Thursday, December 31, 2009

HEAD UUT AASTAT

Tulgu see uus selline nagu oli vana-aasta viimane päev - päikesesärane; karge, valge hõbehärmas ja puhas kui muinasjutt. Külm-soe - paras:) -13C. Aga ka kogu see möödunu oli vaatamata halbadele ilmadele väga ilus, tegus ja hea aasta:).

HEAD UUT AASTAT!


Wednesday, December 23, 2009

ILUSAT PÜHADEAEGA

HÄID JA RAHULIKKE PÜHI !
HEAD VANA-AASTA LÕPPU!

Monday, December 21, 2009

PÖÖRIPÄEV

TERE, TALV!
Natuke naljakas talle täna kätt pakkuda. Tembutas ta ju siin nädala jao päevi. Imelik, tavaliselt need enneaegsed nii vitaalsed pole:) Ju tal on veel üksjagu trikke varuks. Aga hea, et lõpuks ikka kohale jõudis. Nii pime-koledat sügist ei mäletagi enam kui see lahkunu oli.
Ja päev on ka juba veidi pikem. Paaril sombusel päeval vaatasin-võrdlesin. Kui nädal tagasi oli veidi enne kella 4 päeval kottpime, siis nüüd kannatab sel ajal külavaheteel häda korral isegi tuledeta sõita:) Ja päris pime on alles 16.10.
Tänane päev on küll väga mõnus olnud. Külma parasjagu - hommikust kuni siiani väikeste variatsioonidega -10C ringis. Varahommikul piilus korraks päike, siis hakkas laia lund sadama. Aga peale lõunat tõusis tuul ja katustelt keerutas päris hoolega lund alla.
Kui eelmisel nädalal läks külmaks ja päike end üle hulga aja ilmutama hakkas, vaatlesin, kuidas ja kui kiiresti tekib lehtedes klorofüll.
Meie kalla õitseb kolmandat korda. Igal korral puhkeb kaks imeilusat õit. Aga milline ta ise välja nägi?! Mitte ükski teine lill ei kannatanud valguse puuduses nii nagu tema. Lehevarred on tal meetripikkused. peenikesed nagu tütarlapse väike sõrm. Osa ei jõudnud end isegi püsti hoida, lihtsalt murdusid erinevatel kõrgustel. Ja lehed - need olid kõik peaaegu läbipaistvad kollakas-valged, paberõhukesed ja tillukesed. Kui ta poleks õitsenud, (lill pidi siis õnnelik olema), oleksin arvanud, et midagi on lahti mulla või kastmisrezhiimiga. See, et tubades päev läbi tuled põlesid, teda ei aidanud. Ju see lainepikkus polnud õige.
Kui päike esimest päeva paistma hakkas, toimetasin ta lähedal. Ja äkki vaatan, et lehtedele ilmub mingi rohekas jume. Umbes kahe tunni pärast olid nad helerohelised nagu kevadised kaselehed. Seda värvumist oli päris naljakas vaadata, mul oli vist isegi suu lahti:) Niisugust asja polnud ma enne näinud. Ja umbes 3,5 tunni pärast olid kõik lehed tumerohelised. Nüüd jääb loota, et päike jälle kuudeks ei kao, sest alt on tal tulemas palju lehti. Tal võiks ikka nad suured ja lopsakad tulla ja siis poleks tal vaja end lakke sirutada.
Ja palju siis sinna kevadenigi enam on. Mõni kuuke veel:)

Friday, December 18, 2009

HOSTAMURE

Ma sain täna midagi. Fransen Hostas saatis koos parimate tervitustega järgmise aasta müüginimekirja. Postiga. Tean küll, et see on üks äripsühholoogia trikkidest, aga ikkagi oli see saadetis väga meeldiv. Kui palju firmad siis vaevuvad seda lihtsat liigutust tegema, eriti kui tellijaid ei loeta vaid kümnetega. Ja ma polnud isegi tellija mitte, ainult üks neist.

Noh, need hostad kripeldavad mul ju küll, aga kuhukohta ma selle uue peenra siis peaksin tegema. Vana pole enam mitte kuhugi poole laiendada. Või siiski? Just laiendada, mitte pikendada? A siis peaksin ma hakkama neid vanemaid veidi ümber tõstma, eespool on ju madalamad.

