KÖÖGIST PÕLLULE

Tavaliselt käivad asjad vastupidi. Kui kõht tühi, käime miskit ikka põllult potti toomas, aga seekord teeme teisiti ja vaatame, kuidas köögikraamiga põldu ja taimi aidata.
Olen palju kordi mõelnud, et toidutaimi on ju kasvatatud tuhandeid aastaid ning saadud ülisuuri saake, mida ei suudeta kaasaajal ületada. Samamoodi on sadu aastaid rajatud võimsaid parke, ilu-ja apteegiaedu, mis püsivad tänaseni, kusjuures vähemalt algaastail polnud nende rajajail küll võtta praegusi väetisi ega muid kemikaale. Tegelikult polegi vaja sadade aastate taha vaadata, ka meie vanaemad pidi ju oma toidukraami talveks kätte saama. Kuidas seda siis tehti, kui kasutada polnud praegusi väetisi ega taimekaitsevahendite raskekahurväge, mis kahjuks enam ei mõjugi, sest mida võimsama toimega preparaat, seda immuunsemaks kahjurid ja haigustekitajad nende suhtes muutuvad.
Ilmselt olid vanasti kasutusel põhiliselt igasugu taimeleotised. Tänapäeva elu on pisut lihtsamaks tehtud ja nii mõnedki taimed on töödelduna juba köögiriiulil. Köögis sobivad põllule kõige lihtsamad ja odavamad asjad, mis on vast igas majapidamises olemas- sinepipulber, pärm, sool, suhkur, pipar, söögisooda jne.
Olen kogunud kokku päris palju rahvatarkusi, kuidas saada väikeselt pinnalt suuremaid saake, tõrjuda aias kahjureid ja haigusi nii, et säästa mulda ja iseennast ja saada tõeliselt puhast toitu.
Et need märkmed on mul pilla-palla laiali, on nüüd viimane aeg nad ühte kohta kokku koguda. Küll ma mõtlesin, kuidas neid süstematiseerida, kas kasutatavate aintete, kultuuride või hoopis eesmärkide kaupa. Ega see päris hästi õnnestunud, aga eks ma ise ju ikka saan aru, mis kuskil kirjas.

I TAIMEKASVU KIIRENDAVAD JA SAAGIKUST TÕSTVAD VAHENDID

 Päris kindlalt olen ma pärmi, suhkru ja sinepiusku, need on meid paar korda välja aidanud tõsisest hädast. Seekord ma rohelisest kokteilist enam ei räägi. Ta on end tõestanud imelahusena juba mitmes aias.
PÄRM
Jook taimede kasvu kiirendamiseks ja saagikuse parandamiseks. 1pk kuiva pärmi, 2sl suhkrut, 2 klaasi sooja vett, segatakse ja lastakse seista ööpäev. Seejärel kallata segu 10l vette. Päästsin eelmisel aastal selle lahusega pikeeritud taimed, kes hakkasid kiratsema ja muutusid kollaseks ilmselt ebasobivas mullas. Eriti hästi mõjus see tomati-ja paprikataimedele.
Varasematel aastatel külvasin tomati 25.03. paiku ning alati kasvasid taimed nii suureks, et nad oli vaja juba aprilli lõpus kasvuhoonesse viia, mistõttu nad kannatasid juurdumise alul öise jaheduse tõttu ning paaril aastal said nad ka külma vaatamata katteloori kasutamisele. Siis päästsime taimed ära kuiva sinepipulbri raputamisega taimede ümber multši alla.
Tänavuse külvi tegin kuu hiljem (20.04). Peale pikeerimise kastsin taimi 1x pärmilahusega.
Et meil on pikeeritud taimekastide jaoks toas vähe ruumi, otsustasin osa taimi osta, need olid külvatud sooja kasvuhoonesse kuu varem. Kasvuhoonesse istutasime nad korraga 17.05, kusjuures minu pärmiga kastetud taimed polnud sugugi kehvemad kui aiandi omad, pigem olid nad jõulisemad ja seisukindlamad.
VEEL PÄRMILAHUSEID
100g pärmi lahustada 10l vees, kasta kõiki taimi kord kuus, eriti kasvuhoones. Kasv kiireneb ja saagikus paraneb tunduvalt.
Eriti tõhus on lahus, kus 3l nõusse panna 2,7l vett, 100g pärmi ja 0,5-1spl suhkrut. Nõu katta marli vms, s.t. mitte umbselt kaanega ja hoida toatemperatuuril kihisemise lõppemiseni. Kui aega on, võib teda vahepeal ka segada. Tomati ja paprika kastmiseks võetaks 1 klaas (200ml) lahust 10l vee kohta, kastetakse 3x suve jooksul.  Ülejääk sobib suurepäraselt janusemate puittaimede, eriti vastistutatute kastmiseks.
Kuna me kastame kasvuhoonet rohelise kokteiliga, siis pärmilahust kasutan vaid taimede ettekasvatamisel, aga mu hea tuttav on seda kasutanud ja kiidab ta toimet.
TOMAT
Väga hea olevat tomatite saagikuse tõstmiseks joodilahus. 3l veele lisatakse 1 tilk joodi. Kastetakse 1x suve jooksul. Minu arvates töötavad pärmilahus, sinep ja roheline kokteil nii hästi, et saagikust vist enam kõrgemaks ajada ei saa, aga proovida ju võiks.
KURK
Saagi suurendamiseks kasutatakse leivakoorte leotist. Pang täidetakse 2/3 ulatuses leivakoortega ja kallatakse peale vesi nii, et koored oleksid kaetud ning peale asetatakse koorte pinnaletõusu vältimiseks raskus. Pang jäetakse toatemperatuurile nädalaks. Saadud kurnatud vedelik lahjendatakse veega 1:3, kurgitaimi kastetakse juurtele ca 0,5l taime kohta õitsemise algusest kuni viljade moodustumiseni. Siin ma mõtlen, et huvitav, kas siin on ka toimeaineks pärm või käärimisel tekkiv mingi muu aine. Leiba on tänapäeval naljakas kasutada.

