Wednesday, September 28, 2016

ESIMENE SÜGISNÄDAL

Sügishommikutel meeldib mulle ärgata enne päikesetõusu kui kottpimedusest ilmuvad justkui olematusest üksteise järel mingid müstilised kujutised, mis mõne aja pärast hakkavad moonduma puude siluettideks ja taevasse tekivad õrnad pilvede kontuurid.
Veel veidi ja koos päikesega ärkavad nii päev kui aed täis kirkaid värve.
Kui me hakkasime parki rajama, istutasime esmalt eraldi gruppidena samaliigilised leht-ja okaspuud. Ikka selleks, et lihtsam oleks liike ja sorte võrrelda. Kuna looduses puhtaliigilisi puistuid peaaegu ei esine, hakkasime hiljem neid pisikesi kaasikuid, kuusikuid, männikuid veidi segama. Nii said lehtpuude juurde mõned okaspuud ja vastupidi. Nüüd, kui puud juba suuremad, on näha, et see võte õigustas end.
Praegu on aed veel valdavalt roheline, isegi metsviinapuu pole veel värvi muutnud, küll on seda tegemas võsund-kontpuu `White and Gold`

Täiesti rohelised on veel kõik meie pärnad. Laialehine pärn `Laciniata` vajab veidi saagi tüve allosa puhastamiseks.

Küll võib üks puu olla suursugune. Selliseks on kasvanud me pisike leinaremmelgas.

Rohelised lepad vastavad oma nimele

Öökülma pole meil veel olnud, aga tasapisi hakkab iga päevaga järjest rohkem tekkima värve. Vahtrad lihtsalt peavad aias olema.

Meil kasvavad kõrvuti kaks lepalehist mikromeelest, aga värvuvad nad täiesti erinevalt. See puu on veidi rohkem päikeses
kui see
veidi lähemalt on näha, mismoodi ta lõõskab

Noored puud ei suuda veel aiale lisada suuri värvilaike, aga näitavad end juba parimast küljest. Eelmisel sügisel ootamatult saabunud imeilus sammasja kasvukujuga ginko `Fastigiata`
ja must kask ` Shiloh Splash`. Mõlemad loovad järgnevatel aastatel ilmselt vägagi mõjusa värvilaigu

Nokjalehise saare sügavpunane
ja loomulikult jälle vahtrad. Siin on samast kohast samal ajal saadud harilikud vahtrad. Kasvukohtade vahe on neil õdedel mõned meetrid, aga milline mõju on neil puude käitumisele
Nii tore, kui sügavast rohelusest piilub mõni vallatum värvilaik
Ega siis ainult puud aeda värvi, ka põõsastel on oma suur osa. Järjest enam hakkan ma hindama lodjap-põisenelaid. Selgus, et sellistel ekstreemsetel talvedel nagu eelmine, on nad palju vastupidavamad kui nii mõnedki meil ammu kanda kinnitanud enelad, maranad ja kukerpuud. Ka annavad nad end vajadusel hästi vormi pügada. Vanemaid sorte teavad paljud, uued on neist hoopis efektsemad. Suvel tagasihoidlik roheline `Schuch` teebki sügise saabudes tõeliselt tsuhhi :)

ja `Chameleon` muudab oma lehtede värvust iga paari päeva tagant
Selleks, et aeda sügisel värve saada pole alati vajagi lehti. Piisab ka viljadest. Punased kibuvitsad, pihlakate erivärvilised viljad kaunistavad aeda samamoodi kui õied.
Mõnikord aitab värvilaigu saamiseks okstestki
Uduhommikud ja -päevad muudavad aia hoopiski isesuguseks. Eilne terve päeva püsinud udu liikus kord lähemale, kord kaugemale ja tundus, et temaga koos liiguvad ka puud, lähenevad ja kaugenevad või kaovad hoopis. Tõeliselt lummav ja nõiduslik varjuteater.
Uduimpressionism
Kuldkask



Püsikud hakkavad väsima, pealsed kolletuma, aga nende mahavõtmiseks on veel vara. Aga lillede seas on veel hulk vapraid.
Väsimatu suurepärane männas-neiusilm `Nana` alustas juba juuli alguses
Sama tore päikseline ja pikaaegne õitseja on mõõklehine vaak
Kõige ilusamaks püsikuks pean praegu karedat päikesesilma `Summer Nights`. Paljunegu ta kiiresti.