Lubasin endale, et sel, hmm, s.t järgmisel aastal ma hostasid ei telli. Isegi e-kataloogi ei vaata. Aaaaga need uued sordid.......mmm! Hinnad on kah, jah! Aga ega siis neid sadadega pea tellima. Ei tea kohe..... Siberlastele on küll loodud igavene lahmakas, aga sinna hostasid istutada ei saa.
Aga meeldivad nad mulle jubedalt:)

Monday, December 14, 2009

KARM

Veel mõni päev tagasi oli pime-pime, pori, vihmasajud, soe, kraadiklaas oleks justkui rikkis olnud, kõikus ikka miinus ja pluss nulli vahel, sekka ka mõni väike päris soojakraad
Täna on päike, valge, mõne sentimeetri paksune lumekribal ja hommikul -15,6C, päev läbi -14,3 kuni -14,8C.
Järsk ja karm muutus, taimedel on raske- kohanemisaega ei antudki :(

Homme on see ajalugu.

Aga kogu akna-alune on täis kuukingi:)

Saturday, December 12, 2009

NAGU ALATI

- ikka valge:) Ja ei sula ta veel kuhugi, väljas on -6C





Monday, December 7, 2009

ÕNNE, THELA!

JA IKKA KUHJAGA JA PALJU!!!
JA OLGU RÕÕMU SU MAJAS,
HULK PUTRU SU PAJAS!
PALJU RIKKUST SU KUKRUS
NING TUNDMATA NUKRUS!

Monday, November 23, 2009

TALVEUNI

Alustuseks paar peitepilti:) Aga mis sa siin ikka peidad kui kogu postitus lahti on. Meil püsis paar nädalat päris kena lumikate maas ja kohe oli ka väljas tunduvalt valgem. Ja kaktused olid end siis juba kenasti talveks sisse seadnud.
No on ju harjumatu neid seni kuumade kõrbetega seostatud taimi lumemütside all näha:)

Kui lumi sulas, käisin neid kontrollimas, sest külm tuli ju kohe peale sooje vihmaseid ilmu. See aga võib tähendada seda, et kaktused ei jõudnud end talveks ette valmistada. Nad ju külmuvad läbini ja et miinuskraadid neid ära ei tapaks, peavad nad endas veesisaldust vähendama. Muidu võib neid kaitsev paks nahkjas kest - kutiikula- lihtsalt lõhki külmuda.
Kõik oli korras. Kõigi sortide rohelised varrelülid olid kenasti longus ja toetusid vaid kividele nagu patjadele.


Vedeliku vähesusest annab tunnistust kortsus nahk. Nii peabki see olema ja jääb loota, et praeguste pidevate vihmadega nad ei mõtleks, et kevad on käes ja end uuesti täis ei ima.





Friday, November 20, 2009

MAKAT VAI?

No sedaviisi ju küsiti:) Eeeee..... vist veel ei maka, sest üht-teist nipet-näpet tahab tegemist ja veel ei ole päriselt seda isu ka peale tulnud, sest ega mul nüüd aega eriti välja vaadata pole olnud. Räägivad ju, et pime ja kole. Mul tuli põleb päevad läbi, ei saa hästi arugi, mis seal õues sünnib. A seda kuulen küll, et vastu katuseakent ladiseb vahetpidamata midagi väga jubedat. Lumi, mis püsis 2 nädalat, on sulanud ja nüüd ajab jälle üks vihmahoog teist taga.

Tegelikult oleks küll aeg sellele aiahooajale see päris kriips alla tõmmata. Oleksin võinud seda ju ka varem teha, sest pea kaks kuud pole me õues kohe mitte miskit liigutanudki.

Mis ma siis selle aasta 13.jaanuaril kirja panin s.t. millised olid meie plaanilised "projektid"

Kõige olulisem oli see II korrus ja valmis pidi ta saama kevade alguseks - tegelikult oli ta valmis sõbrapäevaks. Nii, et ... tehtud!!!! Sisustatud kah:)
Siis järgmine väga oluline lugu - kuur lõpetada ja nii vana kui uue kuuri ümbrused jm korrastada. Pidi saama jaanipäevaks, sai mai lõpuks. Kah tehtud!
Edasi nende igasugu majaümbruse mullahunnikute lõplik likvideerimine, muru külvamine. Tehtud juuni alguseks. Unustatud
Vana kiviktaimla kapitaalremont. Oli planeeritud kahe aasta projektina. Kulgeb plaanipäraselt. Sügiseks välja kaevatud kõik, mis oluline. Kaks korda mürgitatud ja osa rämpsu koristatud.

Tee majast kuni väravani TEGEMATA, häbilugu. Ei teagi, mis selle põhjuseks oli, kas suur lullilöömine külalisi vastu võttes ja ise ringi sõites või pidev vihmasadu, mis ei lubanud isegi mõelda tsemenditöödele. See pidi ju valatud saama.

Nüüd need mitteplaanilised - hostapeenra laiendus. Tehtud! uued sordid vajasid ju istutamist.