II TAIMEHAIGUSTE PROFÜLAKTIKA JA TÕRJE

SINEP
Sinepipulber on suurepärane vahend igasuguste seen-ja bakteriaalsete haiguste tõrjeks paljudel kultuuridel- tomatil, kurgil, karusmarjadel, roosidel, floksidel jne. Lahuse valmistamiseks võetaks 150-200g sinepipulbrit 10l vee kohta, segatakse hoolega. Saadud suspensiooniga pritsitakse taimi, korrata võib seda 10 päeva pärast.
Tikripõõsaste pritsimisel võib sinepilahusele lisada ka peotäie lehtpuutuhka.
Kuiva sinepipulbrit võib kasutada profülaktikaks nii kasu-kui iluaias ka taimede ümber puistamiseks. Seenhaiguste eosed pesitsevad mullas ning sinep ei lase neil toimetama hakata.
Sinep on parimaks vahendiks mullast traatusside hävitamisel. Pärast seda, kui külvasime sügisel järelkultuuriks valget sinepit, traatussid tõepoolest kadusid.
SÖÖGISOODA
Hahkhallituse tõrheks nii kasu-kui ilutaimedel kasutatakse järgmist lahust. 10 l veele lisatakse 50g söögisoodat ning pritsitakse taimi nii, et nad tilguvad
TOMATIMÄDANIKU
tõrjeks soovitatakse tomateid pritsida iga 2 nädala tagant lahusega, kus 10l veele lisatakse 15 tilka joodi ja 1 l piima. Ei oska kommenteerida, sest sügisel külvasime kasvuhoonesse valge sinepi ja kevadel puistasime taimede vahele multsi alla sinepipulbri.
KURK
Kui kurgil on kasvanud 3-4 pärislehte, võib alustada profülaktilise pritsimisega järgmise lahusega- 10l veele lisatakse 30tilka joodi, 1 l piima ja 20-30 g vedelseepi. Lahusega võib pritsida iga 10 päeva järel.
PUNAPEET
kui peedilehed muutuvad punaseks, ei jätku neil naatriumi. 1 klaas jämedat soola lahustatakse 10 l vees, sellest piisab pinnase naatriumisisalduse parandamiseks. Kui kasta sama lahusega peeti suve teisel poolel enne selle koristamist, parandavat see oluliselt peedi maitset, mis muutuvat tunduvalt magusamaks. Selle tahaks küll ära proovida, aga kahjuks ei mahu meie pisikesele pinnale peet enam mitte kuidagi.
KÜÜSLAUGUTÕMMIS
Külmasaanud taimi aitab elustada sibulakoore leotis, millest on ka varem juttu olnud. Kuid kevadel on päris raske saada suurt kogust sibulakoori, seepärast võiks kasutada küüslaugu leotis, mis tõstab taimede immuunsust ning aitab külmunud taimedel taastuda. 4-5 suur küünt kallata üle 1 l keeva veega, lasta seista 20 minutit. Kastmiseks võetakse 1 spl tõmmist 1 l vee kohta.

