NII NAD LÄKSID, NII NAD TULID

Inimese mälul on omadus minevikku muuta soodsamas suunas. Mälestustes on minevik tavaliselt kaunim, kui tegelikkus oligi. Ebameeldivad sündmused kustutatakse või ilustatakse, meeldivad võimendatakse. Sageli asetub olnu teistesse aegadesse või oludesse.
Foto on mineviku hetkede jäädvustamisel täpsem. Eriti objektiivne on digifoto. Talle kleebitud kuupäeva omatahtsi muuta pole võimalik, sündmust reaalsusest paremaks ega halvemaks teha ei saa.
Vaatasin eile, millised on olnud lähimineviku aastavahetused. Kõik fotod on tehtud 25.detsembril ja 1.või 2.jaanuaril.

25.12.2008. Maad katab enamvähem 30cm paksune lumevaip

2009  eelmise aasta lõpp andis lumele lisa ja 1.01. 2009 oli aed säärane

läks see aasta aga hoopiski õhukese tekikesega 25.12.2009

2010 uueks aastaks märkimisväärset lumelisa siiski veel ei antud, aga pisut rohkem oli teda võrreldes paari nädala taguse kirmekesega küll.

sama aasta lõpp on aga unustamatu. 25. detsembriks oli öösel sadanud ja tuisanud selline hulk lund, et majast me oma jõududega välja ei pääsenud.  Hädast aitas välja küllatulnud päkapikk, kellel oli õnneks autos labidas :)

2011  Küll küllale liiga ei tee. 1.jaanuariks oli sadanud lund veel ilmatuma portsjon. Lastel oli muidugi lusti laialt, teede lahti hoidmine kujutas endast aga päris parajat peavalu.

enamvähem puhtad oli vaja hoida ka katused, aias sai liigelda vaid suuskadega, hanged ulatusid kuni kevadise sulani akendeni

ka aasta lõpus ei saanud kurta lume puudumise üle. 25.12

2012   algas samamoodi lumiselt ja teda oli maas vähemalt pool meetrit

Ju oli aasta kogu lumevaru kulutatud selle alguses 25.12 oli teda üsna mõõdukalt

1.jaanuar 2013 üllatas aga ebameeldiva paduvihmaga.

Mõne päeva pärast oli kogu me aed üks suur liuväli ning istutusalad kaetud korraliku jääga. Muidugi tuli maha ka uus lumi ning teda jätkus meil aprilli lõpuni. Õiged talvekuud kandusidki ju aega, mil oleksid pidanud juba lilled õitsema. Noh, kevadet ju tänavu polnud ning mais alanud suur suvi kestab siiani:)
Eilsed, 25.12 pildid enne terve päeva paistnud päikese loojangut, sooja oli +6.8C

MIS TEHTUD, MIS TEOKSIL

Paaripäevane lumesadu, mis on aia korralikult valgesse ehtinud ning tänane päikesetõusu -9.6C tõestavad, et hooajale tuleb panna punkt.

Kuigi ka seekordne habras ilu tõenäoliselt püsima ei jää, on aed siiski sügavas unes ning käes on aeg aasta kokku võtta.

Eelmisel aastal ma mingeid projekte ei planeerinud, aga kujunes kuidagi iseenesest nii, et nii mõnigi koht sai uue ilme.
Rajatud, teostatud
1. Varjuaed- tehtud!
2. Suure tiigi kapitaalremont - tehtud!
3. Pisike ca 6m2 suurune pesapaik sootaimedele - tehtud!
4. Kaks raamatut ja kahe peoga pudinaid pealekauba - tehtud!
Kuidas edasi
1. Varjuaia laiendus ja kogu osa taimestamise jätkamine
2. Sooala taimestamine, hetkel on seal vaid mõned sookallad, ameerika kevadvõhad ja eestikeelse nimeta soosõnajalg
3. Pagenduses olevate taimede tagasikolimine õigesse tiiki
Kuhu vaatan
Loomulikult Järvselja, Goba, tõenäoliselt Havliz ja ehk ka mõni ülikahtlane eksoot Aavikuemandalt, siis veel Tamberg ja ilmselt veel mõni sakslane. Suured ootuse ja lootused on Kanadast saadud seemnete tärkamise põnevikele. Nipet-näpet siit-sealt lisandub iseenesest niikuinii.

