Friday, February 27, 2009

SEE KUNSTNIKU ELU

on ikka jube raske küll. Täna sain sest täitsa aru.

Kõigepealt, et midagi teha, on vaja kohta. No seda ruumi, kus väga soditada saab, mul vist enne sügist loota ei ole. Hädapärast võib seni kasutada köögilauda.
Siis oleks vaja üksiolekut ja vaikust. Seda mul täna on, abikaasa komandeeringus ja kogu päev ja õhtu takkapihta minu oma.

Need tööriistad- seda träna, mida ühe väikese asja nikerdamiseks vaja läheb, on ikka jube palju. Kui ma tegin seda sokikasti, siis polnud mul paremat liimipintslit kui maalripintsel- suur nagu põrandahari:)), suuri värvirulle oleks ka olnud. Eks ma siis selle luua nurgakesega üritasingi midagi ju teha.
Nüüd käisin linnas ja ostsin kohe mitmes suuruses liimipintsleid. Neid siidi omi ei tohi ju enne proovimist ära mäkerdada. Käärid- ma ei oska kohe arvatagi, milline kratt on ära vedanud minu superhead pikkade teradega, peenikeste otstega vasakukäeliste käsitöökäärid. Ju ma nad kuskilt traadipuntrast jälle leian:((( Noad, õhukeste vahetatavate teradega teravaid peaks kodus olema. Otsin, pole kuskil. Jah, ega ma oma mehe tagant midagi kätte küll ei leia. Ega ta isegi tea, kuhu mingi asja torkab. Hea, et on köök, fileerimisnuga peaks ka sobima. Kui ma kaste kleeberdan, siis servade lahtilõikamise jaoks oleks mingit alust ka vaja, mille võib ära rikkuda. Mitte midagi sobivat pole- tuleb ohverdada üks jaapani teetseremooniaks mõeldud peenest puust alus. Teed ma niikuinii ei joo ja seda tseremooniat korraldan ma veel vähem. Värvid- vaja oleks akrüülvärve, igasugu tupsutamisteks:))), no ei tulnud selle peale, et osta. Kasutan tapeeti, eks pärast ole näha. Paar kõvemat svammist nuustikut- tapeedi silumiseks, käte puhastamiseks.

Veel oli vaja salvrätte. Tühjus majas, kuskil pole sääraseid, millest eriti midagi lõikuda annaks. Sain küll päris head kobarhüatsintidega, aga muud eriti mitte. Istusin päevakese arvutis- mingi näputäis ju kuskil on, aga valik ikkagi üsna kesine. Siis helistasin need müüjad läbi, Avilandra omad olid nii kenad, et komplekteerisid mulle jääkidest ühe valiku. Varsti pidi küll neid juurde tulema, aga mul on neid ju KOHE vaja. Liimi on mul küll hulgi, aga seda segamise pulka... Üks pikk kruvikeeraja pea peaks asja ära ajama. Pesen ta ju puhtaks ja panen oma kohale tagasi.
Laualt kõik ülearune ära, tööriistad, materjalid käeulatusse. Kohvitass, kohvitass kohe kindlasti. Start!

Peale kastide teipidest puhastamise, katkiste ja väga lössis nurkade korrastamise ja vana tapeediga üle kleepimise võiks siis ju ükskord alata see loominguline protsess. Aga enne tuleb salvrätid koorida ja siis need kujundid maniküürkääridega! välja lõigata ja kuidagi sobitada. Selle sinise vöö tegemiseks andis neid ikka nikerdada. Valged salvrätitagused vaja ka ilusasti kokku panna- ega ma nüüd külalistele enam muid pakugi:)

Lõpuks olen niikaugel, et võin siis selle kunstitöö juurde asuda. Paigutan osa kujundeid oma kohale, hingata ei tohi...võtan elegantse liigutusega pintsli.... paganas, see on aluse külge kinni kleepunud. Pole hullu, kraani alla saan nad üksteise küljest lahti. A nüüd ma küll hingasin ja liigutasin ka ja mu kaunid liblikad lendlesid puha kohvitassi:((( Salvrätte on ju ka vähe, kust ma uued liblikad leian:( Mõned sain ära päästa ja siis kuivatasin neid ettevaatlikult soojal põrandal. Uus katse. Kõik läks kenasti korda. Asjad paigas, midagi käkra ei läinud, pintsliliigutused ka järjest kindlamad, need salvrätitükid on ju õrnakesed. Aga kui on vaja kasti keerata, ei tohi seda ära unustada, et sõrmed tuleb kindlasti toppida veel päris märgadele detailidele. Ohhnohh, need liblikad, mis algusest peale tahtsid vabasse loodusse, sinna ka said:)

