Sunday, May 31, 2009

IIRISED JA ASFALT

Täna, juba kella 9 paiku oli varjus +24C, päikese käes.... No see pole küll sugugi minu jaoks. Ei aita need igasugu päikesevarjud ka. Kerge soe dush - sama aetakse ikka samaga välja, ja kaitsvate jahedamate seinte varju. No ma ei saa aru, miks meil on ikka kõik nii ultra ?
Kui on külm, siis nii, et minusugune kangestub nagu koolibri. Kui on kuum, siis on säärane kuumast ahjust võetud suitsulatika tunne. Kui tuul, siis tahaks see puhkuda kogu meie noore pargi minema. Kui lumi ja vihm, siis vajame päästmist:)
Võiks ju olla paras temperatuur, no kuni +22, veidike leebet tuulekest jahutuseks, igas tunnis mõneks minutiks natike pilvevarju. Ja öösel paaritunnine vihmake aeda kastmas. Veel parem oleks, kui igas aias oleks pererahvale sobilik temperatuur. Jah, unistada ju võib......

Ega mind muidugi kaua lastud jahedamas mõnuleda, varsti olid päral kaugelt külalised. Planeeritud oli küll need looderdamise nädalalõpud juunisse, aga näed, ka viimane mai sattus sellese ritta. Tegelikult oli mul üsna kerge elu- nooremad ooberdasid. Kõige lõbusamaks läks muidugi siis, kui kätte jõudis kastmise aeg. Ega need taimed saanudki niipalju kui lapsed ise. Ikka väga ilus päev oli.


Iiriste pildistamise päris hea kellaaeg kadus koos külalistega. Praeguseks on varjud veninud juba üsna pikaks. Aga uuekesed on väärt jäädvustamist ja näitamist. Pidin ju saama kuu aega eputada:)
Puhasvalge `Zero` ´Fairy Ring´
´Impeached´ -aga on alles pirtsakas sort, mitte kuidagi ei lase end küljelt pildistada.

Hmm:), eile hilisõhtul alustasin mehega kergeid läbirääkimisi aia "asfalteerimise" asjus. No mitte päris nii, aga mõtted hakkavad selginema. Ega suurt vastuseisu polnudki. Aga ta oskas mind üllatada-jahmatada ka. Mina võtsin seda juba tohutu meelitusena ja hakkasin end kergelt puhevile ajama, kui ta ütles, et kui sa järgmise geniaalse ideega lagedale tuled... ( on ju ilus kuulata:DDD) siis mõtle see ka välja, kuidas kell tagasi lükata. No misasja? Ega me siis kohe seda tegema hakka, see ju niisugune järgmise aasta projekt. "Eh, ega ma seda mõelnud. Tagasi oleks vaja seda nii paarkümmend aastat saada"
No ei! Meie käes käeb see veel ka praegu nii .....tsips-niuh:) Vaja on ainult peale hakata. Ma veel natike mõtlen ja siis teeme ka selle hulluse ära. Asfalteerime. Sellist aeda pole meil veel olnudki:D


Friday, May 29, 2009

IIRISED, IIRISED :)

Veelkord siis ´Easter´. Tabasin südamikku ka:) Ja nii kui korraks aiale selja pöörad, on järgmine uustulnuk end avanud. `Jazzamatazz`

Vahelduseks siis selline vahva tegelane - piklik aarum (Arum elongatum)



HOROSKOOP JA SENSATSIOON e. TAVALINE LUGU

Lihtsalt niisama ma internetis ringi ei kola, otsin sealt ikka seda, mis mind huvitab. Aga eile heitis Turkestanika mulle ette, et ma ei vaata, kuidas üks korralik naine oma meest kiidab:) No otsisin siis seda kohta. Ei leidnud.
Aga komistasin hoopis horoskoobi otsa, mis ütles, et olen tähelepanu ja imetluse keskpunktis. Mõtlesin siis, et kui ma nüüd kuu aega enam horoskoopi ei loe, siis kehtib ta ju pikka aega:D
Aga nagu alati, pole ses ennustuses ühtki õiget sõna. Mitte mina ei vaja seda imetlust, vaid hoopistükkis mu uued iirised.
Täna hommikul puhkenud `Easter`. Juba vanemad elanikud mu aias- ´Boo´

ja E.Kondratase `Rio-Rito´

See on üks sirel. Sirelid on enamasti meile toodud kingitused.
Nimetu, aga armsa olemisega. Suur õisik ja õienupud ja õied on erivärvilised. Kaugelt vaadates tundub, et põõsas on kahevärviline.