Toidulaua on üles leidnud mitut sorti tihased, puukoristaja, rähnid ja harakad. Igal oma iseloom ja tegutsemismaneer. Aga kõige rohkem armastan ma kevadest sügiseni, varahommikust hilisõhtuni aias usinalt toimetavaid  suurimaid puude abilisi - varblasi.

KUI AIAS ENAM ÕISI POLE, SIIS....

ei teagi, millest alustada.
....  ehk jälle ilmast. Temast ei taha ma enam üldsegi rääkida,  aga kui üks maru ajab teist taga ja järjekordselt oli eile hommikuks 54 000 majapidamist elektrita, siis need ilmaelud tuleb ikkagi kuidagi talletada, et mäletada, millal miski toimus. 1.detsembri tormi tegi seekord suuremat pahandust, Virumaadel, Harjumaal ja rannikul, aga ka meil polnud see öö mingi meelakkumine. Kui su ümber vihiseb ja undab lakkamatult 25-27m/s ja selle sekka käivad vastu seina mingid jubetumad tugevamate iilide matsud, aitab hommikuni aega parajaks teha vaid üks hea raamat. Järgnev päev s.t. eile oli seevastu väga ilus. Kontrastiks täiesti tuuletu, parajad -2C ja päikesepaiste hommikust loojanguni.

.... pole aed sugugi igavalt tühi ega vaevle värvipuuduses
Mulle meeldivad pajud väga mitmel põhjusel. Nad kasvavad kiiresti ja neil on nii erinevate ja huvitavate kujudega võrad. Osa neist talvitub lihtsalt kenade skulptuuridena, edevamad aga värvivad oma oksad mitmel võimalikul moel

Keerdremmelga (Salix x eruthroflexuosa) oksad on suvel kollased. Tavaliselt muutuvad nad peale öökülmi veidi oranžikamaks, aga tänavused punakasvasksed toonid on tal eriti erksad ja intensiivsed

Leinaremmelga (S. x sepulclaris) oksi suvise paksu lehestiku all ei märkagi,  nüüdseks on nad muutunud täiesti kuldseteks. Paremal olev üsna kõrge hariliku kadaka (J.communis) sort `Scneeferdingen Goldmachangel` on samuti alustanud tänavuste kasvude kuldseks muutmist. Tavaliselt teeb ta seda korralikus pakases.

Hõbepaju sün. hõberemmelgas (S.alba) `Chermesina` hakkas oma suviseid kollakasrohelisi oksi muutma punakateks juba augusti lõpus. Veidi aega tagasi oli ta säärane ja muutub aina lõkendavamaks. Mingis valguses võib seal isegi neoonroosat märgata

Mitte ainult pajud, vaid ka kukerpuud jätkavad punaselt. Siin on väike osa ka uuesti üleslaotud kivimüürist. Nüüd tehti kaldasse astangud nagu tarvis. Kuhu vaja, valati alus ja iga kivi sai oma korraliku pesa.

Tegelikult annavad neile praegu erksa näo viljad, mitte oksad. Thunbergi kukerpuu (Berberis thunbergii) `Green Carpet` on oma kaardus okstega ilus igal aastaajal. Novembri viimase päeva -6,9C tekitas veele kerge kaane, mis on veel sulamata

Kontpuud on teadagi ühed parimad talvevärvilised. Siberi kontpuu (Cornus alba) `Elegantissima` kaissu istutatud Davidi budleia pole peale mitut tormi veel oma hõbejatest lehtedest täielikult loobunud.

Ka okaspuud võivavad vägagi edevad olla :) Minu mägimänd (Pinus mugo) Wintergold´ on lõpuks ometi kuldseks muutunud. Tänavu jääb see pisike ilmselt lume alla, aga paari aasta pärast võib ta tumeroheliste sugulaste foonil küll suurepärane välja näha.

mägimänni kääbuskasvuline sort `Nana Carsten Wintergold` on samuti alustanud oma tänavuste kasvude kollaseks pintseldamist. Kahjuks on ta igal aastal nii paksus lumes, et seda ehtsat kulda näeme vaid korraks kevadel

Korea nulg (A.koreana) `Silverstar` on terve suve heledate noorte kasvudega, kuid vastu talve muutub valge eriti säravaks, sest sellesse lisandub õige pisut päikeses helkivat hõbedat.