Ja siis see uus istutusala - alustatud- põhitöö tehtud, jätkame kevadel

12 aastat omal kohal istunud päevaliiliate ümberistutamine - TEHTUD. Töö, millest ma enam ei unistanudki......ja mille üle ma kõige rohkem rõõmustan.

pisiprojekt - väike roosipeenar, tehtud
No ja see pidev niitmine kui vähegi ilusat ilma oli - kohutav. Sellist asja polegi olnud, et kevadest sügiseni seda nii tihti peab tegema
Igasugu taimi kokku ahnitsetud ja 99% maha istutatud, kokkulugemine võtaks praegu liiga palju aega, eks neid oli üksjagu.

Noh, polnudki midagi hullu. Hiline küll ütles, et see hullem kui mõne inimese viisaastaku plaan. Ja eks tal oligi õigus. Läksin liiga ahneks- tee jäigi tegemata ja kõik seepärast, et see oli vist ainuke, millele ma tähtaega ei määranud. Asi peab ikka alati raamidesse saama.

Eks ma nüüd olen targem. Ja järgmise aasta projektid võib ka kohe kirja panna
1. Tee majast väravani - 10 juuni
2. Vana kiviktaimla kap. remondi lõpp - 1. september
3. Uue istutusala lõpetamine - katmine, järgmisel kevadel tellitud taimede istutamine jms, samuti 1. september
4. Hostapeenra väike pikendus teisele poole:DDD midagi pole parata, septembri lõpus kingitud suurepärane sort vajab kohta - 25.mai.

Rahulik aasta tuleb. Võibki vist makale minna:D

Wednesday, October 28, 2009

OI AEGU AMMUSEID

Aasta oli siis 1972. Ja see vast oligi kõige enam korrasolev hoone krundil. Praeguseks ammugi ümberehitatud ja ümbrus korrastatud Umbes 10 aastat hiljem, siin seisid enne seda majakest savivaremed
Fragment vanast aiast

67 sorti astilbesid, üle 340 sordi liiliaid viis põud



Praegu on sellel kohal muru



Kõva sõna:D pea 30 aastat tagasi





Tuesday, October 27, 2009

SOMBUSE PÄEVA PÄIKE

Sügis võimutseb. Kased on juba üsna raagus. Tänavu nad ei jõudnudki kollaseks minna. Selles, et nad rohelistena lehed langetasid, on oma osa nii neil ränkadel tormidel kui sel paksul lumel, millega meid üllatati. Mõtlesin, et enne kui päris talveks pöörab, teen ikka ka selle-aastasest sügisest mõned klõpsud.
Üleeile sadas, eile samuti ja ka täna sajab. Ja nii juba üsna pikka aega. Päris ununenud on juba, milline võiks välja näha üks päikeseline päev. Olen olnud üle kuu naelutatud arvuti taha. Ja kui ma heidan pilgu aknast välja ükskõik millise ilmakaare suunas, näen ma vaatamata tinahallile taevale igas ilmakaares vaid päikest:)





Kasvuhoone tühjendamisel kasvas seal veel üks väga ilus tshillipipar. Nüüd on ta meil lille asemel köögiaknal. Eksperimendi mõttes sai ta kaaslaseks ühe väikese ereroosade õitega maasikataime, kes õitses siiamaani. Et mul ka fotoka jaoks aega polnud, siis nüüd tuleb oodata, kas need viljad tal ka valmida jõuavad.








Thursday, October 15, 2009

JÄLLE TORMAS

Alles me elasime siin üle selle esmaspäevase lõunakaarte tormi ja temaga kaasnenud puudele üsna ähvardava lörtsi-ja lumekruubisaju kui eile märatses siin korralik külamde põhjatuultega torm koos järjekordse lörtsiga, mis aga õnneks ei kleepunud puudele. No paar korda eilse päeva jooksul oli ka üsna pikad elektrikatkestused, kuid meie saime õnneks õhtul elektri tagasi.

Täna nägin esmakordselt elus sellist vaatepilti, kus alati seisukindel sahhalini konnatatar on muutunud 1,5 m kõrguseks risu-sasipuntraks. Osa tema varsi oli takerdunud ka kõrval kasvava vahtra `Crimson King´i` ja sireli okstesse, õnneks neile siiski kahju tekitama. Algul tundus, et sellega seekordne maru piirdus, kuid õhtu hakul selgus, et murdunud on minu lemmikpuu. Pikast ja sihvakast serbia kuuse vormist `Pendula` on järel umbes 4,5 m kõrgune tüügas. Selle sordi täiskasvanud puid Eestis eriti palju pole, üks neist kasvas seni meie aias. Muidugi, me ei lõika teda maani maha, kuid ta on ikka väga hullusti kannatanud. Õhtul oli tast pime pilti teha.
Mul oleks olnud täna paar põhjust tõsiselt rõõmustada, kuid nüüd tahaksin küll ainult vanduda ja tuju on absoluutses nullis. Mis null veel, mitukümmend miinust ikka tal ees.