III KAHJURITÕRJE

PORGANDIKÄRBES
Porgandikärbse tõrjeks võtta 10 l vett ja sega sinna 1 spl punast või musta jahvatatud pipart ja 1 tl vedelseepi. Pritsida noori porgandeid, korrata kärbeste lendluse algul. Ei oska kommenteerida, sest eelmise aasta katse istutada vaheldumisi ridadena porgand ja sibul toimis suurepäraselt, mingeid muid abinõusid kasutada vaja polnud. Kes aga sibulat ei kasvata, võiks seda meetodit proovida. Varasematel aastatel olen küll kasutanud soolalahust (paras supisoolsus), see toimis ka hästi.
KAPSAKAHJURID
Kapsakoi ja kapsaliblikate tõrjeks võib samuti kasutada soolalahust, aga kahjurite massilise ründe korral ta kahjuks ei aita.
Kui kapsal on näha kahjustusi, toimivat väga tõhusalt lahus, kus 3 l veele lisataks apteegipudelike palderjanitinktuuri ja 1 spl vedelseepi. Igasugu kahjutid kaduvat pärast pritsimist ning seda pole vaja korrata. Kindlasti tuleb jälgida, et lahus satuks ka taimejuurte ümber.  Huvitav võte, mida kavatsen vajadusel kindlasti kasutada. Ilmselt aitab hästi ka palderjanijuure tõmmis, aga kust seda ikka nii käepäraselt kasvab.
Kapsakärbest aitab hävitada ka nõrk joodilahis, kus 10 l veele lisatakse 15 tilka joodi ning kapsa juureümbrust kastetakse sellega korra nädalas.
Kuiv moodus kapsakahjurite tõrjeks- kokku segatakse tubakatolm, lehtpuutuhk ja kustutatud lubi vahekorras 1:2:1 ning tolmutatakse taimi saaduga kord nädalas.
Et kapsas säiliks keldris kaua, pritsitakse neid paar nädalat enne koristust järgmise lahusega- 5 l veele lisatakse 40ml nuuskpiiritust ja 2 spl vedelseepi.
LEHETÄIDE TÕRJEKS on olemas palju  taimseid vahendeid- põldosi, mädarõigas, nõges jne, mille valmistamise õpetused võib iga inimene ise kätte leida.
Küüslaugu tõmmis 3-5 küüslauguküünt pressitakse, lisatakse 2 tl odavat taimeõli, 1/2 l vett, 1 tl vedelseepi. Küüslaugupudrul lastakse õlis seista ööpäev, siis lisatakse vesi ja vedelseep. Sellist segu võib korralikult suletuna hoida käepärast kaua aega. Pritsimiseks võetakse 2 spl tõmmist 1 l vee kohta.
KIBEPIPRALAHUS
Lehetäide tõrjeks võib  edukalt kasutada ka  pipralahust. 1 kg kibepipart keedetakse vees väikselt tulel 1 tund ja jäetakse 2 ööpäevaks seisma. Seejärel hõõrutakse pipar pudruks ja kurnatakse, piprast kogu vett välja pigistades. Kontsentraati hoitakse korralikult suletud anumas pimedas jahedas kohas. Kasutatakse teda nii lehetäide, tigude, igasugu lehti ja okkaid närivate kahjurite tõrjeks. Lillekultuuride sh rooside pritsimiseks avamaal võetakse 125 g kontsentraati, 40g vedelseepi 10 l vee kohta. Taimi võib sellega pritsida 2-3 x kuus.
Viljapuid pritsitakse kangema lahusega 2 korda, enne ja pärast õitsemist (vajadusel veel15 päevaste vahedega) õhtul kahjurliblikate lendlemise ajal 0,5 l kontsentraati, 50g vedelseepi 10 l vee kohta.
Alati ei peagi keerulisi võtteid kasutama, lehetäide tõrjeks aitab ka rohelise seebi vesilahus. 10 l kuumale veele lisataks 200-300 g seepi. Seebi tõhususe parandamiseks võib sellisele lahusele lisada ka 300ml piiritust, enne pritsimist lastakse lahusel jahtuda.