Vastukaaluks kulla-hõbedasärale on enamik elupuid ja kadakaid enne talve üsnagi tagasihoidliku olemisega. Hiina kadakas (J. chinensis) `Phitzeriana Aurea` on oma kulla vahetanud pruunikasruuge värvi vastu.

Värvilisi on loomulikult hoopis rohkem, aga need on need, kes ei tee külmade tulekul teistsugust nägu, vaid ongi kas erinevates toonides rohelised, hallikad või kollased. Mõni lihtsalt pole veel jõudnud uut parukat muretseda, vaid hakkab seda tegema vastu kevadet.

Täna on pilves pime päev, sooja +3C
Reedeks ennustatakse uut, terve nädalavahetuse kestvat tormi.

TRIKIMEISTER

Kui meil oleks põhjust ka hobustest rääkida, oleksime britid valmis :). Aga ilmal on lühikese aja jooksul niipalju erinevaid nägusid, et mõned hetked lihtsalt peab kirja panema.
 Mitmenädalasele soojusele järgnes üleeile, 26.11 õhtul järsk temperatuurilangus ja hilisõhtul näitas kraadiklaas 6,9 külmapügalat. Eile 27.11 varahommikul sadas lund. Meil esimest

Keskhommikuks oli see kirmetis kadunud ja kraadiklaas liikus järjest soojema poole, peatudes lõpuks 3,9 juures. Hommikust õhtuni kestis väljas suur videvik. Lõuna paiku hakkas sadama lörtsi, mis asendus kiiresti vihmaga. Puud seisid ehmunult paigal, ju nad omavahel saidki rahus arutada, sellest, mis nii lühikese ajaga sündinud.
Täna paistab varahommikust peale päike, hein on suveroheline ja sooja ikka  juba tavapäraseks saanud +6C. Umbes tund tagasi oli meil umbes 5 minutit kestev jäälumetuisk. Ühel hetkel ma arvasin, et meil ei jää ilmselt alles ühtki aknaruutu. Äkki oli see jube rabin kadunud, päike paistis endiselt ja aknad jäid ka terveks. Mingi müstika. Kui akendel poleks olnud paksu sulavat jääd, oleksin seda avasilmi nähtud uneks pidanud. Vaikne enam pole, tuul tugevneb tasapisi, mõned iilid on päris karmiks muutunud. Olen mitu korda mõelnud, et just viimasel ajal on ilmatrikid meil sageli jutuks. Kas varem oli ta tõesti stabiilsem või olen ma ise hakanud rohkem jälgima mis sünnib ja märkama igat muutust.
Aga toas läks meil esmakordselt õitsema vanda.

EI MIDAGI ERILIST

Hall on taevas ja hall on maa...Nojah, novembri lõpp ju paistab. Eks see päikegi peab oma tänavusest pikast paistmisest veidi puhkama.
 Iga päev juhtub midagi, väljas ja sees, õues ja endas, aga kirjutada pole nagu millestki.
Kui, siis võibolla sellest, et lõpuks ometi sai meie suurjärv peale kevadist kivivaringut, mis põhja suure augu tekitas, lõpuks jälle 36 m3 vee abil oma esialgse näo tagasi.

Laialehised hortensiad ja sirelid hakkavad lehte minema, lumeroosid õitsevad, isegi suvikud on veel hinges, aga pildistada ei saa. Vahetpidamata tibab silmale nähtamatut peent vihma. Nähtavus on taandunud mõnele meetrile. Õhu asemel on vesi, õues pole ühtki kuiva kohta.  Endal on päris mõnus jalutada, aga just sääraste ilmadega fotokat kasutades rikkusin ma oma eelmise ja hea.

 Sooja jätkuvalt 7 kraadi ringis, aga Kesk-Euroopas sadas eile varahommikul lund :D. Loodetavasti antakse mulle see pilt siin autori poolt andeks.

Eile nägin kõrgel, kõrgel luigeparvi. Ilmateade väitis, et järgmisel nädalal tuleb talv, mis jääb. Mina seda ei usu, suhtelist sooja peaks jätkuma veel kuuks ajaks.

