Wednesday, June 28, 2017

KÕIGE ILUSAMAD ÕIED KASVAVAD PUUS

Paljud inimesed ei saa aru, mis vahe on erinevatel mägimänni liikidel ja sortidel.
Kui muidu võivad nii mõnedki ju olla sarnased, siis kevadel ilmneb nende iseloom kõige selgemalt. Näis, mis sel aastal nendega juhtub, väga paljud sordid pole veel noorte võrsete kasvuga alustanud ja kui sügis tuleb varane, ei jõua nad puituda.
Minu lemmiklilled :)
`Sherwood Compact`. Sort ise on jõulisema kasvuga ja tüüaka okkaga, aga käbikesed on pisikesed kui pärlid ja needki peidetud sügavale okaste vahele.







`Misty` käbid pole ka väga suured, aga ta sirutab nad okste kohale kõrgele üles.







Väga lühikese okka ja hõreda oksastikuga `Marek` on üks pikavõrselistest mägimändidest. Käbi pole me tal veel näinud.





No kas see pole siis õie nime väärt? Niiviisi uhkeldab `Rositech`










Lätlaste seni nimetu rumeelia männi madalakasvuline seemik on saanud nimeks `Latgale`









Schwerini hübriidmänd `Wiethorst` on ilmselt lõpuks kohanenud ja hakkab esmakordselt moodustama uusi kasve.







Jaapani mänd `Negishi` tunneb end istutamisest saati turvaliselt ja on mõned aastaga sirutanud  paarikümne sentimeetri pikkusest vitsakesest end korralikult välja.











Elegantne võrratu valge mänd `Tiny Curls`. Ta on ilus nii oma pikkade kasvude kui sasipea poolest.











Kollase männi suured käbid on justkui lakitud










Kaunis veigela `Purpurea Nana` hostade seltsis









Punalehise roosi kaissu linnukeste poetatud harilik lodjapuu










Sargenti lodjapuu `Onondaga`











Alberti kuslapuu on aias alles eelmisest sügisest. Väike, aga tubli.









Suur läätspuu ´Lorbergii` on kuhjapeaga pisikesi kollaseid õisi täis.









Sookask `Iglu` uhkustamiseks õisi ei vaja.









Õrn ja naiselik lumepuu










Mehiselt tõsine harilik tamm `Timuki`













Harilik vaher `Golden Globe` särab nii päikselise kui pilves ilmaga.












Küll mulle meeldivad punalehise roosi õrnad õied.
Õigupoolest pidanuks kõik eelmise postituse kibuvitsad just siin olema, on nad ju põõsad, mitte püsikud






Õigus on neil, kes väidavad, et kõik kibuvitsad õitsevad tänavu rikkalikult
Kollane kibuvits või rahvakeeles ka pärsia roos on pärit Aasiast, kasvab ta looduslikult Türgis, Iraanis, Afganistanis ja Loode-Hiinas. Euroopasse jõudis see kaunis kibuvits ilmselt 15.sajandi lõpus, sest 16.sajandi alguses kasvatati teda mitmes lossipargis. See tema täidisõieline vorm `Persian Yellow jõudis Euroopa aedadesse 1837.aastal.





Täna puhkenud õis.











Sunday, June 25, 2017

JAANID SIIDIS ja SAMETIS. ÜKS PIKK SUSSAVURRA SEGAPUDRU POSTITUS

Praegu peaks laulma üht vana laulu
"Päikene paistab ja loodus lokkab,
kätte jõudnud suvi"
sest suvi on tõepoolest tulnud ja enamasti paistab ka päike. Loodus lokkab, meil pole vist kunagi olnud sellist džunglit kui tänavu, aga õied tulevad kuidagi imelikult ühekaupa ja kaootiliselt. Suurt massilist suveõitsemist veel pole, erandiks on vaid vanad roosid ja kibuvitsad.
`Matti Hesperia` on kui liblikatega üle puistatud









`Therese Bugnet` on küll palju lõhnavaid õisi avanud, aga see nupp on lihtsalt nii ilus, et kahju oleks teda näitamata jätta.










Tema noorem õde `Marie Bugnet` õitseb ja hullutab oma lõhnaga meid esmakordselt







Muhedikupapa lemmiku Muraste mõisapargi õied on nii rasked, et painutavad päris jämedad varred kaarduma









Kõik minu lemmikud on hoopis tagasihoidlikemate õitega.
`Iitin Tilttu`








Lehvitused Deiale. Temanimeline ei peta kunagi. Õitseb ja lõhnab.

