TALV EI TAGANE

Veel mitte. Ja mitte niipea.
Selline üllatus siis tänaseks hommikuks. Lund oli ennegi ju palju ja nüüd siis selline lisa. Natuke see mulle isegi meeldib, ma ei saa kuidagi oma tubaste toimetustega valmis. Vahepeal vaja ju kleepida:) ja sorteerida ja ... need siiditarbed ka enam-vähem kokku saadud. Aga see lumi lükkab ka palju tegemisi määramatusse tulevikku, me ei pääse ju ka õue peal liikuma. Ja aina sajab juurde:))) kuigi ilmateade väidab vastupidist. Nii, et me elaks nagu mingis teises maailmas:). Aknast siis sellised vaated

ja trepilt. Kaugemale esialgu ei pääse:)

SEE KUNSTNIKU ELU

on ikka jube raske küll. Täna sain sest täitsa aru.

Kõigepealt, et midagi teha, on vaja kohta. No seda ruumi, kus väga soditada saab, mul vist enne sügist loota ei ole. Hädapärast võib seni kasutada köögilauda.
Siis oleks vaja üksiolekut ja vaikust. Seda mul täna on, abikaasa komandeeringus ja kogu päev ja õhtu takkapihta minu oma.

Need tööriistad- seda träna, mida ühe väikese asja nikerdamiseks vaja läheb, on ikka jube palju. Kui ma tegin seda sokikasti, siis polnud mul paremat liimipintslit kui maalripintsel- suur nagu põrandahari:)), suuri värvirulle oleks ka olnud. Eks ma siis selle luua nurgakesega üritasingi midagi ju teha.
Nüüd käisin linnas ja ostsin kohe mitmes suuruses liimipintsleid. Neid siidi omi ei tohi ju enne proovimist ära mäkerdada. Käärid- ma ei oska kohe arvatagi, milline kratt on ära vedanud minu superhead pikkade teradega, peenikeste otstega vasakukäeliste käsitöökäärid. Ju ma nad kuskilt traadipuntrast jälle leian:((( Noad, õhukeste vahetatavate teradega teravaid peaks kodus olema. Otsin, pole kuskil. Jah, ega ma oma mehe tagant midagi kätte küll ei leia. Ega ta isegi tea, kuhu mingi asja torkab. Hea, et on köök, fileerimisnuga peaks ka sobima. Kui ma kaste kleeberdan, siis servade lahtilõikamise jaoks oleks mingit alust ka vaja, mille võib ära rikkuda. Mitte midagi sobivat pole- tuleb ohverdada üks jaapani teetseremooniaks mõeldud peenest puust alus. Teed ma niikuinii ei joo ja seda tseremooniat korraldan ma veel vähem. Värvid- vaja oleks akrüülvärve, igasugu tupsutamisteks:))), no ei tulnud selle peale, et osta. Kasutan tapeeti, eks pärast ole näha. Paar kõvemat svammist nuustikut- tapeedi silumiseks, käte puhastamiseks.

Veel oli vaja salvrätte. Tühjus majas, kuskil pole sääraseid, millest eriti midagi lõikuda annaks. Sain küll päris head kobarhüatsintidega, aga muud eriti mitte. Istusin päevakese arvutis- mingi näputäis ju kuskil on, aga valik ikkagi üsna kesine. Siis helistasin need müüjad läbi, Avilandra omad olid nii kenad, et komplekteerisid mulle jääkidest ühe valiku. Varsti pidi küll neid juurde tulema, aga mul on neid ju KOHE vaja. Liimi on mul küll hulgi, aga seda segamise pulka... Üks pikk kruvikeeraja pea peaks asja ära ajama. Pesen ta ju puhtaks ja panen oma kohale tagasi.
Laualt kõik ülearune ära, tööriistad, materjalid käeulatusse. Kohvitass, kohvitass kohe kindlasti. Start!

Peale kastide teipidest puhastamise, katkiste ja väga lössis nurkade korrastamise ja vana tapeediga üle kleepimise võiks siis ju ükskord alata see loominguline protsess. Aga enne tuleb salvrätid koorida ja siis need kujundid maniküürkääridega! välja lõigata ja kuidagi sobitada. Selle sinise vöö tegemiseks andis neid ikka nikerdada. Valged salvrätitagused vaja ka ilusasti kokku panna- ega ma nüüd külalistele enam muid pakugi:)