RISTSED

Üleeile said mu nimetud endale täieõiguslikud ja ametlikud eestikeelsed nimed.  Imekombel võivad meie nimekomisjoni mehed mõnikord ikka uskumatult romantilised olla. Ei teagi, mis neid seekord niiviisi mõjutas, on see pikalt soe sügis või mingid kuuseisud. Aga kellel võiks siis midagi selle vastu olla, kui aias uhkeldavad eha-sõnajalg ja org-peekerjalg või õilmitsevad haldjakell ja piibetäht.
Isegi kõverkael-kuutõverohi silitab kõrva. Täpselt selline ta ju ongi.
Futule - Delosperma congestum on nüüdsest tihe maukleht. Päris sobilik sellele paksukesele.
Mõned vähelevinud epimeediumiliigid on nüüd samuti täieõiguslikud eestlased. Küllap need uued ilmuvad peagi ka andmebaasi.
Suur portsjon äsjasaabunuid, kes veel alles seemnestaadiumis, saavad oma nimed järgmisel korral. Nii mõnus! Kohe kui nina pistavad, saab neid emakeeles kiita ja hellitada :).
Ilm on jätkuvalt soe, ööd on jätkuvalt plusspoolel. Hetkel sajab korralikult vihma. Pole paha, pole paha :).
Pajud on veel lehes, astrid ja kukeharjad õitsevad, lehised lisavad aiale kulda ja pronksi, kukerpuud punast ja oranži, üksikuid lehetutte on veel mõnel kasel ja hõbevahtral. Siidised kõrred sahisevad salajuttu sosistada. Kasvuhoone külje all nukrutseb üksik kollane võilill.
Mardid soovisid maja-ja lilleõnne:)

SÜGISTORM

Täna räägib ilmselt kogu Eesti ilmast. Kui eile anti tormihoiatus, siis vaatamata sellele, et leidus hulk skeptikuid, võtsime me seda üsna tõsiselt. Kaks varasemat ränka tormi on meid üsnagi ettevaatlikuks teinud.
Ärkasin 3.46 tundega, et mu magamistuba on kolinud mingi suure masinaehitustehase kõige mürarikkamasse tsehhi. Sooja oli 13,2C! Kottpimedas ei saanud ju täpselt aru, mis toimub. Ümberringi vaid ulgus, vihises ja kolises. Iiliti tundus asi väga jõhker olevat. Elekter oli siiski olemas ja on siiani, vaatamata sellele, et ametlike andmete kohaselt on kõige enam rikkeid Tartumaal, Pärnumaal, Viljandimaal. Just täpselt selles järjestuses. Ja elektrita oli tund tagasi 62000 majapidamist.
Kui veidi valgemaks läks, siis läks esimene pilk pärnale. Tema oli püsti ja tundub, et teised puud ka. Puud on lehtedest ööga paljaks saanud, vaid hõbevaher ja pajud hoiavad neist kramplikult kinni, kukerpuud samuti.
Ümber on keeratud osa pinke, mustade kuuskede juures asuvast on vist vaid jupid järel. Selgub. Tulilind-tuulelipp on põllul laiali. Kas kuskil veel midagi hunnikus on, saab hiljem näha. Kaasa pidi tööle sõitma, aga mind hetkel küll välja ei tõmba, seda enam, et kella 8 paiku hakkas ka veel vihma sadama. Tuul on edelast ja tema puhangute kiiruseks on siinmail  mõõdetud 24,7m/s. Karm värk, sest meile jõuab ta ilma igasugu takistusteta, võttes teel vaid hoogu juurde. Siiski on päevavalges seda möllu kuidagi kergem taluda. Pimedus ja teadmatus teevad asja kordades raskemaks ja hirmsamaks.
EDIT
Siiski-siiski. Aia ülevaatusel selgus, et üks raugaeas ploomipuu on pidanud tuulele alla vanduma.

