Lillemessil nimelt.
Mul oli sel nädalal vaja kohtuda paari inimesega. Ja et nad otsustasid külastada Tartus toimuvat lillemessi, siis valisimegi näituste halli kohtumispaigaks.
Ega ma sest üritusest endast midagi eriti ei oodanud. Tean ammu, et aedu, aiandeid ja puukoole külastada on palju huvitavam. Sortiment suurem, kindlasti ka mingeid üllatusi kuskil nurga taga ootamas, mõnes kohas veel muudki kujunduslikud lisaväärtused.
Aga, et see asi messil nii niru võib olla, pani küll jahmatama. Ma ei kujuta küll hästi ette, mismoodi need üksikud firmad, kes seal esindatud olid, kavatsevad oma tegevust jätkata ja endale kliente meelitada. Mulle on siiani tundunud, et konkurents selles valdkonnas on üsna tihe.
No lubasin ju, et ostan mõned tulbisordid ja katsetan ära nende vaasides kasvatamise, enne kui kõigi sortidega erinevatesse nõudesse kolin. 4 firmat kokku pakkusid 3 sorti kaufmanni tulpe ja needki igivanad. Vestluse käigus ütles üks müüja, et kõik on juba varem ära ostetud ja siia tulid nad jääkidega ?! Tallinnast:DDD
Säärast suhtumist kohtasin veel paaris kohas. Tõsi ju on. Mess ongi enda tutvustamiseks (!), mitte müügiks. Aga siiani on seal ikka päris korralikult ka kaubeldud.
Mis ma veel nägin? Räpina koolil oli väljas seenenäituse paroodia. Mõned riisikad, paar puravikku, üksikud mürgised seened.
Polli aiandil taldrikutel kümmekond õunasorti ja umbes poole võrra vähem pirnisorte.
Oli küll üks Võrumaa talu, kelle viinamarjade valik oli aukartusäratav. Isuäratavad kobarad nii vaatamiseks, mõned sordid müügiks ja lõpmata ilusad istikud.
Põltsamaa roosiaed - paarkümmend roosiistikut ja 10 sorti lahtisi tulbisibulaid. No ma ei süvenenud nendesse.
Lilleseade võistlus oli alles algamas, seal olid esialgu vaid vannidetäied lilli ja palju prahti.
Aga üldiselt olid osalejad sel aastal palju rõhku pannud ekspositsioonide kujunduslikule küljele ja need oli ilusad.
Mis ostsin? Talvevaru mugulsibulaid ühelt Lüübnitsa mehelt. Saaremaa lihaleiba ja laadasaia. Mingit põnevat kodus valmistatud juustu ja hirvevorsti. Vat nii!
Ma käisin lillemessil.
hehh - oli ka tahtmine minna - aga paar asja tuli vahele. Nüüd ei kahetse ka, et ei läinud :D
ReplyDeleteAga sept lõpus Paunvere laadale lähen küll. Miskipärast on laatadel huvitavam kui messidel. Kuigi viimasel ajal kahjuks on ka laatadelt kadunud või vähemaks jäänud need memmed ja taadid, kes oma koduaia taimedega kauplevad.
No messidest ma tume maainimene ei tea midagi. Kahju küll kui seal Sinu jaoks igav oli. Messidele minnakse ju ikka teatud ootustega, et oot-oot, no nüüd saan targemaks. Petta said. Aga vähemalt sais saia. See ka asi.
ReplyDeleteHee, Deia! Kohtume Paunveres! Astu siis ligi ka kui juhtud mind üles leidma!
Võtab imestama küll, sest minu teada on neil messidel osalemise tasud päris kopsakad. Ja siis sinna mingite jääkidega kohale ronida???
ReplyDeletePaunvere laada ajal olen Eestist ära kahjuks.
Ega ma nüüd päris petta ikka ka ei saanud. Need inimesed, kellega oli kokku lepitud ja kellel oli tahtmine seda lillemessi ka näha, tulid ikka kohale ja juttu jätkus kauemaks.....:)
ReplyDeleteEga ma sealt ju midagi erilist lootnudki näha ja algul polnudki mul kavas sinna minna. Tean, et see mess jääb igal aastal nirumaks, aga, et nii kehv ta on! Ju need paar tallinlast arvavad, et mis need maakad ikka teavad ja näinud on:(
Rosinaid oli saias see-eest paksult:)))
nämma, mulle maitsevad ka rosinad!
ReplyDelete:))))
ReplyDeleteAga ma uurisin veidi nende ameerika kännasmustikate kohta, mustikalised küll, aga rohkem sinikatele lähemad sugulased, seda nii kasvukiiruses, ei aja võsusid ja mari ei määri, parkainet marjades ka vähem kui mustikas.
Eks bot.aia töötajad teavad kindlasti kuidas seemnetega paljundada, aga lihtsam on neid kännasmustikaid paljundada juurpistikuga kas hilissügisel või varakevadel, tükeldades põõsast, need hakkavad kandma umbes neljandal aastal, seemnest aga seitsmendal-kaheksandal ja neist tuleb teha valik, noh, nagu see seemnetest kasvatatud ikka. Seda looduslikku V. corymbosum L. kasvatadakse aedades vähe, pikaajalise aiakultuurina on sellest aretatud oma sadakond sorti ja ka teistega ristates hulk hübriide, kelle mari on üpriski omadustelt rohkem mustikasemad :)
Jah, osalt on Sul õigus. Mustikad-sinikad on lähisugulased. Aga botaanikud peavad ka millegagi tegelema ja nad on nii mitmeidki kordi neid ümber klassifitsserinud ja nii ongi see ameeriklane ikka ja jälle mustikas. Olen proovinud paljude hübriidsortide marju, aga mina pean küll selle kännasmustika vilju kõige mustikalisemateks. Sortide marjad on magusamad, mu meelest mõned isegi läilamad. Kodustes tingimustes (looduses) annab see mustikas isekülvi, aga meie juures kultuuris talle mingi asi ei meeldi. Juurepistikute saamiseks ma seda vana põõsast lammutama ei hakka. Kui nüüd külvid idanevad, võiks noori taimi küll proovida sedaviisi paljundada.
ReplyDelete