See väga tume sirel on siin lõuna pool üsna tavaline. Samuti heast südamest kingituseks nimetuna toodud.



Ja see järgmine on ka sirel. Kas keegi oskab eelmisega vahet näha? Mina ei näe.Võibolla erinevad nad mingite mikrotunnuste poolest, aga mul ei ole nii suure suurendusega luupi, et seda märgata.
Möödunud aastal otsisin vahtra sorti `Drummondii´. Ainukesena pakkus teda Juhani PK. Mõtlesin päris tükk aega, et kas ma ikka lähen sinna või mitte. Siiani oli selle puukooliga mul ainult sekeldusi. Ja mitte ainult mul. Küll osutusid varakevadel ostetud puud surnuteks või valedeks või oli neid pakendis vähem ja ma aina käisin seal sekeldamas ja neid vahetamas. No ei pea siis ju sealt midagi ostma.
Lõpuks mõtlesin, et puud on ju lehes ja ma tunnen selle ka ära, kas on tegu õige või vale sordiga. Ega ta nüüd päris sordiomane ei olnud. Selge, et tegu seemnekülviga. Aga vaevalt, et Inglismaalt keegi emapuult käib pookeoksi toomas ja ma otsustasin ta ära osta, sest lehtedel oli see valge rant ikkagi olemas.
Ja siis vaatasin seal veidi ringi. Ma küll ei tea, mis aru peal ma käisin. Puu käes, oleksin pidanud sealt kohe jalga laskma. Aga ei. Ostsin 2 sirelit- `Primrose´i´ ja ´Sensation´i´. Ja see peabki siis tema s.t. `Sensation´ olema?!?!
Igaüks võib eksida. Ma annan üsna kergesti palju asju andeks. Aga Juhanil on need valed asjad süsteemiks. Ei saa mina aru, kuidas see mees enda mainet hoida ei taha. Või meeldibki talle petturina ringi käia. Ja ega see ´Primrose´gi ilmselt õige pole, sest õienupud õisikus on kahtlaselt lumivalged. Igastahes minul Juhani Puukooli enam asja pole. Ma oskan oma raha ka mujale viia. Ja ega asi polegi ju rahas. Nii, et sensatsiooni pole. On tavaline labane lugu selle puukooliga.





Õige `Sensation´ näeb välja selline. Märgatav vahe, eksole?



Aga õitseb palju muid õigeid puid. Pihlakad näiteks.
`Granatnaja´




Hmmm, ei saa mina neid kellaaja settinguid õigeks. Täna on juba reede 29.05, aga varahommikuse postituse järgi näib, et olen neid eile 2 tk teinud.


Thursday, May 28, 2009

EH-HEH-HEEEE!!!! JIPIJEEEE!!!!


No võiks nii soliidses eas juba veidi tagasihoidlikum olla, eksju? Aga ei saaaaaaa!!!! Nüüd ma küll eputan nii kuis jõuan:) Õitsema läks esimene prantslane ´Captive Sun`.
Möödunud sügisel ühistellimusega saadud. Mina tellisin seekord ainult neid madalaid - Miniature Dwarf Bearded, sest need ei oota õitsemaminekuga nii kaua kui kõrged adiirised.
No on ta ju ilus!!! Ja ega see igivana ´Carilla´ ei jää talle sugugi alla. Kõige rohelisem kääbusiiris, keda ma näinud olen. Õis pole ka palju väiksem, noh kurdusid ehk vähem, aga ega see ta väärtust kahanda. Ainuke häda, et ta ei taha paljuneda, veidi pirtsakas selline:)

J.Kivistiku ´Veiniõun´


Ja tulbisõpradele ka midagi. Kah igivana..... veidi tuustin nimekirjades, siis saab nime ka:) Kontrollitud - `Markland`. Väga suure õie ja särava värviga sort.




