??????? :)

Kuidas kutsutakse olevusi, kes juulikuu viimasel ööl ringi sõidavad või lendavad või hõljuvad? On need suvepäkapikud, juulipikud, suvepäkad või mingid haldja- või ritsika- või põrnikamoodi olevused?
Igatahes olid need hearetid öösel poetanud värava juurde säärased juurtega õied:) ja ise end ära peitnud. Hea ju piiluda, mismoodi tudikesed end suure rõõmuga üleval peavad:D
Igatahes on meil ka nüüd roosid:D - Pink Robusta, Westerland ja Dornröschen. Ega me nüüd seepärast veel roose kasvatama hakka, aitab kui neid kolme poputame. Nooh, egas asi pottidega piirdunud. Lagedale kraamiti tee pealt kaasa hamsterdatud väga soojade kätega valmistatud imeilus ümbrik, mis sisaldas endas suurt varandust. Suur-suur aitäh!!!

Neil ööuntsakatel, nagu tavaliselt, aega ju polnud:), Setumaal olevat öösel end allikavees parem pesta kui siin:)

Nuusutati üle lillherned, lenneldi üle paari marjapõõsa, sekka sai õige veidike juttu ka puhuda.

Enne nende ärasõitu sättis taevas end nutma. Lõunas paistis veel päike, läänes aga muutusid pilved juba üsna ähvardavaks. Ja egas siis ainult pisarad- ikka suur ilutulestik ja paugutamine käis selle lahkumisega kaasas.

Arvuti juurde tulles avastasin, et mu fotoaparaat, mis oli terrassilauale jäänud, oli hakanud iseenesest aeda pildistama. Automaatmasin? :D Nii on tekkinud see viimane ja veel paar pilti:) Huvitav, ons mul veel mingeid üllatusi avastada?

KÕIK VOHAB

Peale kahekuist vihma on kõik taimed aias äärmiselt lopsakad.
Kõrged on veel kõrgemad ja laiuvad veel laiemad. Seda, et kobarpea õievarred üle 2m kõrgusse pürgivad, näen ma esimest korda. Lurslille valgevahused õieküünlad on eriti ilusad õhtuhämaruses

Ängelhein ´Elin´ üllatab samuti oma kõrgusega. Tavaliselt jääb ta umbes 1.80 pikkuseks, tänavu on tal kõrgust tublisti üle 2 meetri. Ta küll lõpetab juba oma õitsemist, aga püüab ikkagi pilku.

Ka kanepilehisel ristirohul on pikkust juba üle 2 meetri.

Üks uus "sabadik" - Monarda astromontana. Tema kohta mul erilisi andmeid pole, taim alles päris nooruke.

No mõni lill on ikka veel oma mõõtudes:) Aedmonarda `Petit Delight´

Liiliatest õitsevad veel hilised aasia hübriidid, aga juba avavad oma õisi ka trompetliiliad.

Ma ei tea, kas vihm on pannud vohama ka vesiroosid? Möödunud aastal puhastatud tiiki panime väikeseks lammutatud vesiroositaimed, et oleks veidi näha ka vaba veepinda) Ei midagi sellist. Vesirooside lehed on katnud kogu tiigi ja nad õitsevad nagu meeletud.

Sellel punasel aga ei mahu suured lehed enam tiiki äragi ja õied on suured nagu taldrikud.

AIDAKE INIMEST!!!

Kulge, noored ja targad! Kuidas te olete saanud oma bloginimistusse säärase asjanduse, et kohe näete kes, mida ja millal on postitanud? Mul oleks ka seda vist hädasti vaja. Aitaks ikka kohe väga palju aega kokku hoida, onju. Ja sellest on mul kogu aeg puudus, eks ma ikka ka teen kogu aeg midagi:). Praegu pean järjest kõik läbi klõpsima, et uudiseid lugeda.