Monday, October 12, 2009

FHUHHH- KUI KOLE!

Nädalavahetus oli meil suurepärane. Kaks päeva paistis päike varahommikust hilisõhtuni. Soojakraade oli ka piisavalt ja tuul oli olematu. Ma juba salamisi lootsin, et ehk tulebki suvi tagasi. Noh, päris suvi vast mitte, aga vähemalt ilus sügis küll.
Tänane pööras kõik pea peale. Ei mingit suve ega kuldset sügist. Kuigi miinuskraade polnud ei öösel ega varahommikul, oli maa siiski valge. See oleks võinud ju päris armas välja näha, aga.... pime:(, märg:(, kleepuv:(, tuuline:( libe:(. Vääääääga kole! Ja seda jubedat loppa tuleb järjest juurde. Akendest ei paista kohe enam midagi, klaasid on paksult seda ollust täis. Ja puud on veel puhta rohelised.
Midagi on ikka ilusat ka. See puuke võtabki sedasi igal aastal talve vastu. Õitseb vapralt kuni veebruari lõpuni, märtsi alguseni. Ja õisi on tal ümber okste ja tüvede väga palju.




Sel aastal on kuidagi nii kujunenud, et kõik halvad ilmauudised tulevad siit meie poolt. Täiesti harjumatu asi.

Sunday, October 4, 2009

LUBATI TORMI

ja ta tuli ka. Juba õhtul tõusis tavalisest tugevam tuul ja hakkas jälle sadama. Vee sekka olid ära eksinud ka mõni üksik lumekruup.

Aga päris märul läks lahti öösel. Ärkasin kella kahe paiku. Keegi lõgistas välisukse juures. Hommikul kontrollisime. Ukse lõtk on vast vaevalt 0,5mm, aga isegi see andis endast märku. Ega ma arvanudki, et see midagi muud kui tuul on, aga öövaikuses need võõrad hääled segavad. Mind küll. Jalutasin siis veidi ringi. Käis järjekordne päris hull müts. Mees vedas eile terrassile redelid ja mõned lauad. Ta võttis tuulekasti lahti, et uurida, kuhu need herilased ikka selle pesa tegid ja õhtul ei viitsinud enam oma kola kokku korjata. Need siis nüüd kukkusid siin pikali ja vastu majaseina külili. Omad kolksud enne äralendu tegid ka jalamatid ja paar väiksemat vidinat veel. Nii, et puhta oma lohakus.
Aga need paugud ja mürtsud ja tuuleiilid ei kostnud sugugi nii võikalt kui ühel ööl või on see varahommikul? kella nelja paiku otsustas üks suitsuandur märku anda, et ta patareid tühjenevad:((( Vat see oli alles elamus.:DD Ootamatu, seepärast!
Nüüd valgega selgus, et paigast ära olid ka mõned puude kaitseks pandud võrgud. Aga üldiselt ei midagi hullu, isegi elekter on alles. Tuul on küll veel väga vali, aga paksude mustade pilvede vahelt piilub vahete-vahel isegi päike.
Hea, et meil neid orkaane, tsunaamisid, maavärinad ja - lihkeid, muda- ja muid laviine ja üleujutusi, mille all praegu mõni piirkond maailmast ägab, ei ole.

Aga üldiselt on sel aastal sügis vähemalt meile näidanud küll oma kõige inetumat nägu. Juba pööripäev oli väga-väga tuuline ja vihmane. Ja siiani polegi siin normaalset ilma olnud. Kogu aeg kas sajab või tuulab. Alati olen ma armastanud sügisesi udusid, millest hakkavad päikesekiired läbi tungima. Tänavu on udu seisnud tinahalli seinana ja muudkui tilkunud õhtuni mingit märga ollust allapoole. Päriselt ei saja, aga miski ei kuiva ka. Septembri lõpus käis siit isegi korralik äike üle.

Eile hommikul oli meil maa esmakordselt valge - nii, et esimene kerge öökülm sel aastal - 0,5C. Võrdlesin, möödunud aastal oli see alles 6. novembril.
Puud on enamasti veel kõik rohelised, ainult vahtrad näitavad värvumise märke. Kukerpuud, kikkapuud ja toompihlakad on küll ammugi lõõskavad oranzhid, punased ja violetsed.

Aiatööd on meil lõppenud. Kasvuhoonest korjatud kümned kilod tomatid punastavad nüüd toas. Muu saak ka kokku korjatud. Õunad jäävad kitsedele ja paganama mägrad ei korista veel pirnialuseid ära:).
Kõik mis oli vaja istutada ja ümber istutada on istutatud. Ka maasikad. Suvelillede anumad tühjad ja kokku korjatud. Kõik puud võrgutatud, täna siis lohakam töö üle ka tehtud:)
Tulbisibulad said maha 25. septembril. Ja üleeile laskis ilm ära niita ka veidi ülekasvanud kohad.