Tänased pildid asendan kui saan teha uued. Puude oksad tahaksid eile alanud ja täna jätkuva meeletu tuulega puu küljest minema joosta. Ja valgus oli ka pildistamiseks ääretult halb.

Aga ei saanud ju kekutamata:)



Wednesday, May 27, 2009

TÕRGE MEILINDUSES

Saatsin täna meilid väikeste juhistega. Millegipärast tuli mulle teade, millest ma miskit aru ei saanud. Tundub, et osa neist ei lähe kohale. Enamasti vist hot kasutajad. Palun vastake, kes on meili saanud, kes mitte.

Monday, May 25, 2009

POJENGID SEEMNEST

Kuna pojengid ei ole meie aias olnud nn põhikultuuriks, siis ei ole ma varem süüvinud ka nende seemnete hingeelusse. Ja et paari liigi seemned sain väga hilja sügisel, siis lihtsalt viskasin nad sügavkülmikusse ja kevadel külvasin. Ja edukalt. Lähtusin lihtsalt sellest, et looduses peale varisemist nad ju peaksid läbi külmuma. Et nüüd Hiline küsis nõu, siis hakkasin asja uurima. Tema muidugi leidis kindlasti kõik vajaliku kätte, aga ehk huvitub veel keegi pojengiliikide seemnekülvist, siis teen väikese refereeringu Kiievi teadlaste N. Dudiku ja E. Hartsenko raamatust "Pojengid" Kiiev 1987.


Pojengiseemned korjatakse täisküpsuses. Kuna seemned ei valmi ühel põõsal ja isegi ühes kupras üheaegselt, oleks kadude vältimiseks vajalik isolaator (mis see on, ma ei tea). Seemneid ei kuivatata, vaid külvatakse kohe. Nende idanemine sõltub temperatuurist. Mõnede liikide tõusmed ilmuvad 30-40 päeva, mõnedel 80-90 päeva pärast. Juurekeste arenguks on vajalik 18-20 kraadi umbes 2-3 kuu jooksul. Seejärel vajad nad jahedat perioodi. Maa-aluste võsude kasvuks on vajalik madal temperatuur ja seetõttu hoitakse külvikaste edasi 20-30 päeva 1-4 kraadi või -1- -3 kraadi juures. Ka võib külvikaste, kus pojengide juurekesed on juba arenenud, hoida kogu talve külmkasvuhoones või avamaal ja kevadel ilmuvad tõusmed. Kõrge temperatuur on vajalik juurte, madal maa-aluste võsude arenguks.


Kui ma nüüd mõtlen lagodehhi ja P.coralleana isekülvide peale, siis nende seemned valmivad varakult ja pudenevad maapinnale (ma pole neid korjanud) ja ju nad hakkavad kohe soojas idanema. Talve saabumise ajaks on juurealgmed ilmselt niikaugel, et hakkavadki arenema need maa-alused võrsed ja nad saavadki kätte oma vajalikud madalad temperatuurid. Mina aga arvasin, et nad läbisid kõigepealt külmaperioodi ja seejärel kevadel idanesid. Et mina panin seemned sügavkülma, tähendab hoopis seda, et ma ei lasknud neid lihtsalt läbi kuivada ja külvasin ikka ju soojal ajal. Külvid olid mul siis tillukese lavas ja talveks jäid nad õue. Tavaliselt on need esimesed lehekesed üsna ruttu kuivanud. Ja kui ma siis pärilsehtede faasis järgneval aastal olen nad üles võtnud, on neil arenenud väga korralik ja pikk juur. Ju see maa-alune tegevus on neile kõige olulisem.
Mu mehe vennanaine on külvanud pojenge sügisel avamaale, kohe peale kuparde saamist. Ja järgmisel kevadel ilmusid samuti tõusmed. Nad olid samuti selle vajaliku sooja-külma tsükli läbinud.

