Monday, July 28, 2014

JUULIKUUMA ILUERI

Alustasin eelmist postitust sõnadega, et mulle meeldib tänavune suvi. Just samast päevast alates võin öelda, et mulle EI meeldi tänavune suvi. Õigemini, mulle ei meeldi see grillpannil elamine. Kuigi mõnel õhtul näib, et rohkem pole seda pöörast kuumust enam kuskilt välja pigistada, siis iga järgmine hommik tõestab vastupidist. Hädasti oleks vaja veidigi inimlikumat ilma. Aga seda paluksin küll mitte mürgeldades, vaid kuidagi tasapisi teha.
Vaatamata põrgukuumusele õitseb aed kui meeletu, kõik taimed on veel triksis-traksis püsti ja heingi roheline. Kastnud me pole ja ega seda vist saakski eriti teha.
Ühel ööl mõtlesin, et nii kaootilisi postitusi kui eelmised, ma enam ei tee. A kussa saad, kui igas aianurgas toimub midagi huvitavat ja mingi süsteemi loomiseks lihtsalt polegi aega. Kõnnin fotokaga sinna, kuhu parasjagu kergegi varjuke ulatub ja püüan jäädvustada hetke.
Aedtradeskantsiad on omapärased ja armsad. Eks nad kipu vahel ka jalutama, aga nad on nii ontlikud tegelased, et päris umbrohtu nad endast ei kujuta. Tilgake sinist vaid jahutab juulikuist värvilõõska


`Sunshine Charm` seevastu särab kui päike ega kavatsegi kuhugi kõndida.


Varjuaias toimub pidevalt midagi põnevat
Kui see 80cm kõrgune tegelane eile õide puhkes, vaatasin, et ohhooo, millise vägeva lõokannuse ma olen saanud, vaid lehestik on na imelik. Aga neil uuekestel tuleb alati kontrollida silti ja siis veel ka teisi kanaleid uurida. Tegemist on hoopistükkis hundihambaga (Astragulus canadensis) eestikeelset vastet ma esimese hooga talle ei leidnud ja otsimiseks aega pole


Tihe habemätas (Liriope muscari) `Okino` on teistest sortidest virgem

Harilik kullerkupp (Trollius europaeus) `Alabaster` võib oma ühe pisikese tagasihoidliku õiekesega  üsna märkamatuks jääda

Rohthortensiad hoiavad oma õisi alaspidi ja esmapilgul tundus mulle, et midagi on vussis ja ma olen saanud vaid ühe liigi. Lähemal vaatlusel selgus aga, et kõik on õige
Hiina rohthortensia (Deinanthe caerulea)

erineb päris kõvasti jaapani rohthortensiast (Deinanthe bifida)
Varjuaia serva on vanadest aegadest jäänud kaunis teleekia (Telekia speciosa), kes sobib oma kohale päris hästi ega põlga ka päris korralikku varju
lehestik

Täiesti teenimatult on jäänud eksponeerimata potis talvitunud, nüüd korraliku kasvuhoo sisse saanud harilik trompetipuu (Catalpa bignonioides)
Päikeseaia võlur suureõieline laikellukas (Platycodon grandiflorum)

 Veel üks sinine ime - hõre suvitähik (Triteleia laxa) on kogemata jäänud kõrgete püsikute vahele ja tuleb sügisel ilmtingimata paremasse paika ümber tõsta

Sama tuleb kevadel teha Milda imekauni kingituse, sametise, tumeda südamiku ja  hõõguvpunaste kroonlehtede tippudega karvase päevakübaraga (Rudbeckia hirta) `Cherry Brandi`. Miskipärast ma arvasin pisikest taimekest vaadates, et ta peaks päris kõrgeks kasvama, aga juba teist aastat on ta kõrguseks umbes 40cm.


Kevadel oma potivintsutused üle elanud ameerika varsakabi (Caltha leptosepala) on olnud mu suureks unistuseks. Ilmselt on ta uues kodus kohanenud.