Lõpuks sain ikka miskit valmis ka. Kõige suuremaks pähkliks on need liblikate tundlad. No ei ole mina võimeline välja lõikama seda mikronipaksust või mikronipeenikest musta jutti- ikka tuleb veidi kaasa tausta, aga see pole ilus. Võibolla nad üldse ära lõigata ja siis hoopis peene pintsliga juurde värvida.
Ah, et liiga sinine? See ongi siniste lõngade kast. Kõik neli külge siniselille-liblikalised
Ja see kast on ka temaatiline. Mis vidinad seal asuvad, näitan võibolla kunagi tulevikus. Seda ja vastaskülge kleepisin küll vist miljonist tükist.
Salvrätid ei läinud kortsu, nad on kleebitud krobelisele alusele.
pikemate külgedega polnud muud probleemi, kui see, et see suur poolik salvrätt kuskilt käkra ja kortsu ei kisuks. Õnnestus:)!
Tapeedi all ootab dekoreerimist veel mitu kasti, mõned paremad aga järgmist linnaskäiku ja neid akrüülvärve.


Liimisin sünteetilise tapeediliimiga, aga proovisin ka PVA-d. Miskipärast meeldib mulle esimene rohkem. Ta paistab kohe läbi ja on üldse kuidagi õrnem. Aga võibolla peaks PVA-d rohkem veega lahjendama, ma panin võikarbile vast supilusikajagu vett.
Lubasin ju küll, et kaste enam ei näita. Noh, ma ju küsisin nõu ka nats:)))



11 comments:

  1. :DDDD
    Kuule, viimasesse paned munad? või koguni kanad? :)))

    PVA 1 osa liimi 2 osa vett, mina panen vett tiba rohkem kui pooleks, mädarõika (või mis iganes väiksem purk, kuhu pintsel lahedasti sisse mahub ja kaan kergelt-kindlalt peale läheb) ja milleks on pintsli varred? segamiseks, kraanist ikka sorts vett pesuks ja selga peab ju ka sirutama :)
    Mul ka kohvitass kõrval ja et pilte tassi ei hingaks, torkan nööpnõelaga pildi karbi külge (ma ju kasutan kärsitusest kuivatamiseks fööni ka vahel)

    Ja et töös olevad pintslit oleks kuhu käeat panna, ilma et miskit kokkumäkerdaks või ära määriks, pistan nad sabapidi pooleliitrisesse purki, eelnevalt teises pooleliitrises olevas vees läbi lobistades, siis ei kuiva ka kontkõvaks kui järgmist "operatsiooni" selle pintsliga tegema hakkad. Ja käepärast võiks olla mõni riidekalts või koerapampers (köögiräti leheke või riba) kuhu hea näppe ja pintsleid pühkida, värvi-liimi tilka eemaldada ja värvimisel liigset (mis iganes seal liigset ei oleks) eemaldada või otsakesega värvi hajutada.
    Käärid kaovad jah kusagile, just need väiksemad ja paremad, ainsad, mis alati näppu jäävad, on mingid paksu teraga Fiskarsid, nii teravad, et ega aru ei saa, kas lõikan õhukest paberit või pappi.

    Aga karbid on vahvad!!!

    Tegelikult on mehed ikka väga head - minu oma enam ei kärista töö juures pakendeid, vaid avab ettevaatlikult ja juba hea hulga neid kokku kogunud, isegi mingi tapeedirulli tõi, et vast läheb vaja :)))
    Seoses tapeediga - mulle ka meeldib tapeedipaberit (või mis iganes) karbile kleepida rohkem sünteetilise liimiga kui PVA-ga, see kleebib suuremaid pindasid PVA-st paremini.

    Internetist saab täitsa kobeda akrüülvärvide 12 värviga komplekti Handymannist, aga kuidagi imelik ainult ühte 59.- asja tellida, peab ikka linnaskäigu ette võtma.
    Ega Sa sealt Avilandrast seda krakleevärvi ei ostnud? Kunagi mingi ehituspoes olev krakleevärv oli tõeline katastroof, pragunes isegi puidu pealt kohati lahti.

    ReplyDelete
  2. Mehed on head jah, minu oma küsib ka iga sodina kohta, et järsku läheb kuskil vaja, et hea midagi sisse panna:DDD annetas mulle isegi pintlite hoidmiseks küll väärt nõu- vast näitan ka kunagi.

