Thursday, August 24, 2017

PÄRTLIPÄEV

Veel paar päeva tagasi mõtlesin, et näe- august hakkab lõppema, aga aed on pilgeni täis värve ja õisi. Tõeline südasuvemuusika oli tavaliselt selleks ajaks lõppenud ja aed ammugi roheliseks rahunenud.
Suure segakoori moodustasid päevaliiliad ja selle tulise värvigamma rahustamiseks sekka istutatud sinised ja valged floksid. Neid tuleb siia ilmselt juurde muretseda.
Jah, korralikud inimesed nagu me kunagi olime, korjaksid iga päev ära need sajad äraõitsenud õied, aga kesse jõuab. Seda kohta tuleb lihtsalt kaugemalt vaadata kissis silmadega :)

Mõned eelmise aasta uustulnukad
`Miss Jill`













Ülikõrge `Casa Blanca` on puhkedes lumivalge, hiljem muutub ta veidi sinakaks.













Kui ma otsustasin, et flokse oleks juurde vaja, oli valik väga ahtaks muutunud. Ainuke õitsev, kelle lubasin enda aeda, on `Goldmine`






Selle aiaosa põhitegijaid ehk päevaliiliaid olen mitu aastat näidanud. Olgu siis seekord vaid mõned.
`Strawberry Candy`







`Meret`










Segakooride kõrval on praegu häält tegemas nii mitmedki suuremad ja väiksemad ansamblid.
Vaatamata vesisele ja jahedale sügisele ei saa üldsegi pahandada liiliate peale. `Juta` (VI) on J.Zaletajeva aretis, kes sai nime peale lugupeetud sordiaretaja lahkumise.






Uhked OT-d rõõmustavad silma ja südant. `Holland`s Beauty`









`Touching`










Muidugi on praegu aia ühed peategelased aedhortensiad, aga neist peab vist eraldi rääkima.
Duette on samuti päris mitmeid

Üldiselt ei kasvata me lilli, keda peab talveks üles võtma ja kuskil siseruumides talvitama.
Need 2 harilikku tiigerlille (Tigridia pavonia) on aga sama lõbusad ja säravad kui nende väike kinkija.








Istutasime nad aiavaasi, aga sel polnud põhjas auku. Vett täis mullas polnud neil mingit huvi kaladeks hakata ja nii sai nad kiiresti ettevaatlikult elupäästmiseks pottidesse ümber istutatud ja kasvuhoonesse kuivama tõstetud.





Ka mõned põõsad sobivad kenasti duetiks kokku.
Teravalehine diervilla `Cool Splash` alles alustab õitsemist











Ojadiervilla `Trojan Black` on temast veidi ette jõudnud. Armsad põõsad mõlemad.








Ja siis tuleb ridamisi soliste, igal oma hääl ja viis.
 Puishortensiatest on meil ainult `Annabelle` ja vaatamata tema külluslikule õitsemisele ma neid rohkem ei taha. Teda on küll lõikamisega sunnitud oksi järjest kõrgemalt puituma, aga õiepallide raskuse all murduvad nad ikkagi ka keskmise tuulega.
Aedhortensiad on hoopis tänuväärsemad põõsad.






Alles eelmisel aastal istutatud laialehine enelas (Spiraea latifolia) on oma koheva õisikuga äraütlemata ilus põõsas. Lisaks ilusale välimusele on tema eriliseks väärtuseks hiline õitsemine.






Varjuaed on täis tagasihoidlikke, aga seda võluvamaid ja huvitavamaid õitsejaid. Korea vahakübar (Kirengeshoma koreana) on veidi varasem kui tema õde jaapani vahakübar. Erinevad nad ka õite asetsuse poolest.





Hiina rohthortensia (Deinanthe bifida) on nii ilus ja huvitav, et tema iseloomustuseks polegi sõnu välja mõeldud.







Järgmine varjuaia kaunitar on ilusate dekortiivsete lehtedega, kuid esmapilgul mittemidagiütleva kribulise õisikuga  kanada vesileht (Hydrophyllym canadense)












Lähemalt silmitsedes aga ütleb ta väga palju oma imeliste õrnade õitega.









Mõnele taimele kohe ei sobi naabrid. See Tiia käest saadud pisike peeneleheline sõnajalg otsustas ilmselt putku panna, sest ta "kombitsad" ulatusid kaugele üle nipponi naistesõnajalgade sortide. Aga liik on tal siiani tuvastamata





Sellesse haldjasse armusin ma juba siis kui ta pesitses veel ühes tüves, mida oli vaid korraks saag puudutanud.
Nüüd on ta saanud endale väärilise ümbruse.






Õhtuhämaruses. Haldjas haldjametsas.










Aeda tagasi tulles paistavad kaugele suureõielise laikelluka säravsinised õied







 Rahmeldaja kirjutas, et augustis toimub kõik kõhu heaks :)












Eks ta umbes nii kipub olema tõesti. Tasapisi ikka koguneb.
 Oleme korilased ja selleks ilmselt ka jääme.







