Tuesday, June 30, 2009

SIBERLASED

õige nimega ikka siberi iirised ehk võhumõõgad (Iris sibirica).


Täna seadsin end mugavalt tuppa. Vahepeal lebotasin niisama, vahepeal siis kirjutasin. Ühele põhjamaalasele lihtsalt ei sobi see +28,8C vilus, kui ruumides on paras +20 või isegi veidi vähem. Aeda asja eriti ei ole. Kui, siis vaja veel mõned pildid teha.
Külalised! No tore, tore! Millal siis veel kiiksuga inimesed kohtuvad kui mitte suvel ja meil on alati suur rõõm neid vastu võtta. Aga nad võiksid leppida ju minu tubade jahedusega, mitte kohe aeda tormata. Ja see täpselt kümnendat päeva kestev koogiralli:( No ma saan aru, et inimesed ju heast südamest ja puha, aga selline eridieet on juba kurjast- tahaks kohe suure tüki head maasinki. Tulisoolast!:D Aga hea ikkagi, et meid veel ära pole unustatud, nii, et pole siin viriseda midagi. Ja potivirnad muudkui kosuvad:)


Juba mitmendat päeva üritan pildistada siberi iiriseid. Ja teen ma seda kogu aeg külaliste vastuvõtu vahepeal. Aga mu fotokas on kuidagi pirtsakaks või naiselikuks muutunud. Või on ka kuumarabanduse saanud nagu ma täna peaaegu isegi sain. Mitte kohe ei taha tunnistada tumesiniseid ja veidi violetseid ning kõiksuguseid siniseid pooltoone ja toone. Olen püüdnud neid pilte teha erinevatel aegadel, aga päike on vist isegi loojunult nii intensiivne, et kõigil sortidel päris õiget värvust ei näe.
Mul pole praegu mitte üks hetk aega, et ära õppida see piltidele kirjutamine. Aga teen seda veidi hiljem ja siis vahetan pildid välja


´Medininkai´ Huvitav sort, hoiab ülemised perigoonilehed püsti. Tegelikkuses kerge violetse alatooniga Dark Desire- on tegelikkuses tunduvalt tumedam
Rosy Bows


Super Ego- alumised perigoonilehed on pildil liiga heledad

Silver Edge- värvus õige. Üks väheseid sorte, mille servas on peenike selgelt eristuv hõbedane triip




Ann Dasch- ka õige värvus, selline kahvatu




Dreaming Yellow- ilus ümar õis






Cambridge- ilus puhas-helesinine sort, Dykesi medali omanik.




Plissee- värv õige. Väga suur õis, ilus kohrutus






Cherry Lyn. Värvus õige, aga kahtlen sordi ehtsuses. Kontrollimisel olen näinud erinevaid pilte, kus alumine perigoonileht on hoopis ümaram





Sailors Fancy- alumised pergoonilehed tegelikkuses tunduvalt tumedamad






Ego. Kah pole päris õige värviga pilt.




ja see siin on mu enda vabatolmlemise seemik. Külvasin `Cambridge´ Õis tumedam, intensiivsema värvusega ja perigoonileht teritunum kui emal. Aga üldmuljelt on hea. Nüüd oleks talle ristivanemaid vaja:)





Ja mitte ükski möödunud aasta prantslastest ei näita end tänavu:(

Konnad peavad hilisõhtul rahulolevalt pidu. Ja see on ka ilus:)



Monday, June 29, 2009

POJENGID

Mõtlesin, et vihm ja tuul on pojengiõisi rohkem räsinud, aga seisavad teised ikka kenasti püsti nagu neile ei loeks miski, mis ümberringi toimub. Veel hommikul tibutas ja sadas vaheldumisi, aga lõunast paistab ka meil päike:)
`Miss America´ avanemas ja siin juba avanenud õis. Põõsas oleks nagu 2-värviline heleroosa ja valge.
See on vene sort ja ma ei teagi, kuidas teda ladina tähtedega õigesti kirjutada. Teen seda nii nagu meie tavaliselt selle sõna kirjutame - `Sürpriis´

´Garden Peace´



´Betty Croff´




´Cora Stubbs´




´Nadia´ väga korrektne ja seisukindel kõrge sort, õied ei avane kunagi päris laialt





´Bu Te´ pildil pole ta midagi erilist, aga ta on kõige võimsama kasvuga umbes 1.80 ja õis on suur nagu puhasvalge supitaldrik:)





väga erilise värvusega ´Coralie´




´West Elkton´




´Mary E. Nichols´ - talle annan täidisõielisuse andeks õrna värvi, imelise lõhna ja ilusa õie kuju pärast. Ta ei muutu kunagi arusaamatuks sasipuntraks.





Ka üks vähestest meie aia täidisõielistest - ´Carol´. Põneva õieehitusega, see sisemine "nupp" jääbki nupuks ja avaneb ta ka huvitavalt, iga külg kuidagi eraldi. Ta justkui harutaks end lahti.





´Mrs. Wilder Bankroff´




´Virgilius´ meil vähelevinud leedu sort. Kunagi ei tule pildil hästi välja kroonlehe servas olev peen hõbedane triip




´Walter Mains´






Sunday, June 28, 2009

ROOSID

Eelmise aasta uustulnuk, veel numbriga R.rugosa hübriid KSM3. Oi, ma olen rahul. Nupud magusroosad, aga õied veidi külma, karget lavendlitooni. Tundub olema tugevakasvuline, lasen veel paar õit õitsema, teised nupud korjasin ära. Loodusest (Soomest) leitud R.gallica x R.rugosa hübriid Iitin Tiltu. Teise aasta põõsas, millel ka juba üle meetri kasvu. Õie läbimõõt meil praegu kuni 10 cm. Olen näinud suurt mitme meetri kõrgust taldrikusuuruste hiigelõitega põõsast. Pildistasin paar päeva tagasi ereda päikesega ja üksikut õit õige värvusega ei saanud.
R.rugosa `Harison´s Yellow´. Korjasin kõik teised nupud ära. Tal on mingi hingehäda, kipub kollaseks minema. Püüame päästa.