LEHELOENDUS

Neljapäeva, 17.10 hommik tuli -1,9C öökülmaga, teisega sel aastal. Aed oli nagu alati, valge-rohelisejutiline. Päev oli aga mõnus, päikeseline.
Eile sadas kogu päeva. Õu ei kutsunud, korrastasin nimekirju ja äkki tabasin end vaatamas vihma erinevaid nägusid. Ülal taevas oleks kui  uudishimulik laps mänginud erinevaid võimalusi pakkuva dušiotsikuga:). Hommikust peale puhunud tuul võttis aina tuure üles ja iiliti oli asi päris kole.
Tänasel pole viga, hommikul oli maa ühtlaselt valge, -2,4C. Veesilmad jääkirmetises. Tuul oli oluliselt taltunum, aga ta on pöördunud loodest lõunasse ja minu meelest hakkab ta uuesti tugevnema ja see ei meeldi mulle kohe mitte üks raas. Vett veel ei kalla, päike särab täies hiilguses, sooja+8C.
Käisin lehti lugemas:)
Õunapuudel on veel osa lehti ja ka hulk õunu otsas.
Ploomi-, pirni-ja kirsipuud, haavad, enamik vahtraid, kikkapuud, pajudest `Bullatad`, pärnad, lepad, pihlakad ja toompihlakad on paljad.
Naabrite saar on samuti täiesti alasti.
Leherüüst vabanenud puud näitavad erinevaid ilusaid võrasid ja huvitavaid tüvesid.

Ülejäänud pajud on nii ja naa, osa marlis, osa kirjus sitsis. Muutmata lehevärviga keerdremmelgas ei kavatsegi lehti langetada. Trompetipuu, printsessipuu, pagunipuu on samuti lahti riietunud.
Lehised ja enamik kaski uhkeldavad endiselt oma kuldsetess rüüdes, vaid üksikuil on õlgadel peleriinid ja ainult üks peab leppima uhke krooniga.
Paplite peas on läikivhõbedased tutid. Juudapuulehik edvistab kirjus narrikostüümis
Harilikud äädikapuud on paljad, aga sile äädikapuu lehvitab ikka veel oma eredat paabulinnusaba.

Tammed on rohelises, pronksis ja punases.
Mõlemad tulbipuud, hõlmikpuu, soolapuud, jameesia, hõbevaher,  harilik vaher `Crimson King`, parukapuud, siiani õitsev seitsmepojapuu ja rattapuu on veel paksus rõivis. Viimane on küll igihaljas ja eks paistab, mismoodi ta meil elama hakkab. Kui ta otsustab nagu ettenähtud, ikka kõrgeks puuks kasvada, võib ta kevaditi korralikult kannatada. Kui ta soostub aga põõsaks jääma, ei tohiks probleeme tekkida, sest iileksid ja mahooniad talvituvad ju lumes samuti lehtedega.

Vihmase ilma ja igava rutiinse tegevuse ajal tulevad kõiksugu imelikud mõtted pähe. Nimistuga sehkendades märkasin äkki, kui palju on -"puuga" lõppevaid puid. Lugesin nad kokku ja sain 42 erinevat nimetust:)
Pojengide, flokside ja monardade varred lõigatud ja põletatud.
Iirised on rohelised ja nagu tikud püsti. Veetustunud kaktused sarnanevad tohletanud õunavissidele.
Lääbakil hostad ja päevaliiliad enamasti koristatud. Rohkem midagi maha ei lõika, ei kata ega varjuta ühtki taime. Kui nad saavad hakkama looduses, peavad nad seda suutma ka aias. Ja igasugu väljamaalased peavadki siinse eluga kohanema hakkama.
 Kukerpuudele pole külmanäpistus sugugi mõjunud, niigi kirkad  värvid on hõõguma hakanud. Enelad, aed-ja puishortensiad on paljad, õisikud punase-pruunikirjud, laialehiste õitel pole veel väga vigagi.
 Nõiapuu õitseb.
See väike miinuselainetus veel pikka külma ei tähenda. Meie paljuaastane allüürnik, nahkhiir, pole veel oma talvekorterisse asunud:)