Meie oleme temast lahti saanud. Aga naabri aias võime neid Sahhalini konnatatra valgevahulisi õisi ikka imetlemas käia.
See õnnetuke tuleb talle selga kasvanud okkaliste alt ära päästa. Tema nimest ei tea ka enne midagi, kui see kuskilt puude juurte vahelt välja ilmub.
Nii mitmedki roosid ei tunnista veel mingit sügist. Õitsevad `Deiaroos`, `Frühlingsduft` ja kohe-kohe lööb oma õie päriselt lahti sinine `Novalis`, kes tegelikult on kõige ilusam just puhkemise hetkel
Suvikutest, keda meil on vähe, jätkavad tiiviklilled ja need päikeserattad
Ka umbrohud on kõige kaunimad just sügisel. Terrassilaudade vahelt pressis end üles järjekordne isetulnuk
Käbiheinte sinine on alati kaunis
Tänaseks oleme me peaaegu kõik aiatööd lõpetanud. Kõik puittaimed ja püsikud on istutatud. Mulda said täna ka eile kohale potsatanud Armandi sibulikud. Need, keda on veel veidi poputada ja järelkasvatada vaja, on kenasti talvekorteris. Taimeplats on puhas. Loodetavasti ei lisandu sinna tänavu enam midagi.
Haldjaväljakule on ehitamise käigus rikutu asemele uus muru külvatud. Eile hilisõhtul meilt läbi tuisanud Anni tuunis veidi Haldja soengut, et ta hele nägu ja kael paremini üldisest foonist eralduksid.
Muhedikupapa hakkas tegelema jäätmekunstiga. Prahti koristades leidis ta laastude hulgast kena koolibri, keda on nüüd ilmselt veidi töödelda ja õlitada vaja.
Aiavili on koristatud. Ka hulguse kolm ilusat kobarat on tuppa punastama toodud.
Mis selliste puudega peale hakata mõistus enam ei võta. Mahla on juba rohkem kui piisavalt,vürtsitatud hapusid püreesid sügavkülmikusse rohkem ei mahu. Kuivatatud on neid ka üksjagu, aga õunad puude otsas ei vähene.

Peaaegu kogu aed on üle niidetud ja rohkem sellega tänavu ei tegelda.
Umbrohi on iseasi, mis temast saab, ei teagi. vaja oleks mitmenädalast kõplamismaratoni.  Eks vaatame, mida jõuame.
 Jäänud on veel püsikupealsete mahaniitmine ja väga hiljaks jäänud heki pügamine. Üks kompostihunnik tahaks ka teisaldamist ja siis võib isegi talv juba tulla.
Aga toad on meil lausa kevadised. Neid õitseb veel mitmeid, aga jäägu nad selleks korraks.


Tänasest lubatakse vihma ja esimest sügistormi. Tuult küll väga ei tahaks, aga ta on hommikust peale muutunud järjest tugevamaks. Vett oleks küll veidike vaja, istutatu ja külvatu vajaks veidi kastmist.

Thursday, September 22, 2016

HÜVASTI SUVI, TERE TULEMAST SÜGIS!

Täna kuulus suur osa päevast veel suvele. Minnes oli ta nukravõitu, sombune, uduvihmane ja jahe, sooja oli päeval vaid 12,2C. Tuul puhus põhjakaarest 1,9m/sek. Kes see ikka nii väga rõõmsa näoga minna tahakski.
Hooaja lõplikeks kokkuvõteteks on vara, aga tagasi vaadates võib teda iseloomustada ühe sõnaga- palju.
Palju oli kevadel kuuma ja kuiva. 44 kevadist päeva ilma veeta ennustas aiale ja taimedele kadu. Aga kui siis taevakraanid lahti keerati, oli seda jällegi palju, liigagi palju. Sääraseid sadusid pole meil olnud aastaid. Juba hakkas tunduma, et vist on taevastel kavas kogu aed sooks muuta.
Aga õnneks tuli seejärel pööre ja ilmad muutusid enamvähem normaalseks. Oli päikest ja vihma ka parajal määral. Just niimoodi nagu ühel ilusal suvel olema peab.
Tubaseid päevi sel suvel oli ka palju. Võrreldes eelmiste suvedega ikkagi üüratu palju, kohe niimoodi, et pidin vardad välja otsima, sest märja ja vihmaga ei sunni mind mingi ähvarduse ega meelitusega aias toimetama või lihtsalt ringi jalutama.
Heinakasvu ja umbrohtu oli samuti liiga palju. Kohe niiviisi, et siiani pole me tast jagu saanud.
Kurgi-, tomati ja õunauputusest olen ma juba kirjutanud. Kõike oli nii palju, et keldrit oli vaja hakata ümber ehitama, sest riiuleist tuli puudus kätte.
Ega kõrvitsasaaki kehvem ole, paarist taimest ju üsnagi rikkalik. Täitsa palju. Õnneks sai kogu see kupatus laste vahel jagatud, endale jäi paras kogus
Õitsemine oli külluslik, augustis oli aed kirev kui mustlase seelik. Puittaimede juurdekasvud pikad ja ilusad. Häda on vaid selles, et mõni rumaluke ei kavatsegi järgi jätta. Varjutaimed on lopsakamad kui kunagi varem.
Harilik valvik lõpetas samuti kiratsemise ja on endast kena siilikese teinud.

Vaatamata sellele või just tänu sellele, et printsessipuul murdus üks tüvi, on ta juba poole vana kuuse kõrgune.

Mitte ainult varjutaimed, vaid ka kõik püsikud, sh kõrrelised tunnevad end tänavu suurepäraselt. 