Lõpuks olen niikaugel, et võin siis selle kunstitöö juurde asuda. Paigutan osa kujundeid oma kohale, hingata ei tohi...võtan elegantse liigutusega pintsli.... paganas, see on aluse külge kinni kleepunud. Pole hullu, kraani alla saan nad üksteise küljest lahti. A nüüd ma küll hingasin ja liigutasin ka ja mu kaunid liblikad lendlesid puha kohvitassi:((( Salvrätte on ju ka vähe, kust ma uued liblikad leian:( Mõned sain ära päästa ja siis kuivatasin neid ettevaatlikult soojal põrandal. Uus katse. Kõik läks kenasti korda. Asjad paigas, midagi käkra ei läinud, pintsliliigutused ka järjest kindlamad, need salvrätitükid on ju õrnakesed. Aga kui on vaja kasti keerata, ei tohi seda ära unustada, et sõrmed tuleb kindlasti toppida veel päris märgadele detailidele. Ohhnohh, need liblikad, mis algusest peale tahtsid vabasse loodusse, sinna ka said:)

Lõpuks sain ikka miskit valmis ka. Kõige suuremaks pähkliks on need liblikate tundlad. No ei ole mina võimeline välja lõikama seda mikronipaksust või mikronipeenikest musta jutti- ikka tuleb veidi kaasa tausta, aga see pole ilus. Võibolla nad üldse ära lõigata ja siis hoopis peene pintsliga juurde värvida.
Ah, et liiga sinine? See ongi siniste lõngade kast. Kõik neli külge siniselille-liblikalised

Ja see kast on ka temaatiline. Mis vidinad seal asuvad, näitan võibolla kunagi tulevikus. Seda ja vastaskülge kleepisin küll vist miljonist tükist.
Salvrätid ei läinud kortsu, nad on kleebitud krobelisele alusele.

pikemate külgedega polnud muud probleemi, kui see, et see suur poolik salvrätt kuskilt käkra ja kortsu ei kisuks. Õnnestus:)!

Tapeedi all ootab dekoreerimist veel mitu kasti, mõned paremad aga järgmist linnaskäiku ja neid akrüülvärve.

Liimisin sünteetilise tapeediliimiga, aga proovisin ka PVA-d. Miskipärast meeldib mulle esimene rohkem. Ta paistab kohe läbi ja on üldse kuidagi õrnem. Aga võibolla peaks PVA-d rohkem veega lahjendama, ma panin võikarbile vast supilusikajagu vett.

Lubasin ju küll, et kaste enam ei näita. Noh, ma ju küsisin nõu ka nats:)))

PESAMUNALE

See pilt ei ole minu tehtud. Ja luba selle riputamiseks pole ma küsinud,
sest....
see kaabulotu on minu tehtud
ja need silmad ka:))) Õrnad lilled ja suured-soojad kallid ühele kaugele maale . IKKA KUHJAGA ÕNNE JA EDU!!!!!

pisike lapsepõlvemeenutus

ja rändureile üks uus kodumaine laul

UUED KUUED:))))

Tegelikult ei ehita keegi sedasi, et absoluutselt midagi ei jää järele. Eks meilgi jäi üle tapeedi- ja muid seinakattematerjalide jupikesi ja rohkem kui 2 liitrit valmissegatud tapeediliimi. See aga eriti kaua ei seisa. Põrandaliistude lakkimisest jäi ka üle poole purgi lakki kasutamata, selle ma loomulikult omastasin:) Ega siis materjali saa raisku minna lasta.
Need hallid-pruunid koledad kastid on mul tegelikut ammu hinge peal. Et ma nüüd pean ka oma panipaiku veidi ümber korraldama, oligi paras aeg nende karvaste tolmukogujatega midagi ette võtta. Kavas oli nad tõesti tapeetidega üle kleeberdada, aga need salvrätid......:)))) no ei tulnud endal kohe mitte mõttessegi. Täna siis alustasin. Kõigepealt puhastasin kastid teipidest
siis kleepisin üle ja kõige lõpuks need salvrättidest kujundid peale. Ei pea enam kasti peale kirjutama, et tegu on sokilõngadega. Nüüd peab see kast kuivama (päris märg veel teine) ja siis tuleb ta üle lakkida. Saab edaspidi kui vaja, ka niiske lapiga puhastada. Kui ta valmis sai, mõtlesin, et oleks pidanud selle tausta enne üle värvima. Praegu jäi see kast kuidagi liiga steriilne. Homseks ja ülehomseks ja võibolla veel mõneks päevaks mul nüüd tegemist jätkub.

ILUSAT HOMSET SÕBRAPÄEVA!!!!

ÕNNE JA ARMASTUST KÕIGILE!!!!!

