KÜLMAS JA KUUMAS, PÄIKESES JA VIHMAS.

Kõike seda on juunikuu lühike algus meile pakkunud. Esimese kuupäeva korralikule rahele järgnesid paariks päevaks vaat´ et talvised ilmad, eile oleks võinud aga bikiinipidu pidada. Päikesest ja vihmast pole kummastki puudus olnud, tänagi sajab. Ja aed muudkui džunglistub. Kui varakevadel põõsastevahelist musta pinda vaadata, käib igal aastal peast läbi mõte, et kus siia mahub alles taimi istutama. Praegusel ajal tundub aga, et midagi võiks hoopis vähemaks võtta :) Ega suurt aru saa, kas praegu on hiliskevad või südasuvi, kõik on nii lopsakas ja värvid küpsed.
Suurimad tegijad on ikkagi puittaimed. On sirelite aeg. Keda olen varem näidanud, ei näita, sest muud põnevat on nii palju, et kõik pildid niikuinii siia ei mahu. Mulle meeldivad ka väiksemakasvulised ja väiksemaõielised liigid.

Ruaani sirel ehk hiina sirel (Syringa x chinensis)

Kompositsioon Meieri sirelist `Palibin`, rabarbrist ja harilikust kuusest `Barry`

Esmakordselt õitseb meil harilik sirel `Krasavitsa Moskvõ` On küll väga ilusate õitega sort.
Kui ma neid fotosid üles laadisin, jäin mõtlema, et huvitav, kas meil on mõnd taluõue, kus pole sirelit või kas on inimene, kes ei tea, milline on nende lõhn.

Meserva iileks õitseb igal aastal aina rikkalikumalt

Viljakas vürtspõõsas avas esimesed õied.

Kaunis pihlakas (S.decora) on sel aastal esmakordselt näitamas oma õisi. Aga eriti tähelepanuväärsed on ta hiigelsuured lehed.

Tänavune suur rõõm on meil pagunipuust, kes talvitus suurepäraselt ja on ladvani elus. Ma ei tea, kas tal on tekkinud külmageen, sest aastavahetuse paiku oli meil ju paar päeva päris krõbedat paljast külma või oli miski muu talle meele järgi. Ka eelmised talved olid soojad ja kevaded hoopis leebemad, aga siiani kasvas ta meil kui püsik. Külmus maani maha ja alustas uuesti. Kui ta nüüd sügiseks kasvõi osaliseltki puitub, on lootust, et temast ikka kord puu kasvab.

Enelad on pisut hiljaks oma õitsemisega jäänud.
Korea enelas (S.pseudocrenata) on alati ilus olnud.

Okaspuudel on aastas mitu hiilgeaega. Lisaks käbidele on neil ka noored võrsed imelised. Kolme seemnekülvi engelmanni kuuse noored kasvud on kõik väga erinrvad

Mandžuuria tobiväädi õis erineb oluliselt suureõielise tobiväädi omast, lehed on tal heledamad ja ka kasvult on ta nõrgem.
 Kasvab ta meil neljandat aastat, õitseb esmakordselt.

Ühe armsa külalise tänavune kingitus. Ovaallehine roniv hortensia. Ladinakeelset nime annab tal kirjutada  (Hydrangea anomala subsp.petiolatis var. ovalifolia) :)
Puu najal seepärast, et ta toe najal ei keerdu ega väändu, aga ronib hästi mööda rõmelist korpa.

Vanads taluaedades kuuluvad sirelite juurde alati pojengid. Tegelikult peaksid nad ju meie jaoks olema üsnagi eksootilised taimed, aga tunduvad kuidagi väga kodused

Lagodehhi pojengil olen alati näidanud õisi, aga ta nupp on samuti kaunis

Iiriste aeg hakkab kätte jõudma. Praegu õitsevad madalakasvulised aediirised
`Captive Sun`

`Fairy Ring`

`Zero`
Neid õitseb veelgi, aga kõik on ju varem nähtud

Tänases vihmas oli avanenud esimene keskmisekasvulise aediirise sort `Hello Hobo`

Emajuure unikaalsele sinisele võrdset pole

Võhad on väga erilised taimed. Amuuri tulivõhk `Bockii`

Varretu keelikurohi on kenasti talvitunud

Hiinaõis on juba pikalt õitsenud

Suureõielise kuldkinga valge vorm

ja imetlusväärne `Pixie`










Lõpuks kaks tundmatut

Ühe sõnajala sees kaasavarana välja kasvanud selline uhke taim. Üritasin eelmisel aastal tarkade klubist abi saada, aga päris õiget vastust ei saanud. Tänavu suunati mind ühe haldjakella liigi poole. Vaatame, mis saab, kui õied lahti

Tema juurest on etikett jooksu pannud, Ise arvan, et ta on healõhnaline aarum (Arum gratum), aga päris kindel selles ma ei ole.