Projektid.... eks neist siis veidi tulevikus. Aga pea kõik on tehtud ja rohkemgi veel! :DDD
Muide, täpselt aasta tagasi tegime betoonitöid. Maasse valati uue kuuri - autovarjualuse poste. Jah, aastad pole vennad, pole isegi sugulased mitte

Saturday, September 19, 2009

PISIPROJEKT

Ei meeldi mulle väikesed istutusalad. Suures aias on nad eriti sobimatud. Täiesti kohatud.

Kord paluti mind nõustama üht aeda, kus perenaist häiris miski, mida ta ei osanud endale seletada. Vat, see asi mulle ka ei meeldi. Kuidas ma ikka ronin teise inimese pähe ja südamesse. Aga tookord ma miskipärast soostusin seda tegema. Ja esimene pilk sinna aeda - see oli kalmistu, kuhu oli pikitud palju väikseid kääpaid. Minu soovitus kõlas- kõik istutusalad ühendada ühtseks voogavaks massiiviks, sest iseenesest olid need peenrakesed kenasti kujundatud. Sõitsime siis ringi ka mööda puukoole ja veel niisuguseid tuntumaid aedu kuni ta ise jõudis selgusele, millist aeda ta hing täpselt vajas. Praeguseks on ta kujundanud endale muljetavaldava ja väga ilusa aia, mida naudib kogu nende pere. Aga mitte see polnud oluline.

Mulle ei meeldi väiksed istutusalad ja ometi pidin ma ühe säärase tegema. Veel vähem meeldivad mulle murusse istutatud lilled. Ole sa nii korralik kui tahad, aga umbrohi pääseb imekiiresti nendesse puhmastesse ja pole just eriti rõõmustav vaatepilt kui mingist lillepuhmast vaatab sulle rõõmsalt võilill vastu. Katsu ta sealt kätte saada. Teine ja palju olulisem põhjus on see, et heintaimed on kultuurtaimele vee ja toitainete tarvitamisel olulised konkurendid. Ja kolmandaks tundub mulle, et murus kasvavad lilled on kuidagi nukrad ja hüljatud.

Algul olid siin kaks kibuvitsa-soomlast. Kahele ei hakka ju mingit peenart rajama. Ja pealegi nad kasvavad rohkem sellisteks kahemeetristeks põõsasteks, kes võivad ka murus istuda. Aga siis jalutasid ju sisse need roosid. Ja nüüd nägi see koht ikka päris armetuke välja. Mismoodi sa siin neid hooldad, rohid ja väetad? Kibuvitsad mitte, aga roosid vajavad ju talveks ka muldamist. Ja seda siis niiviisi heina peal? Et suurest istutusalast jäi üle palisaadi, siis........ kõigepealt kontuur.
See ilus kingitus ei jää niikuinii siia, ta vajab hoopis esinduslikumat kohta. Aga praegu hakkab ta talvekorterisse minema, sest maasikad on vaja temast välja istutada.
ja seejärel oli vaja eemaldada ja teisaldada murukamar, sinna, kuhu oleks järgmisel aastal niikuinii vaja muru külvata

Ja selline ta siis saigi. Mu meelest tunnevad nüüd roosid ka, et neist ikka hoolitakse. Ja et nad säärasesse veidi südamekujulisse peenrasse said. No roosid võivad ju südames ka ilutseda:) Varu ei jätnud. Ei hakka me roose kasvatama.
Võrgud ka kuni kevadeni kohale pandud, sest kitsed juba luusivad siin näljaste nägudega ringi. Veel hullemat tööd on kunagi teinud kibuvitsadega jänesed, kes oma pikkade hammastega tõmbasid okstel koore maha, närisid oksad pooleks ja panid siis roosipuhma kõrvale maha. Seda rõõmu me neile enam ei valmista.


Eraldi tundub peenrake jah väike, aga et ta haakub selle hostapeenraga, siis asi nii hull polegi.



Aeg- peaaegu kaks päeva. Ei saa ikka väga ruttu midagi:D


Thursday, September 17, 2009

AIAELEMENDID AASTATE TAGANT

Neil vanadel filmidel on jäädvustunud ka igasugu põnevad asjad ja reisid. Aga ma ei mäleta absoluutselt, kus ma need fotod teinud olen. Pilte vaadates meenus, et seal lähedal oli kuskil golfiväljak, mille servas oli robiiniavõsa.Võibolla oli see 17.07.2001 kui käisime Põhja-Eesti tuuril - H.Kivisaare, U.Kaju ja A.Kurti-I.Tungla aias.

