NII PALJU VÄRVE JA MUSTREID

Suur valge on kadunud. Oh ei, ma ei mõtle lund, vaid kirsi-, ploomi- ja toompihlakaõisi :)

Hetkel õitseb valgetest vaid pirnipuu, kohe-kohe on alustamas pihlakad ja enelad.

Ka suurt kulda pole enam, praegu särab veel ainukesena äärmiselt külmakindel korea forsüütia (F.ovata) `Northern Gold`

Aga see-eest on aed täis punast. Vana hea, 1890.a. Soomest leitud harilik kuusk `Acrocona` ebakäbid on tänavu pisemad kui tavaliselt. Kuna neid on palju, oleks puu nagu pärlitega üle puistatud

Tema Saksamaalt leitud kääbuskasvuline mutant `Acrocona Pusch`, patenteeritud nimetusena `Pusch` kasvatab samuti ohtralt punaseid ebakäbisid.

Jaapani endeemi  koyama kuuse (P. koyamae) istutasime aeda üpris suure puuna 2004.aastal. Tema punaseid käbisid näeme me esmakordselt.

Koyama kuused vanemad käbid muutuvad violetsemaks ning võrsete tipud on nüüd juba selgelt roosakad. Väga ilusa võraga tulevikus umbes 15m kõrgune puu.

Umbes 10 aastat tagasi Iirimaalt leitud harilik kuusk `Rydal` on tõeline ime. Tema umbes 3 kuud värvis püsivad punased võrsed` on teinud kuusest puukummardajate tõelise ihaldusobjekti.

Et ta nii varase käbikandvusega on, on küll üllatav. Foto teravustamine jätab soovida, aga värvused on kõik õiged. Sedasi ta ergabki.

Engelmanni kuuse käbid on tänavu eriti intensiivse tooniga, tavaliselt on nad vaid veidi punakad.

Kare kuusk (P.asperata) on pärit Hiinast Ida-Tiibetist. Tema kõrguseks lubatakse 25-30m. Ehk saavutab ta sellise kõrguse 100 aastaga, sest meie aias on ta küll väga aegkase aastase juuedekasvuga.

Minu arvates on vahtratel kõige rohkem mustriliste lehtedega sorte.
Harilik vaher `Drummondii` on väga ilusa lehemutriga, helge ja hele puu. Ma ei väsi teda imetlemast

Harilik vaher `Golden Globe` on kevadel veidi tuhmimate värvidega, kesksuvel oli ta aga säravkollane

Uus-Meremaa päritolu harilik vaher `Eskimo Sunset` kannab tegelikult originaalnimetust `Esk Sunset`. Nime on ta saanud oma kasvukoha järgi Eski orus.
Saime ta sügisel (ole Sa tervitatud Nurga päevade taimekuller) ega oska teda täpsemalt kirjeldada, aga kirjanduse järgi olevat ta kameeleonsort, kes muudab üsna tihti oma lehtede värvust ja mustrit.

Musta  kase sordi  (B.nigra) `Shiloh Splash` lehed on kevadel üsna tagasihoidlike mustritega, suvel näeb ta hoopis teistsugune välja

Himaalaja kase (B.utilis) lehed pole küll mustrilised, küll on nad aga tugevalt metalliläikesed.

Kirjulehine tulbipuu

Sirelitest puhkes esimesena kirjulehine (S.aucubaefolia).

Kirjulehisel ebajasmiinil läheb õiteni veel aega

Amuuri maakia on kevadel üks huvitavamaid puid. Tema lahtirullunud lehed on veidi sinakad, aga lahtirullumata lehed meenutavad põrandapesumopi harali hoidvaid nööre.

Altaist pärit haruldane endeem altai sinienelas (Sibiriaea altaiensis) on väga huvitav kahevärviliste lehtedega põõsas. Noored erkrohelised lehed muutuvad vananedes sinakateks.

 Õitsevad esimesed pojengid, jätkavad hilisemad tulbid. Lõhnavad valged ja roosad maikellukesed, poeedinartsissid ja paljud teised püsikud. Neist edaspidi

Puittaimede osas on kaks suurt nutukohta. Näib, et kevad on tapnud pikaemakalise mustade urbadega paju `Kurome`. Me pole teda veel puutunud, ehk on tal kuskil peidus elujõuline pungake. Seenhaigus viib ilmselt kõrgele poogitud imeilusa mütsaka keravormiga musta kuuse `Brepo`.

Ilmast niipalju, et esmaspäeval, 29.05. oli meil esimene äike ning seejärel keerati kõik soojakraanid kinni. Eile saime korraliku rahesaju, õnneks polnud meil täna öökülma, mis mitmel pool päris palju kurja tegi.