RUUMIPUUDUS

Paar nädalat tagasi oli meil väga ilus ja isegi hõre aed. Musta maad oli nii palju, et peast käis isegi säärane mõte läbi - vähe sai iiriseid tellitud:) Täna käisin ja vaatasin ja hindasin seda, mis paari nädalaga juhtunud on. Kõik on paksult roheline:) Varsti ei saa enam aru, kus lilled, kus umbrohi. Ja kus see must maa veel peaks olema? Nüüd ei pista vist ühtki iirist maasse, pole lihtsalt kohta. Ja ma ei saa aru, lilled oleksid ka kõik nagu väga laiutama hakanud. Ei paistnud kevadel ega isegi kuu aega tagasi, et floksipuhmad nii suured oleksid. Nüüd võtavad nad kõik kohe mitu ruutmeetrit enda alla ja ma pean neid ilmtingimata vähemaks ja väiksemaks võtma ja nii on kohe paljude taimedega. Osa laiutajaid sain küll ära jagada.
Veel mõtlesin, et grupeerin veidi iiriseid värvide järgi, praegu kõige õigem istutusaeg - noored risoomid ju kenasti välja kasvanud ja vanad võib siis välja lõigata ja ära visata. Pärast seda tööd on parem ka uusi sorte paigutada. Aga olemasolevail sortidel pole juures nimelipikuid:( Kui õitsevad, tean neid ju peast. Aga nüüd- vat, lehtede järgi täpselt ära ei tunne:DDD. Floksipuhmaid võtan vähemaks ja pistan mullahunnikusse. Vaatamata vihmadele, on nad täiesti haigusvabad, kusjuures ma pole neid ka pritsinud. Kui keegi siiapoole satub, võib järgi tulla.

VAAT LUPSADI LUUSANGADI....

umbes sedamoodi on meile sel aastal ettenähtud veeta mitte ainult pühapäevad, vaid üleüldse nädalavahetused:) Kui nüüd vihmapäevad juurde arvata, siis kohe vist see suvi tervenisti:)

No mida teha vihmaga, eriti kui sinna juurde kuulub ka kohustuslik äike Ma peaksin küll üsna hoolega istuma vähemalt mingi osa päevast arvuti juures, aga ei saa. Sabad vaja seinast välja tõmmata:(

Veini teha? No meie majas see nüüd küll ei õnnestu:DDD Ma võiksin pikad lood rääkida sellest, kuidas mu lapsed uputasid veinitegemise hoos üle vanaema keldri ja hihh! valmistasid talle kartuleid veinikastmes:) Või siis sellest, kuidas ma terve suure raampudelitäie veiniga pidin enne hollandi külalise saabumist köögipõrandat küürima:) Mida pole ette nähtud, polegi mõtet üritada. Mingeid talvetöid- näiteks siidimaali või kudumist ei saa ka ette võtta- äkki tuleb päike välja ja siis tuleks kõik kokku kraamida....ja sedasi võib selle viimasegi suveraasu minema peletada:(

Koristada? Ega väga ei viitsi ka ju ja mees juba ütles, et igal hommikul polegi vaja prille väga puhtaks nühkida:D

Aga raamat on alati kohane kaaslane. Lugesin siis K.Murutari "Naisena sündinud". Kuidagi tühi ja kurb hakkas. Ja kui siis K.Rakke veel iseloomustas seda üllitist nii, et ometigi üks raamat, mis räägib tõelisest elust.... Noh, ma ei tea, kus ilmas mina olen elanud, aga selline tõeline on must küll kauge ja suure kaarega mööda läinud ja käinud. Ja kas see minu elu on siis mingi pseudo olnud?

Pühapäev ja päike! No ega siis ju tööd ei tehta. Ise olen nii öelnud:) Võtsime ette ammulubatud küllasõidu. Vaatasime perenaise uhket roosiaeda. Ilusad on nad küll teises aias:), ja selleks aastaks olen neid siis piisavalt näinud. Kringlit ei teinud, aga kanasaslõkk ja vein ja perenaise superpirukad, - koogid olid küll:)

Aga.... tegelikult on mu liiliakollektsioon pea 100% alles. Sõprade juures - suur osa siin, väiksemad mujal. Ma ei pea arvestust ega teagi alati, keda ma olen kellele oma aiast jaganud, aga ilma juurteta ei lähe siit enamus inimesi. Ja nii mõnedki aiad on siit, meie omast alguse saanudki. Liilaid oleks mul võimalus tervenisti, kui liigid välja arvata, tagasi saada. Nii väga vanad, vanad, uuemad ja uued sordid. Ja midagi on mul ju ka endal alles. Aga ma ei tea, kas ma seda tahan? Praegu on küll mitu kena aastat taevas taimi kastnud. Aga mis siis kui tuleb jälle üks põuane vahele. Kas ma pean siis jälle nende suremist pealt vaatama? Eks mõtlen järgmise aastani, pakkumised ei aegu:) Tegin väga palju pilte, siin neist väike-väike valik. Nüüd on vaja nad kõik kontrollida ja nimed juurde panna. Enamus inimesi ju neist ei hooli:(

Aga hilisõhtul otsustasin ikkagi midagi kasulikku teha:) Panin kohe mitu kilo tilli sügavkülmikusse:) Muidu siin teised kannavad ette, et mis kõik...:)
Ja järgmisteks vihmasteks ilmadeks neile, kellele hirmsasti midagi vaja on, üks link.
Kui on vähe, siis mul neid jagub, linke noh:D