Heasüdamlik krokodill väikestele turnimiseks ja muinasjutuloom nende mänguplatsi valvamas aga võibolla siiski hoopis mingi võlulind? Ja see tarade mõte on ka suurepärane peituse mängimiseks või tõkkejooksu harjutamiseks.
igavene lustakas ja kergesti valmistatav elukas:D. Ehitusjääkidest võiks ju selle oma aeda meisterdada?


Aga see igavikuline veidi Möbiuse lehte või püsti asetatud lõpmatuse märki meenutav taies vajab veidi soliidsemat ümbrust


Siin on üks sihvakas olend meestele silmarõõmuks või hoopis väravaposti asendamiseks külalisi tervitamas




tagant ikka ka :D




aga kui see asjandus veel ära värvida, oleks igas aias ju oma vikerkaar. Päris uhke oleks muidugi kui saaks sedasi kasvama panna mõned väga kitsa võraga kadakad.






Wednesday, September 16, 2009

NOSTALGILINE

Kastide lahtipakkimine on huvitav tegevus. Mõnikord võib sealt leida midagi hoopis unustatut. Näiteks korralikult kokkupakitud ilmutamata filmid. Ja kui need siis CD-le kirjutada, leiab sealt killukese olnut.
Selline oli fragment aiast veel kaheksa aastat tagasi kui siin oli avanenud sajad liiliaõied ja puhmad ise elujõulised ja ääretult terved. Alles on ka astilbed ja veel mõned taimed, kelle samuti põud viis.



Millegipärast pole seda kohta pildistatud suvel kohe peale puude istutamist, vaid alles järgmisel talvel 2003


Ja kus on siin puud? Praeguse pargi algus - talv 1999



Suvi 1998. Vaiamets- puud ei paista ju veel välja, endine põld on täis ohakaid ja mutimullahunnikuid. Oru osa on küntud ja äestatud, kivid kokku korjatud, et seal üldse niita saaks. Tuleb tuttav ette? :DDD



Kummaline on see minevik, eriti kui ta nii ootamatult su ette astub.


Friday, September 11, 2009

KUIDAS MA MESSIL KÄISIN

Lillemessil nimelt.
Mul oli sel nädalal vaja kohtuda paari inimesega. Ja et nad otsustasid külastada Tartus toimuvat lillemessi, siis valisimegi näituste halli kohtumispaigaks.
Ega ma sest üritusest endast midagi eriti ei oodanud. Tean ammu, et aedu, aiandeid ja puukoole külastada on palju huvitavam. Sortiment suurem, kindlasti ka mingeid üllatusi kuskil nurga taga ootamas, mõnes kohas veel muudki kujunduslikud lisaväärtused.
Aga, et see asi messil nii niru võib olla, pani küll jahmatama. Ma ei kujuta küll hästi ette, mismoodi need üksikud firmad, kes seal esindatud olid, kavatsevad oma tegevust jätkata ja endale kliente meelitada. Mulle on siiani tundunud, et konkurents selles valdkonnas on üsna tihe.
No lubasin ju, et ostan mõned tulbisordid ja katsetan ära nende vaasides kasvatamise, enne kui kõigi sortidega erinevatesse nõudesse kolin. 4 firmat kokku pakkusid 3 sorti kaufmanni tulpe ja needki igivanad. Vestluse käigus ütles üks müüja, et kõik on juba varem ära ostetud ja siia tulid nad jääkidega ?! Tallinnast:DDD
Säärast suhtumist kohtasin veel paaris kohas. Tõsi ju on. Mess ongi enda tutvustamiseks (!), mitte müügiks. Aga siiani on seal ikka päris korralikult ka kaubeldud.
Mis ma veel nägin? Räpina koolil oli väljas seenenäituse paroodia. Mõned riisikad, paar puravikku, üksikud mürgised seened.
Polli aiandil taldrikutel kümmekond õunasorti ja umbes poole võrra vähem pirnisorte.
Oli küll üks Võrumaa talu, kelle viinamarjade valik oli aukartusäratav. Isuäratavad kobarad nii vaatamiseks, mõned sordid müügiks ja lõpmata ilusad istikud.
Põltsamaa roosiaed - paarkümmend roosiistikut ja 10 sorti lahtisi tulbisibulaid. No ma ei süvenenud nendesse.
Lilleseade võistlus oli alles algamas, seal olid esialgu vaid vannidetäied lilli ja palju prahti.
Aga üldiselt olid osalejad sel aastal palju rõhku pannud ekspositsioonide kujunduslikule küljele ja need oli ilusad.

Mis ostsin? Talvevaru mugulsibulaid ühelt Lüübnitsa mehelt. Saaremaa lihaleiba ja laadasaia. Mingit põnevat kodus valmistatud juustu ja hirvevorsti. Vat nii!

Ma käisin lillemessil.

