei saanud. Ja võrreldes nende rusikasuuruste rahekamakatega, mida ma kuu aega tagasi Lõuna-Türgis nägin, on meiekandi omad ikka vääga pisikesed. Seal lendasid autode esiklaasid ümberringi, nii et klaasi oli maas pea samapalju kui rahet.
ReplyDeleteNo jah, kuhu tuleb, sinna ikka kapaga, mitte, et ka meile natuke jätaks :DDD
ReplyDeleteÄikese vastu ei ole mul miskit, eriti kui sellega ka kosutav vihm kaasas käib ja kui ta ei ähvarda mu meest nagu mõned aastad tagasi. Üldiselt ma naudin selliseid stiihilisi nähtusi ja võib öelda, et mul ikka kohutavalt vedanud, et olen neist osa saanud ja ilma suuremate halbade tagajärgedeta.
Ka meil, nagu eelkõnelejatel, läks äike kaarega mööda, sedakorda siis Tartumaal Ulila kandis...
ReplyDeleteTassin endiselt kastmisvett, sest muld on, nagu eelkõnelejad mainisid, tuhkkuiv. Vihma olex vaja...
Imetlen teie aia vesiroose ning ootan põnevusega uudiseid lootose kasvu kohta. Vesiroosid on imelised ning meiegi aias elab neid paar tk.
Ka teie iirised on lihtsalt imelised. Milline värvide vikerkaar!