Lugesin täna kokku uued taimed. Ka neid on väga palju. Lubasin küll väga tagasihoidlik olla ja üle 50 nimetuse mitte kokku ahnitseda, aga millegipärast on neid ikkagi 160. Uusi puittaimi lisandus 52, neist lehtpuid 31, okkalisi 5 ja põõsaid 16. Okkalisi on tänavu vähevõitu, aga see-eest on nad kõik aastaid olnud mu igatsuste puud. Püsikuid lugesin kokku 75, see on küll patuasi, aga varjutaimi on neist 12, sõnajalgu 10, kõrrelisi 7, ronitaimi 2, kuldkinga 1 ja mägisibulaid 21, siis asi nii kohutav polegi. Sibullilli 32, aga kui arvestada, et nende hulka kuuluvad ju ka mugulsibullilled kolmiklilled 7 tk, kanakooled 8, lõokannused 5, siis traditsioonilist sibulikku nagu väga polegi. Kui veel sügisel võrkiirised ka kohale ilmuvad, saab nimekirjad lõplikult lukku panna.
Korduvõitsemist oli samuti tänavu erakordselt palju. Teisele ringile läksid karukellad, idamagunad
lupiinid

ja  mõned iirised. Kõige üllatavam on aga hariliku lodjapuu `Roseum` ehk " Lumepalli" õitsemine. See pole küll nii rikkalik kui õigel ajal, aga kogu põõsas on õisikuid täis.

`Frühlingsduft` on vist juba kolmandal ringil
Millegipärast tundus mulle, et sel suvel oli üritusi ja külaskäike suhteliselt vähe, aga kui aiapäevikut lapata. siis oli ka neid piisavalt. 18 üritust, külaskäike nii-ja naapidi pole ju vähe, mõne kuu kohta on neid pigem palju. Kõige eredamalt jäävad sel aastal meelde kohtumine ammuste sõpradega üle pika-pika aja ja armsate aalujate korraldatud üllatuspidu kohe peale jaanipäeva.
Ainus, mida tänavu vähe oli, on projektid. See üks pisike kõrtepeenra laiendus tegi meie väikese kaasabiga end ise, plaanis ju teda polnud. Suur oli muidugi Haldjaprojekt, kus meie osa oli samuti väike.
Kõrgpeenrad ja kasvukas on tühjad, kelder ja sügavkülmikud see-eest täis.
 Viimastena tegin prooviks gruusiapäraselt hapendatud tomatid. Lõikasin nad 2/3 ulatuses lahti ja tekkinud "suu" toppisin täis peterselli, tilli, basiiliku, küüslaugu ja soolaputru. Peale läks soolvesi. Kui purgid olid köögis seisnud 6 päeva ja käärimine lõppemas, komandeerisin nad keldrisse.
eile valmistasin peedi-kapsahoidise. Ma isegi ei tea praegu, kas ta hakkab niimoodi hapnema nagu meie hapukapsas või tuleb temast salat, aga ilus näeb ta välja küll :) Tegelikult mõnikord sellised imelikud eksperimendid õigustavad end. Männikurki kiitsid küll kõik degusteerijad. Loodetavasti ei tehtud seda vaid viisakusest.
Porgandid-peedid läksid riivitult sügavkülma ja mina võin küll öelda, et kui midagi imelikku veel uksest sisse ei jaluta, siis mihklipäevaks olen ma köögimaratoni lõpetanud. Eks mul oli ka väike tagamõte tekitada endale hilissügiseks ja talveks kokkamisest piisavalt vaba aega, sest olen andnud mõned lubadused, mis nõuavad oma osa päevast ja lõngavarusid oleks samuti vaja vähendada.
Hästi elavad ja ka neid on palju saanud

Hilissuve suure tegijad on loomulikult hortensiad. Veel õitseb viimane laialehine

Aga tänavune staar on ikkagi aedhortensia `Great Star`
Eelmisel aastal istutatud pisike mandžuuria elulõng sirutas end terve suve pikemaks ja alles nüüd hakkas ta õitsema. Valged õied on sügisel hindamatu väärtusega

Võrratu haruline lursslill `Chocoholic`
Üleüldse polnud tänavu suve lõpus meil öökülma.Kõigele paljule vaatamata oli väga ilus ja sisukas suvi. Aitäh talle.
         Sügis tuli päikesega, temast on veel vara rääkida, aga tõotab ta tulla värviline ja suhteliselt soe. Osa vahtraid on juba punased, osa alles alustavad enda jumestamisega. Kaskedele hakkavad samuti tekkima kuldsed lindid. Puude-põõsaste hiilgeaeg on veel ees, sest aed on veel valdavalt roheline.
Arukasel `Aurea` on aastaringselt mõned lehed kuldsed, nüüd sügise hakul tekib neid loomulikult rohkem
Sügise saabumisest annavad märku ka valminud viljad







Seeneuputuse jätkuks.

Praegu õitsvatest astritest meeldib mulle kõige rohkem tagasihoidlik raitaster


ja suvikutest ainuke, keda tasub kasvatada tuulises aias, on tiiviklill. Ei loe talle tuuled, vihm, päike ega rahe. Mitte ükski teine liik pole end aiavaasides nii heast küljest näidanud varakevadest hilissügiseni kui tema
Tere tulemast täna kell 17.21!