Wednesday, September 9, 2009

ON ASJU MAA JA TAEVA VAHEL....

Kokkuvõteteks on veidi vara. Suure sügiseni veel pikk maa käia, seda enam, et mul on miskipärast hoopiski kevadetunne:)

Aga tänavu on minuga juhtunud paras portsjon imelikke asju. Ma ei räägi enam oma projektidest, need on kulgenud kõik plaanipäraselt kui see tee (!) välja arvata. Aga küll jõuab aeg ka sinnani.

No see, et ma kevadsuvel sain Hollandist 11 hostat, selles pole midagi imelikku - ise ju tellisin. Et see hostapeenar väikese varuga kuidagi kiiresti suuremaks venis, on veidi ootamatum ja kummalisem lugu. `Pink Robusta` aitas ja aitäh talle selle eest. Aga äkki lisaks saabunud 10 sorti uusi hostasid inimeselt, kes ei teadnud meie eelistustest midagi?

Ühel ilusal päeval vaikselt lauale poetatud 2 pakki alles sel kevadel eksponeeritud tulbisorti justkui meenutamaks mu kevadel öeldud ülekohtuseid sõnu kõigi sibullillede kohta. Kui ma praegu sellele hetkele tagasi mõtlen, on mul nii piinlik, et vist isegi kõrvad on punased ja üleüldse... Rõõmustamise asemel olin ma nii jahmunud, et ei märganud isegi uurida sordinimesid. Igasugu mõtted tormlesid peas. Et pidin nad ju aiast välja tõstma ja mis siis nüüd? Ja samas, et no mis kevad see ilma tulpideta tuleb, nad on ju ikkagi lõpmata ilusad.... Ja siis meenus veel see suusoojaks öeldud konteineriplaan:) Ja ega ma vist öelnud isegi aitäh selle armsa kingituse eest. No nüüd lähen ostan veel mõned kaufmannid juurde (mul ju terrassil paras portsjon neid ilusaid anumaid) ja loodetavasti saan oma topaka käitumise ka andeks.
Ja floksiostule tänutäheks kaasa pandud hüatsint `Delft Blue´ seostub otseselt kauni sinise portselaniga.

Kui kevadel vaatasin oma hukkaminevat aeda ja mõtlesin, et sellel, mis on, on kole kitsas ja sellel, mida pole ja mida tahaks.... Ja nagu imeväel ilmus mulle kena ja hoolas abiline ja mu aed pole ammu nii korras olnud kui nüüd sügiseks. Ja see iiriste juurde tagasipöördumine tuli ka väga iseenesest. Polnud ma neist siiski kunagi ju loobunud, ainult nende arvukus oli vähenenud. Seda viga andis parandada 43 prantslasega. Aga, et kuu aja pärast jalutas väravast sisse veel 12 uut sorti, kaldub küll sinna müstika valdkonda. Seda polnud ju aastaid juhtunud.

Päevaliiliad elasid kokkukägistatult juba mitmed aastad. Vaatasin neid alati üsna nukralt. Kujutasin endale ikka ette, kuidas nad võiksid suurel-suurel istutusalal välja näha. Iga sort eraldi piisava vahega enda näitamiseks ja vaatamiseks.
Ühtpidi oli ju selge, et aeda on vaja laiendada, teistpidi peab endale aru andma, mida on võimalik teha. Aeda armastan ma tõesti. Mitte asjana iseendas ega ka mitte taimekogumikena, vaid hoopiski millegi palju olulisemana. Ja polegi vaja seletada seletamatut.
Aga unistada ju võib ikka ja mida suuremalt, seda parem. Ja näed, unistustel ongi võime täituda. Just õigel ajal ja sobival hetkel:) See uus koht võtab juba ilmet ja selle nädala lõpuks on ehk kõik sordid paigas. Muu vajaliku lisame sinna kevadel.

Ma armastan sinist värvi. Ja mul on kahju, et mina pole öelnud neid kuldseid sõnu - sinine on puhas ja pidulik nagu orelimuusika. Kuigi ma pole teda hulluseni kasutanud, pole ka ühtki aiasoppi, kus teda poleks olemas. Kas taustaks, mingi asja esiletoomiseks või ise eputamiseks.
Aga minu suureks unistuseks oli sinine jõgi. Selline kergelt looklev, vaikse vulinaga, rahulik ja veidi mõtisklev. Päris põhjendamatult teda nüüd mingisse imelikku kohta rajama hakata...Mõte tuli ja jälle läks, vahepeal vajus ta täiesti unustusse, vahete-vahel ilmutas end jälle.
Ja ühel hommikul ma nägin teda. Täpselt seal, kus ta olema peab, paraja pikkusega ja piisava laiusega, just nii suurejooneliselt väljapaistev, samas nii tagasihoidlik nagu vaja. Ja ma teadsin ka kohe, et ta tuleb siberi iiristest. Väike arupidamine mehega. Et sel aastal veel ei jõua, aga järgmisel kaevame kõik enda omad välja ja tellime ka juurde. Järgmisel hommikul sain meili. Üks väga armas pere istutab tänavu oma suure kollektsiooni ringi ja pakub meile hunniku uusi sorte......Kohe!