Täna on pärtlipäev. Vanarahvas pidas seda esimeseks sügispäevaks, mil ussid ja karud jäävad uimaseks, pääsukesed on läinud ja esimesed öökülmadki võivad tulekul olla. Pärtlipäeva öösel külvatavat metsa seeni. No saab näha :)
Täna vaadatakse hoolega ilma. Milline see täna on, selline tuleb sügis. Nii jahedat- päeval +12,7, tugeva tuule, pimeda ja juba kolm päeva tagasi alanud vihmaga sügist küll ei igatseks.
Suvi ikkagi ju kestab veel :). 

Monday, August 7, 2017

PILGUHEIT KUU ALGUSE AEDA

Me ise tavaliselt mingeid ilupilte aiast ei tee, olulisemad on taimeportreed. Et 29.juulil algas kokkutulek meie õuel, siis on kahju jätta näitamata,  mida siin nägid Kaaren ja Kristel. Teistel kaamera jaoks aega ei jagunud :)
Nüüd, augusti esimese nädala lõppedes näeb aed samasugune välja, muutused on esialgu veel rohkema õitsemise suunas.



Siin ploomiridade vahel oli meil kunagi ammu-ammu kartuli ja juurikamaa. Tühjaks jäänud osa hakkasime alles hiljaaegu taimestama. Kasutame vaid madalamaid põõsaid, et mitte sulgeda kaugustesse avanevaid vaateid







Taldlehe ümbermõõt on selline, et täismehe käes ta ümber ei ulatu. Õite asemel on nüüd viljaalgmed, kas neis seeme ka kunagi valmima peaks, ei tea.










Kohustuslik võte :D Seda pole küll keegi tegemata jätnud













Vaigulilled külaliste ajal veel ei õitse










Viis päeva hiljem enda tehtud fotol on kõik 3 liiki juba täisõies









4. augustil puhkes Siberist toodud kaherealine liilia (L.distichum)









Tomatid on lõpuks ometi värvuma hakanud. Esimene oli `Tigerelle`
Sellel fotol paremal on keskmise suurusega punane `Tolstoi` ja vasemal `Banan Oranževõi`. Banaanist on asi muidugi vöga kaugel, aga seda vilja punnitas taim kasvatada peaaegu 2 kuud.



Sajab. Sajab juba mitmendat päeva ja seda veekest tuleb kui kosest mitu hoogu päevas. Aga ta ei laula enam nii nagu seda teeb suvine vihm. Praegusel on hoopis teine hääl ja vihmahoogude vahel end ilmutav päike on väga sügisese näoga. Pihlakad ka juba punastavad. Mustad sõstrad ja vaarikad on valmis. Koriluse aeg on käes.

Tuesday, August 1, 2017

JA ONGI AUGUST

Uskumatu, aga tõsi. Kuhu see juuli sellise kiirusega kadus, on täiesti arusaamatu, aga et augusti ust paotada, on vaja juuliga hüvasti jätta.
Kes meil siis kuu lõpus õitsesid? Oi, neid oli ikka palju ja palju oli ka neid, kes juba lõpetasid.
Loomulikult liiliad.  Asiaadid on tõesti tavalisest madalamad, aga martagonid uhkeldavad tavapärastes kõrgustes. Tänavustest viimane puhkeja L.martagon var. pilosciusculum. Imepärase värvi ja läikivate, justkui lakitud kroonlehtedega kirju liilia varieteet. Ta võiks vaid veidigi paljuneda, on juba meil väga-väga kaua elanud.

M. Liiase `Pidupäev` ehk ei suuda tänaste imetegudega konkureerida, kuid auväärse ajaloolise Eesti sordina väärib igati lugupidamist.







Ka M.Rangi sordid on ilusad, ilusa värvi, õiekuju ja õisikuga, tunnistus korralikust ja kriitilisest valikust. `Muusik`

Liiliaid on puhkenud veel üksjagu, aga tänane postitus on ülevaade kuu viimasest nädalast ja siia peab  veel palju mahtuma


Floksid on juba ammu alustanud, neid puhkeb järjest










Päevaliiliate aeg on samuti käes. Enda omi on mul varasemate aastate postitused täis. Teiste aretajate omi on meil näputäis ja neist kõige ilusam on `Helena Seabird`






Kas vana arm ka roostetab? Ilmselt mitte. Kellukad on meile alati meeldinud, aga aia pideva ümberseadistamisega hukkus neist üksjagu. Nüüd on viimane aeg neid uuesti koguda. Campanula sibirica `Dionis`





Väänkellukas













Campanula x `Blue Eye Blonde`













Isekülv :)










Siin troonib üle sabadike ja teiste kõrgekasvuliste püsikute piimjaõielise kelluka (C.lactiflora) sort `Neue Hybriden`







Sama lugu, kui kellukatega, on mul peekerlilledega. Üks esimesi huvitavaid püsikuid, kelle aeda istutasin, oli Scouleri peekerlill, keda olen nüüd otsinud, aga leidnud mitte. Fotol on kaunis habe - peekerlill (Penstemon barbatus)









ja siin imelise värviga paljas peekerlill (Penstemon glaber)