VARJUVÄRVID

Kui me pea terve suve tegelesime varjuga, ei saa seda ka sügisel jätta. Ma ei suuda siiani toibuda, et me sellise hullumeelse projektiga hakkama saime. Veel enam, et see mu mehele üleüldse pähe tuli ja et ma nii kergesti sellega soostusin.
Varjuaed ei tähenda ainult sõnajalgu. Et end seal hästi tunda, piisaks ka rohelise erinevaist varjundeist, kuid vari on suur võimalus ka paljudele õistaimedele.
 Istutasime sõnajalgadele seltsiks varju vajavaid vähelevinud püsikuid, keda me endale kaua aega lubada ei saanud, sest neile lihtsalt polnud õiget kohta. Aiaosa sisustamine pole kaugeltki lõppenud, sinna mahub veel üht-teist. Kevadel kolin sinna esimeste taimedena üle kõik meie upsujuured, kes senisel kohal end kõige paremini ei tunne ja nii mõndagi on veel mu soovide nimistus.
Mul vedas, kevadest alates müüdi väga põnevaid varjutaimi. Et taimed on noorukesed, siis kahjuks enamik neist veel ei õitsenud. Ma pildistasin neid küll kõiki, aga lehtede galeriid ma siiski üles ei riputa.
Igatsesin mitu aastat endale  tiibpojengi (Glaucidium palmatum), i.k. Japanese wood poppy. Tänavu mu suur unistus täitus. Pojengi või mooniga on tal aga samapalju pistmist kui kuusel kasega. See haruldane Jaapani endeem on tulikaliste sugukonna omanimelise perekonna ainus liik. Osa botaanikuid on ta eraldanud lausa eraldi sugukonnaks. Tiibpojeng armastab  niisket pinnast ja pool-või täisvarju.  Minu omad sel aastal veel ei õitsenud,  tema foto tegin ühes teises aias.

Sõrmjas kämmalrohi (Syneilesis palmata) on pärit Jaapani, Korea ja Hiina varjulistelt metsa-aladelt. Armastab ta samuti niiskemat pinnast ning eelistab kasvada pool-või täisvarjus.
Tal hinnatakse peamiselt lehti. Eriti huvitavad on need kevadel, aga minu arust on ta väikesed tagashoidlikud õied  samuti väga ilusad. Isegi need üksikud paistsid ümbritseva rohelusest kenasti välja.

Jaapani rohthortensia (Deinanthe bifida) kasvab looduslikult Jaapani mägimetsades ja eelistab aias samuti täis-või poolvarju. Deinanthe sugukonnas on vaid 2 liiki. Jaapani rohthortensial on õied valged, hiina rohthortensial (Deinanthe caerula) sinised. Viimane mul kahjuks veel ei õitsenud, aga jaapani rohthortensia õied olid kui kunstiteosed, Pildil on õied alles avanemas, lahtised õied rikkus vihm.

Sellel pisikesel Hiinast pärit kuutõverohul (Polygonatum curvistylum) puudub eestikeelne nimi. Õitsema otsustas ta hakata potis. Külas käinud tuttavat võlusid enam kastis ta kõrval olnud sõnajalad, seepärast polegi foto terav, aga aimu saab sest pisikesest roosade õitega taimekesest küll.

Taivani kõreliilia (Tricyrtis formosana syn T. stolonifera). i.k. Taiwanese Toad Lily, eelistab kasvada niiskemas pinnases pool- või täisvarjus.
`Dark Beauty`

Jaapani päritolu karvane kõreliilia (Tricyrtis hirta) i.k Hairy Toad Lily, kasvab nagu eelminegi meelsamini niiskes pinnases täis-või poolvarjus.
`Variegata`

Meie kliimas vastupidavatest eerikatest oli sügisel meie kandis müügil laiuv eerika (Erica vagans) ja sooeerika e. mudakanarbik (Erica tetralix). Ka nende koht on nüüd sõnajalgade juures

 Sooeerika on kokku istutatud ilusa pinnakatja, helerohelise kukemarjaga (Empetrum nigrum). Ei hakanud neid lahti harutama, eks kumbki peab ise mõtlema, mis suunas liikuma hakata.

Kogemata leidis varjuaeda tee kaelus-ussirohi (Bistorta amplexicaulis) `Summerdance`. Ta säravad õieküünlad nägid seal küll väga head välja, aga, et tal on komme hirmsasti laiutama hakata, tuleb tal kevadel ilmselt ikkagi kolimine ette võtta.

Tänane päev on tuuletu, jahedavõitu ja väga sombune, sooja vaid + 7C. Aga troostitu me ümbrus pole, maale laskunud kuld võimutseb halli taeva üle.

KUI SIIT PILVEPIIRILT....

Udu, udu. Hommikuti võib iseenda õues ära eksida. Sooja öösel +11,2C, päeval +15,1C. Õhtupoolikul kella nelja paiku tuli esimene sabinake vihma, kohe on teine järgi tulemas. Elu kui muinasjutus:)