Monday, September 7, 2009

WESTERLAND

on ikka pärisroos - pargiroos.
Saabus ta koos igatsetud `Pink Robustaga´ kui Hansaplant korraldas oma suure tuuinnuann kampaania:) Ja alles nüüd otsustas ta end meile ka ära näidata - ega me ju teadnud, mis kaasavaraks tuleb:)
Et siis selline magusake, väga-väga soft. Ja lõhnab ka hullult. Aga nagu parimas parfüümis aimub temas lisaks bulgaaria roosiõlilõhnale veidi pojengi ja isegi jasmiini:) Endale ma vist sellist peale ei piserdaks:D, aga kui ta avaks mitukümmend õit korraga, oleks see lõhnaelamus ikka vapustav küll.
Edu talle siis kosumiseks, kodunemiseks ja kasvamiseks!

Thursday, September 3, 2009

ILUS IKKAGI

Jaan Kivistik `Veiniõun`, kingitud meile kavala muige saatel autori enda poolt.
Väga ilus- nii kevadel oma õite kui sügisel viljade poolest, mis värvuselt meenutavad enam granaatõuna kui õuna. Suurim üllatus on see tume lillakaspunane viljaliha. Mahlane, isuäratav. Aga hambaid sisse lüüa küll ei soovita, sest pettumus oleks kogu selle ilu peale ikka väga suur:DDD
Kõva, hapu, mõrkjas. Ilmselt oleks temast huvitav keeta mingit salatit või neid peene nimega püreesid, aga et mu kelder vajab tühjendamist (loe: väljaviskamist) vanadest hoidistest, siis ma lihtsalt ei raiska oma aega uute valmistamisele.
Sestap rändasid need õunad sel aastal Meistri kätte Veinijumala maadele, kus valmib heal juhul suurepärane vein või veidi halvemal juhul huvitava välimusega bors:D

Tuesday, September 1, 2009

IKKAGI ALGUS

1. september on minu jaoks imelik päev. Midagi suurt ja olulist on nüüd juba mõned aastad puudus. Seda katkematut enda, abikaasa ja laste kooliaega oli päris paljukümneid aastaid. Alati oli see päev täis ootust, sagimist, elevust, uudiseid, lastele järelevaatamist ja neile kõige parema soovimist. Alati, nagu ka täna, on sel päeval olnud imeilus ilm. Sadada võis hommikul või õhtul hilja, aga mitte ilmaski aktuse või tundide-loengute ajal. Kogu meie pere ajaarvestus käis kooliaasta järgi.
Nüüd äkki on ta muutunud üheks tavaliseks päevaks teiste samasuguste hulgas. Mine või ise õppima- kvantfüüsikat näiteks, kui selline asi olemas on:) Igastahes midagi säärast, millest mõhkugi aimu pole.

Aga me otsustasime tänase ikka endale meeldejäävaks teha ja alustasime uue aiaosa istutustega. Ikkagi uus algus ja alaliseks jällegi üks oluline päev:) Mis enne seda, oli lihtsalt ettevalmistus.
Aga ei alustanud mitte päevaliiliate, vaid hoopis eile ostetud 8 floksisordiga:) No mul on ju sel aastal neid uusi taimi ikka veel vähe olnud:D Aga floksid seepärast, et siis kui päevaliiliad õitsenud, ei jääks sinna õitetut-värvitut maalahmakat. Kuigi pottides tundusid nad päris kobedad taimed olema, kaovad nad praegu veel sellel suure maatükil päris ära:)

Tegelikult oleks sinna vaja ka hoopis teistsuguseid, mingite suurte, laiade lehtedega lilli, et oleks mingi parem kontrast päevaliiliate lehtedega. See on üks mõtiskluse koht. Kobarpäid või midagi säärast, aga uus osa on laupäikese käes ja seal ei jõuaks me neid kuidagi ära kasta.

Pärast üleeilset 36 tunnist padukat on meil praegu maa rohkem kui labidalehe sügavuselt märg ja istutamisega jätkame neljapäeval. Mida aeg edasi, seda rohkem hindan ma sügisesi õitsejaid. Neid on veel päris palju.
Vahakübar (Kirengeshoma palmatum) õitseb meil kolmandat aastat
ja teist aastat see ristirohi, millel pole veel täielikku eestikeelset nime (Silphium fluvidum). Puhkes ta päris augusti viimastel päevadel.