Sunday, May 24, 2009

POJENGID, PÕÕSAD JA PROJEKTID

Eks meil õitse ka veel hulgaliselt üksjagu tulpe.
Aga pojengiaeg on tõesti alanud.
Üks minu suuri lemmikuid on lagodehhi pojeng (Paeonia mlokosewitshii). Ilus lihtõieline (nagu enamik liike) helekollane sinakashallikasrohelise lehestikuga. Tumevioletse sireliga koos on avanud õied ka see heledam sort, mille nime ma samuti ei tea. Kogu aed on nende lõhna täis.
Aga õitsevad ka muud põõsad. Kaunis veigela (Weigela florida syn. Diervilla florida)


ja sellised on meserva iileksi tagasihoidlikud õiekesed (Ilex x meservae syn. I.aquifolium x I.rugosa)


See lapse sünnipäevaprojekt on tänaseks siis niikaugel. Eilne terve päeva kestnud padukas ei lasknud ju üleüldse midagi teha.



See juba jaanuaris kirja pandud projekt näeb täna välja alles selline. Aga vähemalt algus on tehtud:)))




Ja kuigi ma rõõmustasin, et enamus hunnikuid on likvideeritud, tekkis paar päeva tagasi juurde tohutu mullakoorem:(((( Millal me sellest jagu saame, ei oska isegi unistada.
Aed on ka umbrohtu täis. Ma ei tea, kas see võilill on mingit moodi mulle kasutamiseks mõeldud. No ei suuda välja mõelda, miks teda küll nii palju peab olema:S Igasse puhmasse on osanud ta sisse ronida. Ja see rohimine........ pole minu jaoks.
Juba mõtlen, et kas järgmiseks planeerin nende lillealade asfalteerimise ja siis kunstpuude ja -lilledega kaunistamise või tuleb veel mingi parem mõte.
Lillhernele ei mõjunud mingi ehmatamine. Viisin küll pakid herneseemnetega lausa neile kõrvale, aga tõusmetest pole ikka mitte õhkagi:(((. Nüüd ma ei teagi, kas külvan kohe talle midagi otsa või ootan veel veidike.


Friday, May 22, 2009

KELLE AEG?

Täna käisin linnas. Lükkan alati seda käiku nii kaugele kui saan. Aga hommikul kamandati autosse ja nii sain lõpuks ära ostetud ja ka maha istutatud nui-ja spargelkapsad, paprikad ja tomatid. Ja ega ma seda sõitu ei kahetse, enne seda sõitsime läbi alevikust, et postkontorist kätte saada pakk. Kahetsen ma seda, et mul ei olnuid kaasas fotoaparaati. Seal olid täies õies valged sirelid ja kastanid. See valge-valge vaatepilt oli nii ülev ja lummav...Nüüd panen selle fotoka vist igaks juhuks padja alla ( äkki näen neid unes) või kui keegi on nõus minuga sõitma, siis lähen ja pildistan nad seal ära.
Minu sirelid näitavad värvi. Selle sordinime ei tea ega saagi teada, põõsas on toodud kingituseks nimeta. üks minu lemmikpinnakatja- mitmevärviline epimeedium (Epimedium x versicolor)
kirsid-ploomid hakkavad õitsemist lõpetama, aga täies õies on õuna-ja pirnipuud


Suurte õisikutega, ilus-kuldne roomav mahoonia (Mahonia repens) muudab igava kuusenurga säravaks


Muidugi õitsevad tulbid ja nartsissid ja veel igasugu muud kevadised sibulad.
Aga alanud on pojengide aeg. Õitseb Paeonia coralleana. Küll olen talle palunud eestikeelset nime, aga siiani tal seda pole




ja värvi näitab päris korralikult ka ahtalehine pojeng (Paeonia tenuifolia). Tänavu läheb ta ümberistutamisele, seega ka jagamisele ja kohe-kohe hakkab õitsema ka lagodehhi pojeng.





Või on alanud hoopiski iiriste aeg?
Selle iluduse sordinime pean natuke täpsustama. Lipikut vaadates tekkis mul väike kahtlus ja nii ongi, et ta juures pole päris õige nimi.