UDUJÄRV VIKERKAAREGA

Ma näen kolmandat korda elus talvel vikerkaart. Esimene rippus kolimise ajal 2004.a. detsembri alul oru kohal ülespidi haaradega. Teine ilmutas end paar nädalat tagasi.
Tänane hommik on aga hoopis isemoodi imeline. Kui tavaliselt on päikesetõusune härmatis lumivalge, siis täna oli kogu ümbrus nii hõbedaselt sädelev, et silmadel oli valus. Siis hakkas kerkima nii paks udu, et ei näinud enam kohe midagi. Ja selle paksu udu seest hakkas äkki paistma vikerkaar. Ta muutis üsna kiiresti laiust ja värvide intensiivsust. Kaua ma teda pildistada ei saanud, sest paljalt ei jõudnud ( -4C) kaua õues olla. Päike ise jäi vikerkaarest kaugele vasemale. Praeguseks veel vikerkaar püsib- ta annab kogu suure kaare välja, aga on muutunud väga heledaks. Orgu oleks aga laskunud udust nagu järv tekkinud. Kummaline- lõunakaares kaugematel puudel pole härmatist, aga meie aed on siiani väga hõbedane ja päikeseline, udu päris siia ei jõudnudki.

JUHHHHHUUUUUUU!!!!!!!!!!!

Jeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee:))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))))) No kui ma vaid saaksin, teeksin kogu postituse neist hüplevatest-karglevatest ja muidu kreizidest emotikonidest ja ei kirjutaks kohe mitte üht sõna.

Ah, et miks või? Aga sellepärast, et kalender näitab küll veel südatalve, aga meil on kodus kevad. Jaa-jaaa, päris tõsiselt: ) Nooo, pole ma midagi veel nii sassis:)))
MEIE SELLE AASTA SUURPROJEKT ON VALMIS!!!! USKUMATU!!!! Lõpetasime paar tundi tagasi. Isegi lagi ja aknad on pestud:)) Ja mitte ühegi teise arvutuse või planeerimisega pole ma nii puusse pannud kui sellega.
Noh, arvestasin, et kui iga päev peale tööd tunnikese nikerdada ja siis need neli töövaba päeva tervenisti ehitamisega sisustada, saab ehk jah kevadeks valmis. Ega nii väga ei tahtnud kedagi ka sundida. Ikkagi talveaeg ja päevad veel lühikesed. Aga mu teinepool võttis asja ikka väga tõsiselt, kogu südamest ja suure isuga:))))……
Kui nüüd väga täpne olla, siis kohal ei ole veel trepikäsipuu ja -piire. No ei kannata ma neid inimesi, kes kuupäevadest ja lubadustest midagi ei tea ega pea. Pidin juba väga koledat häält tegema- loodetavasti nüüd ikka järgmise nädala lõpuks saavad ka need paika.

Ja kui üks inimene on rumal, siis ta on rumal. Ja kohe ikka väääääääääga rumal. Mul pole ühtki pilti sellest, milline see korrus nägi välja enne ehituse algust. Ja kui ma siis ärkasin, et ajaloo tarvis on ikka mõned klõpsud vaja teha, oli asjal juba mingi väike jume tekkinud. Tõe huvides on vaja öelda, et see must põrand sai siiski alla juba eelmisel kevadel, aga siis kogu töö soikus.

13.01. alustasime, siis polnud veel ühtki plaati seinas, aga juba 16.01 oli pilt säärane
aga täna 07.02 ......:))))))

Ausõna- mina ei oska krohvida, pahteldada, lihvida, puurida, saagida, haamerdada, värvida, kleepida, teipida- no kohe mitte midagi praktilist ehituse juures ei oska. Mu kuldsete kätega kõikeoskaja mees ja nüüd ka poeg on mu lihtsalt ära hellitanud ja ega üks laisk inimene ei õpi ega tee seda, mida pole vaja või mis huvi ei paku või mida teised teevad palju paremini. Aga teoorias ja organiseerimises olen ma supertugev:)) - tean täpselt, milline materjal kuhugi käib ja kuidas midagi peab tegema ja kuhu midagi kuipalju kulub.

Ma ei tea, miks minul sel kuul nii kiire oli - kohe nagu ei teinudki midagi erilist. Oleksin pidanud istuma nagu pupe ja nautima teiste rahmeldamist:DDD, aga tegemist oli kohe ikka ülepea palju.
Arvutasin küll nii, et pea suitses- meetreid, ruutmeetreid, kilosid ja ei tea, mis veel. Materjalide arvestus oli nii täpne, et lapsuke ei saa jääkidest isegi nukumaja mitte.
Kontrollisin materjalide olemasolu ja koostasin aina nimekirju, mida on veel vaja, et töö seisma ei jääks. Jälgisin eelarve kulusid-tulusid. Järelvaatasin- kõige tähtsam tegevus. Andsin nõu. Konstrueerisin.
Koristasin ja koristasin. Vahepeal lõin käega, aga kui tolmurullid hakkasid üle labajala ulatuma, uhhh - siis jälle koristasin. Ja mida rohkem ma siin korda üritasin luua, seda suurem segadus tekkis.
Tegin süüa ja jälle tegin süüa ja… . Pottide-pannide ja muude nõude pesust ei räägigi. Vahepeal oli lihtsalt tahtmine üks suur must kott võtta….aga virisemine ei tulnud isegi mõttesse mitte. Kogu see kuu oli täidetud ainult positiivsete emotsioonidega.