Pildistasin veel sõnajalgu, flokse ja aedhortensiaid, aga nemad jäävad küll oma eri ootama.
Päevaliiliatega on raskem, kõrvetavas päikeses pole mina neid võimeline pildistama, aga õhtul otsustavad jälle nemad puhata
Üle terrasiheki

hilisõhtul värvivad kauguses vaadet ka õitsenud õied

2001.a. põuaga hävis me suur astilbekolletsioon, alles jäid vaid loetud sordid. Paari sordi  asemele istutasime iileksi. Ju mingi pungake selle all kosus ja eile avastasin õitsva `Amethysti`


Meie igapäevased külalised
Kus mu pere ometi jääb?
Tulevad, tulevad :)

Pärna varjus valmis laud-tool. Nii tänuväärne materjal, hädasti oleks neid aluseid juurde vaja


Maailmas on avastada nii palju uut ja huvitavat, kui vaid seda....väravat....ees ei oleks :)


Friday, July 18, 2014

RÕÕM IGAS HETKES, IGAL HETKEL

Mulle meeldib tänavune suvi. Ilmad on soojad, aga mitte tulikuumad, vahetevahel on olnud ka mõnusaid sumedaid pilvealuseid päevi. Vihma oleme ka just täpselt parasjagu saanud. Sellist aega võib vaid nautida.
Aeg jookseb kiiresti, õied samamoodi. Pildistada ju jõuab, aga kuidagi on vaja ka mingid märksõnad päevikusse panna.
Päikeseaia suur värvikirevus on otsa saanud. Aediiristega koos ei saa kasvatada kõike, mis pähe tuleb. Kõik kaaslased peavad samamoodi olema kuiva-ja kuumalembesed. Nii ongi mul iiriste hulgas erinevad nelgid, liivateed ja päris loomulikult lavendlid. Kui kasvuolud sobivad, pole vist taime, kellega lavendel kokku ei sobiks.






Üksik kollane on samuti ümbritsevas roheluses kena


Hallid toonid on aias alati omal kohal. Ainuke astilbe, kes kuiva kuumust ei põlga on `Fanal`


Pseudatade õitsemisaeg jäi tänavu tavalisest palju hiljemaks

Õisi on küll vihm veidi räsinud, aga las nad olla


Peale suurt katastroofi loobusin ma liiliatest. Aga mingeid kummalisi teid pidi jõuavad nad ikkagi meile kohale. Nende aeg on nüüd käes

Olgu need teised sordirühmad kuitahes ilusad, suured ja uhked, on minu jaoks alati olnud ikkagi kõige huvitavamad liigid


Käes on ka päevaliiliate aeg



ja flokside aeg



ja hortensiate aeg

Laialehised alustavad tavatult hilja ja on tänavu tavalisest madalamad. Ei vasta tõele, et selleks, et näha nii siniseid kui roosasid sorte, on vaja manipuleerida pinnasega. Mul kasvavad nad kõik kõrvuti samas mullas. Kui sort on loodud sinine, jään ta siniseks, kui roosa, siis roosaks ja punane jääb alati punaseks.


Puishortensia `Annabelle` parimad päevad on veel ees

Alustanud on ka aedhortensiad

Kaktused õitsevad tänavu teisiti, kui tavaliselt. Ei meeldinud neile heitlik kevad.



....ja sabadike aeg






Kõige ilusam südasuvel õitsev põõsas on minu jaoks ebaenelas


Vesi on soe. Kevadel halvast hoiupaigast tagasi kolitud vesiroosid kosuvad kenasti




Aga see Marliaci `Rosea` on tõeline kangelane. Kui eelmisel aastal tiik tühjaks vajus, ei jõudnud 2 meest teda üles tõsta ja nii jäigi ta 2-kuuks täiesti kuivale kõrvetava päikese kätte. Pisike tükike temast sai küll mujale viidud, et kui suur sureb, siis jääb vähemalt sort alles. Aga ta pidas vastu kõik vintsutused ja isegi näitab mõnd õit.
Miski on eriliselt hästi meeldinud tänavuses talves, kevades ka roomavale kirsile, kes püüab nüüd vallutada kogu kallast


Üks järjekordne segadus. Pole see mingine helkiv kibuvits, pärit ikka Põltsamaalt. Targad, kellega tegu?

Maasikad, vaarikad. Kaks esimest ja ainukest murelit panid nahka mingid linnud. Peenralt saab juba tükk aega rohelist kraami. Kapsad keeravad päid.


Põgene, vaba laps :)


Sordi/liiginimed kirjutan, kui mahti antakse