Gingerbread Man






Sun Fairy




Jah, kui asi pole planeeritud kohe aasta alguses, siis projekt edeneb väga visalt. Aga ta edeneb siiski:)

Aga mis mina täna sain!!! Kohe kahju, et siia ei saa panna neid hüplevaid ja eputavaid emotikone. Igasugu põnevaid puid! Värvilisi! Vot! Ja nüüd ma istutan küll päris rõõmuga: Homme. Las siis sajab:)



Wednesday, May 20, 2009

VIHMAST, PROJEKTIDEST JA MUUST KAH

Eile sadas pea terve päeva, suuremad vihmahood vaheldusid tibutamisega. Esimest korda selline soe, aiale mõnus. Alles õhtuks lakkas sadu mõneks tunniks. Mõtlesin, et ega kogu päeva saa ikka maha lorutada. Olgu küll, et raamat on ka hea kaaslane.
Kõigepealt istutasime maha varakevadel saadud kolmiklilled. Kuigi nad ei karda külma ja on varakevadised õitsejad, ei julenud ma varem neid kasvuhoone hellikuid ikkagi veel välja tuua. Vanematest asukatest õitseb praegu veel kamtsakta kolmiklille (Trillium camtschatcense) igavesti uhke puhmas. Siis külvasin külmaõrnemaid köögivilju- aeduba, tsukiinit ja veel nipet-näpet, mis mai alul jäid maha panemata. Muld oli mõnus- soe ja niiske. Tillid, porgandid, spinat jm kõik kenasti üleval. Veidi aega nuputasin, mismoodi oma kõrgpeenardele veel kõrgust lisada ja siis sain ka suhkruherne maha pandud. Potikartul vajab juba esimest muldamist. Ja tänavu proovin ära ka tünnipõllunduse. Peenraid me enam mingisuguseid ei tee.
Vaatasin üle ka juba istutatud puud. Kivikased kenasti lehes. Kunagi, mitme inimpõlve pärast, näevad nad välja sellised nagu sellel internetist tõmmatud pildil. Ma kohe veidi kadestan neid inimesi, kes neid kaski täiskasvanutena näevad. Minu andmetel Eestis ühtki vanemat puud ei kasva ja eks mina siis lepin selle pildiga:DDD
Pottides meil tänavu midagi eriti väljaistutamist ei oota. Möödunud aastal Eestis katsetamiseks antud vahtrad (Acer micranthum) on pottides külmkasvuhoones katteta kenasti talvitunud. See oli üsna karm katse. Tänavu on vaja nad ümber potistada ja jätta talveks välja. Eks siis järgmisel aastal tuleb nad erinevatesse kohtadesse istutada, et talvekindlust lõplikult hinnata. Mul on küll veel mõned huvitavad puud tellitud, aga aasta-aastalt jääb see valik väikemaks, mida ihaldada. No muidugi, päris ilma istutamisteta ei saa kohe kuidagi.
Väga ilusaks on potis kasvanud kevadel Inglismaalt saadud hosta `Pilgrim`. Aga eks ma ootan need teised ka ära, siis saavad kõik korraga välja. Või hoopis potti:D Ei tea ju, mis seisus nad tulevad.
Hostapeenrast- millegipärast tulevad hostad tänavu sellest uuest peenrast väga visalt. Basseini-äärsed lihtsalt pinnases on nad juba 20-cm kõrgused, siin vaevalt ninad väljas. Ma ei taha uskuda, et neile mürk kuidagi halvasti mõjus. See oleks ju kohe või vähemalt sügiseks näha olnud. Kontrollisin veelkord- ajalehed kõik kenasti katteks olemas. Ilmselt on asi selles, et seal püsis lumi kõige kauem ja tundub, et kruusamultsi ja ajalehtede all sulab pinnas aeglasemalt kui mujal- seega tärkavad ka taimed hiljem.
Nüüd siis neist projektidest. Osa töid edeneb väga kenasti või on juba lõpetatud. Ma küll kilkan siin, et kõik on peaaegu valmis....Aga väga palju on ka pooleli või hoopis alustamata.
Roikapeenar maja poole keeratud. Selleks panime kinni ja koorisime kruusast ühe sissesõidutee. Homme vast saabub ka peenra tarvis mullakoorem, mis on siis sinna laiale vedada vaja. Aga istutada ei saa enne midagi kui umbrohud tärganud ja välja juuritud. Nii, et see koht siis seisab mõne aja:(
Ohhh.... istusin ja vaatasin tükk aega seda remonti vajavat kiviktaimlat. Kaos ja ikka täielik katastroof, talvel veel hellitasin mõttes mingit rohimist:S. Laiutavad seal praegu tipmine puksrohi ja kolhise luuderohi- mõlemad väga ilusad pinnakatjad. Uude peenrasse on vaja ümber istutada viltjas ülane (Anemone tomentosa), kuldjuured (Rhodiola rosea) ja veel mõned taimed. Ilmselt sealt teiste taimede alt leiab veel midagi põnevat üles. Enamus neist vaja ära jagada. Ja naat. See on üks õuduste õudus. Ta on küll seal raamides ega lähe kuskile edasi, aga mõnest taimest on teda saanud sinna ikka päris suur lahmakas. Siis kui taimed väljas, läheb kogu kupatus mürgi alla. Kui kunagi sedasi renoveeris oma kiviktaimlaid Tallinna Botaanikaaed, mõtlesin, et milline barbaarsus. Aga ei tohi miskit ära sõnada, ei saa ka meie teisiti. Ja siis ostan sinna põhiliselt aeglasekasvulisi madalaid okaspuid ja katan kogu peenra samuti nagu selle hostade oma. Kergkruusa ja ajalehti veel on.
Sel nädalal ehk jõuab ka selle jalgtee maja juurde valmis. Kui mitte, siis kuu lõpuks ehk...
Ja enamus raamatuid ikka veel siia kolimata. Algul segas paks lumi, siis kevad. Vihmaga ei saa neid samuti ära tuua.
Päev on ka kuidagi liiga lühike:(
Ja juunis on kõik nädalalõpud planeeritud lullilöömiseks:)
Aga täna sajab ja sadanud on kogu öö.

