Jaan Kivistik `Veiniõun`, kingitud meile kavala muige saatel autori enda poolt.Väga ilus- nii kevadel oma õite kui sügisel viljade poolest, mis värvuselt meenutavad enam granaatõuna kui õuna. Suurim üllatus on see tume lillakaspunane viljaliha. Mahlane, isuäratav. Aga hambaid sisse lüüa küll ei soovita, sest pettumus oleks kogu selle ilu peale ikka väga suur:DDD
Kõva, hapu, mõrkjas. Ilmselt oleks temast huvitav keeta mingit salatit või neid peene nimega püreesid, aga et mu kelder vajab tühjendamist (loe: väljaviskamist) vanadest hoidistest, siis ma lihtsalt ei raiska oma aega uute valmistamisele.
Sestap rändasid need õunad sel aastal Meistri kätte Veinijumala maadele, kus valmib heal juhul suurepärane vein või veidi halvemal juhul huvitava välimusega bors:D
See imeilus ladvaubin oli siis ikkagi alles - me õhtuhämaruses seda enam ei näinud kuskil, ehkki mõlemad peremehega otsisime. :oP
ReplyDeleteOleks ta vaid nii maitsev ka, kui kena ta on. :oP
Lausa ebareaalselt punane :)
ReplyDeletesügis....
ReplyDeleteSellele tahaks kohe hambad sisse lüüa. Tea kas on sama mahlane ja maitsev kui ta välimus lubab? Tihti on ju nii, et väljast ilus ja isuäratav maitselt aga kibe või hoopis maitsetu.
ReplyDeleteIssssver, mis õun see on? Ma pole elu sees niisugust näinud!
ReplyDeleteAhh, kui imeilus :) Me istutame ka oma uude aeda vist ühe Veiniõuna, kui kuskilt kätte saame. Niisama söömiseks ei sobi (aga selleks on Suislepp ja Kuldrenett), aga koogi sisse ja mahlateoks oleks igati hea :)
ReplyDeleteMuhedik, kas autoril veel neid istikuid on? Mul pole siiani kuskilt endale hankida õnnestunud ja NIIII väga tahaks :)
ReplyDelete