Nii! Las nüüd see asi veidi taheneb ja hingab ja vaip vajub. Kohevarsti on vaja kolima hakata. Läbi paksu lume:S:((( Mõned päevad me siiski puhkame, sööks sokolaadi ka:)))
Nüüd kohe ei teagi, mis edasi teha selle järelejäänud tähtajaga. Kas minna kohe vana maja kallale… Meil ehitamine ju nii veres. Alustasin 25-aastaselt kui igal stipi-või palgapäeval sai ostetud paar lauda või kilo naelu, et see vanem onnike püsti panna.


Veel on vaja konstrueerida ja välja arvutada terve teise otsaseina suur kaldseintega raamaturiiul, kus peaks vähemalt osaliseltki ära kasutama ka vana sektsiooni. Praegu küll ei tea, mismoodi see vana ja uus kokku ajada. Suur peavalu:(((
Või oleks mul hoopiski aeg oma tahtmistele piirid seada:((( Ei tea kohe mitte, peab mõtisklema.

Aga üldiselt mingit lisatööplaani ma ei tee, järgmisteks aastateks peab ka midagi jääma. Nii nagu aasta alguses sai kirja pandud, nii ka saab. Kuur värvida, ümbrus koristada ja KIVIKTAIMLA. Noh, riiulike ikka ka :))
Ja naljakas on praegu mõelda, et abielludes ei osanud mu mees haamritki käes hoida ja minu oskused piirdusid kartulitest kuubikute väljalõikamisega:)))))

PAAR MÜTSI JA PEOGA MUID PUDINAID

Möödunud kevadet soovis mu tütar vastu võtta Punamütsikesena, sestap käib juba näidatud punase salli juurde ka selline müts pealt

Ja veel kaks korralikult kantud komplekti. Seekord sallil narmad:)))

Õhulised varrukad terrassil hommikukohvi tarbeks

Detail vestist

Üks naljaks boolero

see hall kootud (servad heegeldatud) samal põhimõttel, ainult mõõdud on teised.

suvine topp

Need kaks on välja võetud veidi kortsunult kohvrist. Aga et pildistamisega oli kiire, jäid nad pressimata

Varem tehtud asjadest mul pilte pole. Ega kõike peagi jäädvustama.

Aga praegu on mul nii kiired ajad, et varrastest ei saa mitte unistadagi. Isegi sokikesel pole veel paarilist:(((( Ja siidiga tahaks ka midagi ette võtta......

SALLI-ERI

Tänaseks on siis see päris pakane kohal. Meil oli hommikul - 21,9C külma, aga päev oli suurepärane- päikesepaisteline ja tuuletu. Hommikul näitas end korraks laialt ka vikerkaar, aga ta oli pildistamiseks veidi heledake. Vaatamata käredale külmale ka südapäeval, on aga päikese vägi juba märkimisväärne - lõunapoolsed räästad võttis ta lausa tilkuma. Niisugusel päeval õue minnes ongi vaja ka nina salli mähkida.

Need sallid kudusin-heegeldasin ma möödunud talvel. Võibolla on mõni ka ülemöödunud aastast, täpselt ei mäletagi. Osa töödest palusin pildistada omanikel, osa võtsin jäädvustamiseks sugulastel lausa kaelast. Kõiki, mis tehtud, ma muidugi enam kätte ei saanud.

Kaks heegeldatud keerusalli

detail

Seda salli oli väga põnev kududa. Sellise pinnafaktuuri saavutamiseks tuleb kasutada üht erilist võtet, mida ei kirjelda ükski õpik. Salliks ta eriti ei sobigi, sest salli pooled erinevad üksteisest. Aga diivanipadjad või voodikate saaksid vist päris põnevad.

Noorem tütar arvab, et narmad on sallil mõttetud lisandid, seepärast tuli siia serva leiutada volang

Lihtne sallike pisikesele tüdrukule

patentkoes

Kaks järgnevat salli on kootud ühesuguse mustriga. Esimene peenikesest

teine jämedast topilisest lõngast

Salli aseaine