KARTULIMARDIKA tõrjeks võtta 200 g sinepipulbrit, segada  see hoolikalt 100 ml 9% äädikaga, saadud pasta segada 10 l veega (sinepiplb ei lahustu, moodustub suspensioon)  Sellise lahusega kartulitaimi pritsides ei tulevat sinna ühtki mardikat. Kuna me kartulit ei kasvata, ei saa me seda preparaati kahjuks katsetada. Suurtootmises karulipõlde ju mürgitatakse. Vahet pole, millist lahust pritsi kallata. Kui see moodus tõesti ei aita, on alati võimalik oma põld mürgiga üle lasta

Ma tean vestlustest aalujatega, et neist mitmed kasutavad aias vanaemaaegseid võtteid, aga kahjuks nad millegipärast ei kirjuta sellest. Arvan, et seda oleks väga vaja. Vaevalt, et ma kõik soovitused üles leidsin. Noorem põlvkond võibolla ei võta neid soovitusi väga tõsiselt, aga kuna üha enam hakatakse hindama puhast toitu, oleks neist tarkustest kasu paljudele inimestele.

VIHMAPESTUD

Aed ja õied on joodetud ja pestud. Ilmad on mulle meelepäraselt jahedapoolsed. Kui nad jäävadki sügiseni selliseks nõrga või mõõduka tuulega päevadeks, oleksid nad peaaegu ideaalilähedased.
 Kõigile siiski korraga meeldida ei saa. Kuumuseihalejad on varem saanud endale mitu head aastat, las siis see ükski olla neile, kes eelistavad tänavust. Ja õied ei pahanda samuti, püsivad kaua ega pleegi.
Eilne päev vihmata. Hommikul pidin äärepealt hõiskama, et vist saame ka teise järjestikuse kuiva päeva, kui saime kohe järjekordse sahmaka kätte.
Liiliate õitsemine on hilinenud, aga see ei tähenda, et nad jäävadki õitsemata. Martagonid õitsevad juba päris pikalt, nüüd on alustanud ka asiaadid
M.Rangi seemik

`Parisienne`

M.Rangi `Täpi`

polüploidne `Polina`

väga läikivate kroonlehtedega ilus punane `Pepper`

suurusehullustuses `Lollypop` on endale meisterdanud 9 kroonlehte.

kirsike tordil, üks kõige põnevamatest martagonidest. L.martagon var.pilosciusculum

kelle varre ülaosa, õiepungad ja lehed on karvased. Selle tunnuse poolest erineb ta kõigist teistest kirju liilia varieteetidest.

Lihtõielised ebajasmiinid ja osa sorte hakkavad lõpetama, osa alles alustab. Valgeõielised puud-põõsad on aias täiesti asendamatud.
`Innocense on oma rohke õitsemise ja suurepärased lõhnaga üks me lemmikuist.

täidisõieline `Minnesota Snowflake` on samuti imelise õitsemisega põõsas

noorukese amuuri ligustriini e. amuuri sireli südasuvine õitevaht

Mulle meeldivad väga kõik kellukad, kahjuks on vaid üksikud nõus meie pinnasel kasvama. Piimjaõieline kellukas `Neue Hybriden`

Minu arust on üks kaunimatest laukudest taevassinine lauk

Ei rõõmusta ainult õied, pidu on ka sellisel pagana pärdikul :) Kuldpõrnikas on ilus kui kalliskivi, aga võiks ju midagi muud kui valgeid õisi närida. Õnneks on nad söögilaual nii ennastunustavalt flegmaatilised, et nende korjamine on kordi kergem kui liilikukkede kättesaamine.

Toiduta ei saa kohe mitte keegi. Üle hulga aja on meie kasvukas tõeliselt maitsev tomat `Tolstoi`

ja see siin korvis on ju puhas ilu

Esimesed brokkolid ja nuikapsad on samuti tarbitud. Puhtad, suured ja mahlased :)

Ei loe vihm miskit. Metsmaasikaid jagub veel mõneks ajaks

ja päeva teeb ilusaks väikese sooja käega ulatatud kimbuke. Ilus kui postkaart

Uskumatult kiireks on läinud. Kui siiani käis meil külalisi parasjagu, siis nüüd tuleb neid planeeritult ja planeerimatult. Suurem osa neist on siiski väga oodatud. Eks üks suvi peabki selline olema.