Sunday, May 17, 2009

EESTIMAA ........HOF:))

Mul on neist hollandlastest kohe kahju. Mõelda vaid. Igal kevadel istutavad nad miljoneid sibulaid. Igal kevadel rajavad nad uue muru. Ja seejärel avavad nad üheks kuuks oma kuulsa Keukenhofi igasugu untsakatele uudistamiseks. Seejärel hekseldavad nad kogu selle töö ja vaeva ja väärtusliku kraami pinnasesse ja jälle istutavad. Ikka miljoneid suve- või püsililli. Ja jälle ainult paariks kuuks.
Meil on siin palju lihtsam. Igal kevadel puhkeb miljoneid õisi. Kollaseid. Pole neid keegi istutanud ega külvanud. Ise tulevad ja tegutsevad ja õilmitsevad. Ja vaatepilt pole ilmselt halvem kui seal kaugel. Kuidas seal tegelikult on, ju ei teagi. Käivad ja sehkendavad, aga pilte ei raatsi keegi näidata:). Tuleb leppida omamaise iluga. Seda siis niikaua kuni inimene lubab. Õied on ju imeilusad, aga need lendavad puuvilla meenutavad ebemed enam mitte. Nii suurel pinnal nagu meil, pole meile pähegi tulnud teda välja torkida või mürgitada. Niikuinii tuleb uuesti. Ja oma elu totralt raskeks teha pole me ka planeerinud.
Meil muudki teha. Eile algas siis plaanivälise projekti teine etapp. Augud maasse, tsementi täis ja postid püsti. Ma ju nii arvasingi, et kui see ehitamise vunk sees, ega siis kohe pidama ei saa:) Teised tööd ka järje peal.