Aga mingit roosi-eri polnud mul kavas, sest aias on veel palju muud ilusat ja huvitavat





Alanud on iiriste aeg. Kuigi õievarsi on päris ohtralt, massilist õitsemist neil veel ei näe.
`Delirium` (IB)












`Flying Circus`e loojal on jätkunud kannatust selliseid peeni mustreid maalides. (IB)








`Secret Rites` TB imeline värvikombinatsioon













Õrn `Zelta Zvaigne` TB










Süngevõitu `Patina` (TB)














`Beautiful Victoria` TB (Mego)













Vallatu `Foreign Legion` (TB) on tänavu veidi kahvatumate värvidega kui eelmistel aastatel










Ka siberlased on alustanud. Aga nende kasv on pidurdunud. Ärkasid nad miskipärast suhteliselt hilja ja on tavapärasest madalamad, aga õitsemist see siiski ei sega. Ka nende massõitsemine on alles ees.
`How Audacious`





`Simple Gift`










Kuldkirjane iiris ja tema sort `Black Form` pole väljagi teinud niiskest talvest ja ebameeldivalt külmast kevadest, vaid on jõudsalt paljunenud ning õitsevad rikkalikult







nägu lähemalt













Kuigi sinine jõgi alustas voolamist, iirise-eri ei tule. Neid on varem piisavalt olnud. Kui just mõni päris uus sort end näitama ei hakka







Praegu peaksid õitsema enamvähem kõik pojengid, aga ainsana teeb seda `Walter Mains`. Kohe-kohe on avanemas ka `Coral Charm` ning esimese õie avas ka `Many Happy Returns`. Teised sordid ootavad veel kõik oma aega.




Ma armastan bergeeniaid. Nii nende lehti kui ilusaid õisi. Fotol on `Admiral`












Võrratu piiskenelas










ja väga huvitav valge tooneliilia














trompetparadiisia on hämara aja aiakaunistaja













Moonid on vist ainsad püsikud, kes alustasid õigel ajal
`Double Pleasure`











`Royal Wedding`












Vesirooside aeg on samuti käes. Küll võttis vee soojenemine alles aega.
`Marliacea Rosea`








`White Sultan`










Ega püsikutega veel lõpp pole. Moosesepõõsas õitseb juba mõnd aega. Täna nägin, et ka valge on õites, aga las temast jääb foto järgmisteks kordadeks.












Kaktustele tänavune talv armuline polnud, nad aina uinusid ja ärkasid, uinusid ja ärkasid. Hävis küll üksainus sort, aga ravi vajavad päris mitmed. Seda kummalisem, et väga niiskustundlik kiiskkaktus poleks nagu märganudki, millised ilmaolud valitsesid.


Kesselringi liilia










Leichtlini preeriaküünal `Semiplena` on üks ilusamaid sibullilli, keda tean









Sitsiilia mesilaugu ilus lühtrikujuline  õisik









Varjuaias on mitmeid isekülvi käppasid














otse loomulikult jagub ka endi istutatuid. Meeliskuldking on tänavu teistest palju hilisem









Niruvõitu pilt samuti varjuaiast. Üldiselt toalillena tuntud kaksiratsik talvitub meil juba mitmendat aastat õues.












Kõverkael-kuutõverohu imepisikesi õisi on vist võimatu korralikult pildile saada.











Mõned fotod ka aia üldseisust. Koht õitega ei priiska, aga ka eritooniline rohelus on minu arvates ilus.








Aedtradeskantsia `Sunshine Charm` särab aias kümnete meetrite kaugusele.
Harilik alang `Red Baron`hakkab agressiivseks muutuma ja liigub hoopis valele poole kui peaks. Jah, aednik võib ju mõelda, et ta kujundab aeda oma tahtmist pidi. Tuhkagi! Tavaliselt käituvad taimed vägagi isepäiselt. Küll keeravad oma õied soovitule vastassuunas või kasvatavad oma kuju nii nagu neile, aga mitte sulle meeldiks.
Sama ju siin. Üks lupiin `Red Emperor` otsustas end sisse seada enelapõõsas ja katsu teda nüüd sealt kätte saada. Kuigi need üksikud loitvad tõrvikud on iseenesest ju kenad, ei tohi neid seal lasta vohama.






Selle kevade suurim töö ja rõõm. Koht, mille puhastamisega poolsurnud tuhkpuust, kes oli jõudnud peale kukerpuude ja mõne enela hävimist paar aastat tagasi, tegid algust armsad abilised Luualt, on nüüd selline. Lõpetas töö Muhedikupapa, kes puhastas ka kivide vahed ning istutas tühjadele kohtadele mõned okkalised ja kõrrelised. Ehk on see nii tühjana tunduv hõre osa paari aasta pärast sama tihe kui ta kunagi oli.
Tänane päev tõi meile üllatuskülalised. Aidi-Ott võtsid kaasa oma head sõbrad ajakirjanik Ivar Soopani abikaasaga. Ivar lennutas siin mitu head aega drooni. No ma olen uudishimust lõhkemas, mis sealt välja tuli. Loodetavasti pole seal üles loetud kõik naadid ja muud umbrohud, mille koristamiseni pole veel jõutud.
Nädala pärast on pool aastat möödas. Aeg kaob üllava kiirusega.
Kaunist suveaega!