MAI TULI

Mai on ilmselt suures segaduses ega saa aru, et kell on ammugi kukkunud ja ta on päral. Tembutab samamoodi kui aprilli alguski miinustes öödega. Tegelikult poleks neis kuu alguse külmades midagi tavatut ega halba, kui aprill poleks lõpuks tekitanud 9-päevalist kuumalainet, mis sundis puud lehte ja pungad, mis sel ajal tavaliselt veel rahus magama peavad, avanema. Õnneks jäi neist enamike areng seisma. Loodetavasti jõuavad nad soojade saabudes ikkagi puhkeda. Näeksin oma aias mõnd õit esmakordselt. Selline karvane on tähtmagnoolia (M.stellata) `Royal Star` õiepung

Pärast üleeilset - 3.6C on nii mõnegi ninad norus. Hariliku karukella (P.vulgaris) Papageno rühm

teised peavad end päris vapralt ülal. 6. tsooni Pulsatilla turczaninowii on lumetu talve suurepäraselt üle elanud. Avastasin, et ka temal puudub eestikeelse nimi.

Tänavu ei saa kuidagi üllatuskülalisteta. Ühe eelmisel aastal aeda toodud sõnajala kaisust vaatab vastu selline tegelane. Kas tal ka sordinimi on, pole aimugi. Ei tea sedagi, kas neid sealt veelgi tulemas on või on ta ainus äraeksinu.

Igasugu sitikad- satikad ja põrnikad on hoolsalt ametis. See oli aga vist külma saanud.

Eilne õhtu üllatas lumetuisuga. Kütame kaminat ja kasvuhoonet.
Mets on roheline, pisut püsib veel heledamaid toone.
Täna peaks saabuma tellitud taimelaadung, lähipäevadel peaks veel üks kohale jõudma :) ja kui ilmaga veab, kohtun homme oma Unelmate Tiimiga.

KURDAN ja VASTAN ja RÄÄGIN IIRISEROOSTEST

Ma ei saa hästi aru, miks ma ei saa või lihtsalt ei oska mitmesse blogisse kommentaare üles saada. Tsiil, Rohenäpp, nüüd Aidi, kõik need blogid, millel kommentaarium avaneb teksti all, mitte eraldi lehena. Võibolla ma ei peagi oma nina igale poole toppima ja võiksingi veidi vähem lobiseda, aga esitatud küsimustele viisakas inimene ikkagi vastab. Ma vähemalt arvan endast seda olevat, aga mine Sa tea:)

Kõigepealt nimetutest aediiristest. Neid on üldiselt väga raske määrata. On selliseid sorte, kelle tunneb ilmeksimatult ära ja keda pole võimalik mitte kellegagi segi ajada. Aga palju on ka selliseid, kes erinevad üksteisest vaid mikrotunnuste poolest. Üldse on aediiriseid maailmas ju üle 10 000 sordi ja veel hulk selliseid, kus nimi on aretaja poolt antud seemikule ja nad registrites ei figureerigi. Kogu seda tohutut iiristehulka ju ma kõike näinud ka pole s.t. ei oskagi neid kellegagi võrrelda. Aidi, ma veel uurin Su fotosid ja püüan aidata, aga midagi tarka ma praegu küll nende kohta öelda ei oska. Ka mina sain Sunwalkist sorte, kelle nimi ja nägu mitte kuidagi kokku ei lähe ja ma olen selle firma peale väga tige. Saadud sordid on ilusad, aga......

Aga ma nägin ka Sinu fotodel üht aediiriste väga haruldast haigust - iiriseroostet ja selle tõrjega on vaja küll kiiresti tegutseda.
Esimesed signaalid selle tõve kohta saabusid mai algul Pärnumaalt. Kirjeldati teda sedasi, et lehetipud on hakanud kuivama ja ei midagi rohkemat. Nii napi info järgi ei osanud ma midagi arvata ja soovitasin vaid need lehvikud tagasi lõigata nagu seda tehakse sügisel. Aitas, ja haiguse levik peatus.
Paar nädalat tagasi helistas üks kogenud iirisekasvataja Harjumaalt ja ütles, et tema iiriseid on tabanud mingi tundmatu taud, paar ööpäevaga oli kogu istandus muutunud pruuniks ning palus samuti abi. Võrdles ta levikut liiliate ühe tuntuima seenhaigusega.
Paar päeva hiljem nägin kahjustust oma silmaga ühes aias. Lehvikud oli üleni kuni risoomini punakaspruunid, veidi laialivajunud, kahjustunud olid ka noored kasvupungad. Veidi sarnanes see haigupilt sügisel levivale laikhallitusele, aga erinevused olid siiski olemas.
Veel paar päeva hiljem leidsin ka endal 2 nakatunud sorti. Mõlemad roosad, aga need on teadagi ju iiristest kõige õrnemad. Kuigi ma üritan igasugu erakordseid nähtusi pildistada, jäi seekord see mul tegemata. Sellest on mul tuline kahju, aga Aidi blogis on haiged iirised näha.