Ja ploomid ka õitsevad. Öökülma meil pole olnud. Ega ta tavaliselt siia nii kõrgele kevaditi ei jõuagi. Aga eile helistasid mitmed tuttavad, kes vist muretsesid meie aia pärast. Kellel kartul, tomat, lilled või puude-põõsaste lehed külmavõetud. Kahju.
Aga ilus aeg on.




Wednesday, May 13, 2009

AASTA

Täna aasta tagasi tegin siia oma esimese sissekande. Nii lihtsalt juhtus, täiesti planeerimatult ja ettekavatsematult. Ja kuidagi on niiviisi seatud, et minu elus saab enamus asju alguse ikka 13. kuupäeval. Ma ei tea, on see hea või halb, aga nii see lihtsalt on. Tänane on 180-s postitus ja neid vaatajaid on ka üksjagu.
Mõned lilled siis ka ikka.
Suurelehine brunnera e. lõosilmaline imikas (Brunnera macrophylla) `Dawsons´s White` Kaheleheline bergeenia (Bergenia crassifolia syn. B. pacifica) ´New Winter Flowering´

Õevane murtudsüda (Dicentra eximia)

Armeenia kobarhüatsint (Muscari armeniacum) ´Blue Spike`. Liik ise on väga varieeruv, seetõttu on ladinakeelsel nimetusel lausa 12 sünonüümi.


Need ringid pole niidetud. Siin ei ole meie teada ka ükski loom midagi tuhninud. Millest ja kuidas nad tekkinud on, ei oska öelda. Neis kohtades ei kasva võilill- põhjust ei tea. Mürki pole me kasutanud. Äkki ööbivad siin mingid härjapõlvlased või haldjad?:DDD





Tuesday, May 12, 2009

TULBID

Pildistasin eile ka tulpe, olgugi, et nad ei ole päriselt minu lilled. Ometi ei kujuta ma ka kevadet nendeta ette. Nii, et siis äkki ikka on? Ei tea. Kõige rohkem meeldivad mulle varased kaufmanni ja greigi tulbid. Hilisemad sordirühmad jätavad mu täiesti külmaks, sest kui juba hakkavad õitsema pojengid ja teised suuremate õitega lilled, tunduvad tulbid mulle kuidagi kohatutena ja väikeste äbarikena, mis siis, et neil võivad supitaldriku suurused õied olla. Kui, siis ainult viridiflora sordid panevad mu veidi kulmu kergitama. Ja eelistan ma sääraseid magusõrnu sorte, mitte punaseid. Ja ometigi on üks mu lemmiksortidest just tulipunane ´Red Riding Hood´. Nii, et mingi müstika mul nende tulpidega. Ju seepärast ei püsi nad mul ka seal, kuhu olen nad istutanud. Sordinimedest huvituvad harakad ja laiali tassivad ja söövad neid hiired. Eks ma siis sügisel ostan jälle mõned kaufmannid.
Esiplaanil ´Snow Parrot´ Kõige ilusam tulp kevadel ´Für Elise´
Selle sordi nime pean ma jälle otsima hakkama


Apeldoorn Elite

Siin on puha segamini ´Monsella´, `Double Dazzle` ja ´White Fire´




´Gold Coin´




tagaplaanil vana ja väga ilusa, korrektse õiekujuga ´Eric Hofsjö`. Selle sordiga on mul küll väga eriline mälestus. Eks mulle on suurte sülemite viisi kingitud igasuguseid lilli ja lillekimpe, aga ükski neist pole niiviisi meeles kui need 35 tulbiõit. Iga aasta tarvis üks. Et mis selles siis nii erilist on? Aga see, et tolle aja lilled olid alpikannid ja harva kui õnnestus saada punaseid nelke, mis mulle siiani külmavärinaid tekitavad. Ja siis äkki keset talve sületäis tulpe, mis mu kolleegid olid kuskilt välja võlunud.












`Super Parrot´. Ega ta sellest valgest lumepapagoist eriti ei erine. Puhkemisel on ehk väike vahe, õie vananedes aga on need 2 sorti üsna sarnased. Ees üsna ära õitsenud ´Pinocchio´





Ja taevas oli eile õhtul selline. Pastelne