PALUKSIME MEIEGI

näiteks kolme vihmavaba päeva. Ei, tegelikult oleks nüüd juba vaja vaid kahte. Ega siis liiga ahneks ka saa minna. Eilse kuivaga sai ikkagi kogu meie ülekasvanud heinamaa jällegi khmm, inglise pargi väljanägemise:) ja nüüd võib järgmise niitmiseni sadada küll. Aga kaks päeva järjest kuiva- no pole ju palju tahetud! Tegelikult lepiks ka sellega, kui esimene päev oleks kuiv ja teine võiks siis vahetevahel tibada. See oleks veel kõige ideaalsem variant. Tegemata tee ju on hinge peal. Väike jupike ainult väravast trepini ja siis pisike haak sinna autoukseni kah. Kokku vast paarkümmend meetrit ja näe, ei saa kuidagi tehtud. Kogu aeg kallab ja kui sellise ilmaga valama hakata, saan tsemendijõe, ei midagi rohkemat.
Mõned värvilised kivid ammugi valatud ja kivistunud ja seisid ilusasti trepi kõrval ootel virnas, et oma kohale paigutatud saada. Aga äkki olid nad muteerunud. Vot selliseks elukaks. Kas see on nagu mingi märguanne, et kelle pikkade hammaste rüüstet peagi oodata on. Näed, ei või ikka korrakski kodule selga näidata, kohe toimuvad mingid vallatused:) Iseenesest! Noh, kui teed ei saa, sobib jäneski. Parem ikka kui mitte midagi:)

HEA TUJU LILLED

Ühe vana legendi kohaselt peletab päevaliilia puudutus mured ja paha tuju. Võib ju ollagi, et uut puhkenud õit vaadates polegi see kestev vihmasadu nii tüütu ja nukker, vaid hoopis talutavam, rõõmus ja värvikas. Arvan, et kasvõi üks päevaliilia sort peaks ikka aias olema, ilma nende õiteta jääks suvi minu jaoks poolikukuks, äralõigatuks.

APLAUS, PALUN:)

Hommikupoolikul sadas vihma ja me jätkasime oma nädalavahetuse logelemist. Aga siis tuli päike välja ja me otsustasime jälle tublid olla. Ei saa ju lebotamist elustiiliks muuta, olgugi, et sellega võib ähvardavalt kiiresti harjuda.
Hostapeenra laiendus-pikendus on valmis!!!!! Oli ka viimane aeg, sest hostatittedel oli pottides juba väga kitsas. Väike perpektiiv ka - sellesse peenrasse mahub veel 3 sorti:D
Mees leiutas tänavu palisaadi paigaldamiseks uue tehnoloogia. Möödunud aastal kaevas ta korraliku kraavi, paigaldas palisaadi ja siis täitsime seda vagu ühelt poolt mulla, teiselt poolt mätastega. Nüüd tegi ta labidaga piirjoone ette ja koksis kuvaldaga need jupid maasse. Läks kiiremini ja ei mingit mulla tihendamist ega tampimist vastu palisaadi. Kui näha ei oleks vanemate hostade ja noorte taimede piirjoon, ega saakski aru, et peenrale on midagi lisatud. Eks need noored hostad peavad nüüd kohanema ja oma lehed valguse järgi sättima. Mõned uuekesed. Üks mu suurtest lemmikutest hoopis isemoodi haabitusega´Praying Hands´ andis kevadel jagada, aga praegu alles valmistub juurdekasvu tegema.

Stitch in Time

Tohutu suure ümara lehega ´Pizzazz´ (pole Fransenist)

Cathedral Windows

Orange Marmalade- vanade lehtede oranzh on muutunud valgeks ja noored lehed veel õigesti värvumata

Möödunud-aastane väga omapärase lehekujuga ´Beauty Substance´

´Tunderbold´ - tal on lisaks ilusale lehele ka väga huvitav triibuline lehevars

tõeliselt päikeseline ´Sun Power´

´Paradigm´

alati korrektne ´June´

ja ´El Nino´

Suure laia lehega lopsakas pr.Ahse puhkes esimesena õide, viljakas niisugune:)

ja siin hoopis saledam, veidi kiitsakas pikajalgne `hr.Ahse´

Oleme nüüd juba hulk aega turvalisust pakkuvate väärikate hostade kõrval istunud ja neist hoovavat rahu nautinud.

PS Just kontrollisin. Möödunudaastane peenar sai valmis 10.augustil. Sel aastal on noortel juurdumiseks veidi rohkem aega. Aga, et ma sellise peenra siis välja mõtlesin, selle eest jäängi end kiitma. Tema juures pole muud teha olnud kui hostasid imetleda:)