Ma teadsin, et lisaks laikhallitusele on olemas veel paar seenhaigust, mis võivad iiristele kurja teha. Ja kuigi ma olen väga uudishimulik ja tahaksin rohkem näha ja teada, arvasin siiski, et ma neid õnnetusi enda eluajal meil ei kohta.
Üks neist on scorch, millega on hädas USA lõunaosariigid, haigus algab samuti lehtedest, aga hävitab lõpuks ka risoomi ja juured ja on seal bakteriaalse juuremädaniku kõrval üks tõsisemaid aediiriste kahjustajaid. Kuna meie ilmad on ka ju väga naljakaks muutunud, ei saa ka siinmail enam midagi välistada.

Teine võimalik haigus, mida algusest peale kahtlustasin ja mida kirjeldas juba aastakümneid tagasi prof.Rodionenko, on iiriserooste, mida põhjustab seen Piccinia iridis. Kuna teda esineb nii harva, pole teda võetud väga tõsiselt ja seepärast ei teata täpselt, millistel põhjustel ta vohama hakkab.
Haigus on levinud peamiselt spuria-grupi iiristel, vahel haigestuvad ka siberlased ja väga harva aediirised. Haigus avaldub just varakevadel ilmade soojendes ja oma jõu saavutab iiriste õitsemise alguseks. Kõigepealt ilmutab seen end õielehviku lehetippudes ja liigub kiiresti allapoole. Lehed ja õienupp muutuvad punakaspruuniks (mitte hallikaspruuniks), vajuvad laiali ja kuivavad, aga hoopis aeglasemalt kui laikhallituse puhul. Niisugust nakatanud iirist pole mõtet millegagi pritsida, sest vohama hakanud seent enam ei hävita ja ei lehed ega õievars pole ju võimelised taastuma. Risoom haigusest ei tabandu, katsudes on ta igast osast kõva ja korras.

Tõrje on tegelikult väga lihtne. Nakatunud lehvikud tuleb risoomi küljest lahti lõigata ja põletada ning lõikekoht risoomil tuleb peitsida briljantrohelisega. Hea oleks risoomi ümber vahetada ka mullakiht umbes 10 cm sügavuselt või segada mingi väävlipreparaadiga, et hävitada mullas pesitsevad ja seal talvituvad seene-eosed. Mul väävlit polnud, segasin mulda tuhka ja kuiva topaasi. Tuhk üldiselt ei tapa seent, kuid ebasoodsas aluselises keskkonnas ei suuda eosed pikka aega elada ja paljuneda ja peaksid ikkagi pikapeale hävima.
Kogu protseduur tuleks ette võtta kohe kui haigust märgatakse, sest nakkus levib ka ju uutele, alles kasvama hakkavatele järgmiste aastate lehelehvikutele ja kui neid enam ühtki alles ei jää, siis vaatamata sellele, et risoom ei nakatu, pole ta võimeline lõputult kasvatama uusi lehe- ja õiepungi ja seega on sort määratud hukkumisele. Kahju on muidugi, et iiris sel aastal ei õitse, aga õiepunga varane mahalõikamine soodustab paljunemist ja see on ka üks võte, millega laisku paljunejaid sunnitakse seda tegema. Ńii, et suurest hädast võib teinekord teistpidi ka kasu olla.

Ma ei ole kindel, aga arvan, et need kaks viimast lumerohket talve, kus maapind jäi külmumata, oli kõiksugusematel seentel seal soojas suurepärased tingimused elutsemiseks. On ju viimastel aastatel rohkesti aedades olnud lumiseent, enamikes aedades on tugevalt kahjustunud seenhaigustesse nakatunud kadakad ja ebaküpressid. Looduses meil ju roosteseent leidub paljudel muudel kultuuridel, nüüd leidsid nad siis üles aediirise. Ja väga tõsiselt tuleb üle vaadata ka teised aiataimed, kes on seenhaigustele vastuvõtlikud. Need pole iiristele kõige paremateks naabriteks ja peaks võimaluse korral istutama iiristest kaugemale.