Vana tuttav ´Ritausma´




Rosa rugosa ise. Vist oleks vaja hakata korjama kõiki meil kasvavaid erinevaid kloone:)



Rosa rugosa ´Alba´


Paar päeva on kavas ära pildistada siberlased ja pojengid, aga peale eilse mitmetunnise paduka on nende õied veidi nukrad. Eks ma pärastpoole vaata, mis seisus nad on


Saturday, June 27, 2009

VIIMASED:)

`Champagne Elegans´ õitseb meil juba mitmendat aastat Aga sellise sordi ´Starship Enterprise` saime eile kingituseks. Pilt on tehtud endise perenaise aias.


Thursday, June 25, 2009

IKKA IIRISED

Ega ma enam kaua ei õrrita:), paar sorti ongi veel jäänud. Edasi tulevad siberlased




























Pildistasin täna ka roose, need jätan homseks. Aga siin on õe aiast õige `Robusta´ Sametine tumepunane, keskelt heledam. See jätab sellise helendava mulje. Ja ainult talle väga iseloomulik õiekuju - sordi kroonlehed on veidi lainelised. Lehed- tumerohelised









Wednesday, June 24, 2009

SUVEÖÖ UNENÄGU

Täna nägin ma ilusat und. Väga ilusat:) Et siis kõndisin aias ja kõik oli iseenesest korda saanud. Tee oli valmis. Vana kiviktaimla uueks saanud. Aeglasekasvulised väikesed kenasti paigutatud okaspuud vaheldusid ümberistutatud kääbusiiristega ja kogu mullapind kenasti kaetud. Aga suurde peenrasse jäänud tühikute asemele olid tekkinud uued kõrgekasvulised aediirised. Imetlesin tükk aega seda vikerkaart. Isegi lõhna tundsin. Ja kui ärkasin, oli veel tükk aega tunne, et olin peaaegu paradiisis olnud.
Kaua mul seal muidugi olla ei lastud. Ärkasid külalised. Ühed tulid, teised läksid. Kõiki oli rõõm vastu võtta, aga vahepeal kontrollisin õitsemahakanud lillede õigsust ja selleks tulin ka mitmel korral arvuti juurde. Ma lihtsalt vajan vahepeal sellist, noh - oma aega.
See internet on ikka üks imeline asi. Kirjutad, vaatad ja siis kogemata klõpsab sõrm mingile e-poele. Iseenesest:) Sel aastal ma enam lilli küll ei telli, aga vaadata ju ikkagi võib, onju?
Aga tegelikult- minus pesitsev hostahoolik sai tänavu oma ravimi kätte. Ja kui kevadel helistas ühe aiandi juhataja, et ta tõi puugurmaanidele (milline ilus nimi! ma polnud varem säärast isegi kuulnud) paar huvitavat asja, sain ka oma isu täis. Ja muidugi nõksu rohkem kui paar. Aga niisuguse meelespidamise eest ei saa ju muud teha kui inimest kallistada. Ja miks siis see iirisemaan peab oma osast ilma jääma?
Aga need iirised siis. Tegelikult ongi nii, et kui ma jõuan need kääbikud välja võtta ja ümber istutada, ongi peenras palju tühja ruumi. Ja mis siis sellega peale hakata? Umbrohtu kasvatada või?
Ohhh, ära saada mind mitte kiusatuse sisse!
Aga mida rohkem vaatasin, seda rohkem tilkus süda verd. Oleks ikka ükskord aeg hakata normaalseks ja mingitki piiri pidada. Teisest küljest, kellel siin hullumeelses maailmas ikka nii väga seda normaalsust vaja on.
Ja oma hinge eest peab ju ikka kõige rohkem hoolt kandma:) ja iirised ju seda teevadki. Esmapilgul on nad ehk veidi külmad ja kõrgid lilled. Aga neis on peidus niisugune õrnus, kargus ja kergus, elegants ja sarm, mida ei kohta ühegi teise lille juures.
No nii, käsi muudkui kirjutas - nagu mingi automaatkirjutamine. Olevat ju säärane asi ka olemas. Nüüd olen selle siis ära tundnud. Oi issus, see nimekiri on ikka küll liiga pikk. Igaks juhuks rehitsen ta üle, veidi on ikka vaja vähemaks võtta. Ja mille poolest siis pooled väljavalitud neist allesjäävatest halvemad on? Mkmmm, ikka võtan vähemaks. Lõpptulemus- nimekiri venis poole pikemaks:) Kuidas ma need mõned ilusad sordid enne nii kahe silma vahele jätsin?
Mis nüüd saab? Aga kui ma kirjutasin, siis ma kohe tundsin, kuidas ma ennast armastan:) Kohe irrrrmsasti:) Ja mul pole tegelikult ühtki tõsist põhjust, kolmest rääkimata, miks ma peaksin end piirama või piinama. Ja ma olen ennegi unes näinud, kuidas asjad olema peavad. Aga nimekiri on ikkagi liiga pikk:(
Ja mis ma siis nüüd teen?



Tuesday, June 23, 2009