Igasugu veidrad õied meeldivad mulle samuti. Neis on mingi eriline salapära :) Kaunis teleekia








Loomulikult on lõpetamas kõik ebajasmiinid, fotol `Schneesturm` Ta kippus noorena lamanduma, aga me ei saanud lubada tal hostadel lebaskleda, lõikasime pidevalt alumisi oksi välja ja jätsime alles vaid püstised. Tänaseks on aru saanud, kuidas peab kasvama




Kesksuvine pilgupüüdja kreemikas õievahus ebaenelas









Alustanud on aedhortensiad. Tänavu on neist varaseim `Wim´s Red` Ajapikku hakkab ta õite värvus muutuma kuni tumepunaseni välja








Muhedikupapa lemmikustest ei saa samuti mööda minna.
Viimastena puhkesid M. kingitus, ebamaise värviga`Novalis`







`New Dawn` pistoksast kasvatatud roosi emapõõsas kasvas M. Liiase aias










``Larissa`










ja `Sebastian Kneipp` on päris viimased. Mul on kerge kahtlus, et nendega on mingi segadus. Thela, need on Sinult, ehk vaatad üle.












Muhedikupapa istutas mitu päeva metsa :) Kuigi ruumi enam pole, leidub puude vahel ikka kohake, kuhu mõne kullakese pista saab







Siia mahtus neid juba mitu











Puud kasvavad ikka uskumatult kiiresti. Kõrgust on nad mitmeid aastaid visanud, nüüd hakkavad tüved jämedust võtma







Ma ei tea, kas selle ka metsaistutuseks võib kvalifitseerida, aga meie aias on nüüd olemas esimesed lühtrid. Nii see käib jah :D







Siia ossa on paigutatud ära kõik saabunud kellukad ja tehtud on ka vajalikud ümberkorraldused, sest mõni pisike oli jäänud suurte taha. Juhtub vahel






Mis nüüd kasutaimedesse puutub, siis nendega on tänavu kehvasti. Esimesed kolm tomatit `Tigerellet` oleme kätte saanud, aga avamaakurki näeme ilmselt jõulude ajal.
See, mis lõpuks kasvama hakkas, ilmselt ka saaki annab, mis ei kasva, see ei kasvagi :(. Millega seda seletada, täpselt ei teagi. Tõenäoline on mitme negatiivse teguri koosmõju.


Eks nee pärnaõied ole samuti omamoodi põllumajandus, mis õuest kööki tee leiavad.














Viinapuudele rõhtsatest taladest ehitise konstrueerimine on end igati õigustanud. Kuigi ma ka varem ei nurisenud, siis tänavune saak tuleb eriti rikkalik







Ka suvikõrvitsad käituvad korralikult










Kaunis pihlakas on kaunis ja loodetavasti on ka ta marjad maitsvad.









Juulis on käinud meil palju külalisi. On käidud lihtsalt külas ja tuldud ootamatult minu suureks üllatuseks hädalistele appi. Tänu vanadele headele sõpradele oleme tutvunud ka uute huvitavate ja soojade inimestega.
 Mul on kahju, et ei taibanud pildistada uut marjakorjamismoodust. Kui vanasti mindi pang käes õue, et sinna põõsa otsast midagi saada, siis nüüd tuuakse põõsas köögilauale, korjatakse tühjaks ja viiakse tagasi õue :D  Meile käis külas Pruuli Puukooli perenaine ja tema toodud mitte väga suur suuremarjaline tikri-istik oli marju täis. Loomulikult ei saanud teda niimoodi istutada, tänavu on tal hoopis juurduda vaja. Aga ma pole päris tükk aega nii ilusat ja nii hea välimusega heas jõus põõsast näinud. Tublid inimesed, kes kasvatavad kõik ise pistokstest ja poogenditest.
Juuli on olnud ka ürituste kuu. Taga talu puupäevadest on mul kahju. Muhedikupapa tõi küll kõik kallistused koju, fotosid sain ka üksjagu, aga see vaimsus ja kirg, mis loominguga kokku käib, jäi puudu.
Aalujate kokkutulek tuli aga osaliselt meile koju. Ma olen sellise korralduse eest Aidile väga tänulik, sest arvan, et ma ei jäänud millestki eriti ilma, eriti sest emotsioonist, kus kõik tulevad, sebivad, leiavad ise, kus ja kellega olla, aia igas otsas jalutab keegi. See siblimine, emblemine ja kõik, mis sellega kaasas käib, on ikka hiiglatore. Aitäh kõigile, kes kohale jõudsid, aitäh, kelle kotikestes ka mitmed põnevad taimeüllatused leidusid. Aalujad on maailma parimad inimesed, sõbralikud ja säravad ja igaüks oma taimehulluses päris paraja kiiksuga. Eks see meid seobki.
 Muidugi oleksin ma näha tahtnud, kaugele seal Waddil oma noore aiaga jõutud on, aga korralik ettekujutus varasemast on mul siiski olemas.  Ehk järgmisel aastal.