    A sellese kasti või? Nii munad kui kanad ja veel mõned vidinad:)))

    Mulle väga ei meeldi tööriistavartega neid solberdamisi teha, armastan neid puhtalt ja kuivalt kasutada.

    See nööpnõelatrikk on küll väga hea ja pooleliitrine purk ka, vast on veel mõni majapidamises-panen kõrva taha.
    No milleks köögirätt, sealt salvrättide tagant tuleb seda kuivatamise värki küll-küll, nõudepesu nuustik oli ka hea, võtab vähe ruumi, kui väga liimiseks saab, pesen ära ja asi korras.

    Krakleevärvi ei ostnud, nad ju saatsid mulle kogu kupatuse niisama kirjaga. Kui teen tellimuse, siis tahaksin küll ära proovida.

    Aga need tundlad? Kuidas nad Sinul nii ilusad on?

    ReplyDelete
  3. :))) Ma mõtlesin neid paberist köögirätte, mis on kilepakis lehtedena, meil kutsutakse neid koerapampersiteks. Ma ei oskagi ilma nendeta vist midagi teha, küll on vaja aplikaatori otsa puhastada, küll pintslit või mis tahes tööriista üle tõmmata, värviproovidest ninanuuskamiseni välja.
    Aga ma tellisin akrüülvärvide komplekti Nevskist ära, need pisemates tuubides :)))

    ReplyDelete
  4. I-ME-LI-SED!!!
    Ja mina ootan nüüd lihavõtteid, et selle teise karbi sisu näha, kindlasti jälle kõik puha käsitöö.

    ReplyDelete
  5. Ilusad ja vahvad on need karbid. Aga kuna enda panipaigandus on kuuri kolinud (nomissateed, kui majas ruumi pole), siis sinna ei raatsi midagi nii ilusat teha, seal lendab puutolmu, mulda jne.
    Offtopic: kui Sa poleks öelnud, et selle hostaraamatu kaanel Aureomarginata külili on keeratud, oleksin end haigeks mõistatanud, mispidi sa seda pilti tehes rippusid :D.
    Ja sellest, et sul ja su tublil kaasal omanimelised hostasordid on, ei rääkinud sa kah midagi.

    ReplyDelete
  6. No mis Sa ikka nii väga eputad, seda saab siin isegi ju üksjagu tehtud. Eks need nimed pani ju meilegi suureks üllatuseks A.Kähr.

    Ma neile lõnga ja muudele niiskustkartvatele värkidele pean ikka majas koha leidma. Seda kuuride panipaigandust peabki kevadel likvideerima hakkama. Kõik, mis kunagi endal ja sugulastel üle jäänud, on toodud ikka maale:D ja elu näitab, et neid asju, mida kord vaja pole läinud, ei lähegi kunagi vaja.

    ReplyDelete
  7. Vau! Väga head ideed teil siin karpide näol ja kõik karbid ka super ilusad!

    ReplyDelete
  8. izzandjuumal, misasjadega sa kõik hakkama oled saanud :)))))

    a mõtle.. tegelt saaks ju terve toa poetapeedi asemel nõnda kauniks teha! :)

    ReplyDelete
  9. Jaaa:DDD ja kui sa veel teaks, et sedasi võib kogu mööbli üle kleeberdada,
    tõsijutt, kohe mingid stiilid on selleks, mida meie omad ostavad antiigi pähe
    ...a võibolla peaks mõtlema ka lagede ja põrandate peale:)))

    Väljas ju talv ja need uued panipaigad peavad kuidagi välja nägema, asssjad vaja üle sorteerida ja oma kohale saada. Suvel seda ei tee:)

    ReplyDelete
  10. põrandad ei pea hästi vastu, kuid maalitud põrandaid olen ma küll näinud. väga ilusad olid, kusjuures.

    a see tapeedi asi... seda peab natuke mõtlema.. see on tegelt päris hea idee..

    ReplyDelete
  11. Tegelikult peab ka põrand vastu, sest kõik need tööd tuleb ju lakkida. Vahepeal võid lihvida ja jälle lakkida ja niipalju kordi kui tahad. Teed oma jalajäljed kuskile:)))
    Internetis on selle kohta materjali palju.
    See, et ma lössis kastidele tapeedi alla kleepisin ja siis need salvrätikujundid, ei olnud hea mõte. Ühe kasti värvisin ja kleepisin. Tulemus on hoopis parem. Ülejäänud kastid teengi nii.

    ReplyDelete