on see kolmandat päeva mööda maad kihutav, puid ja hooneid endasse mähkiv,
Sunday, January 30, 2011
Wednesday, January 26, 2011
OH, KUUSEPUU...
Kuused viiakse välja kolmekuningapäeval. Tavaliselt rändavad nad meil lõkkeplatsi. Paaril viimasel aastal on nad aga maituld pidanud ootama kuuris, sest majast isegi paari sammu kaugusele astumine on suur kunsttükk. Sel aastal oli kuuske lausa kahju ära peita. Oli teine ilus tihe ja sihvakas ega poetanud veel ainsatki okast ja nii torkas mees ta akna alla sügavale hange ja riputas külge teistmoodi ehted. Oli see alles vaatepilt kui tema juurde saabusid kibekiiresti askeldama viis harakat.
Ma ei tea, mitmes Murphy või kellegi teise seadus see on, aga mu fotoaparaat on alati igalpool mujal, mitte ilmaski seal, kus mina. Muide - nagu telefongi:) Ja nii jäid need hetked pildile saamata. Et ka väiksemad linnud toidule lähemale pääseksid, laasis mees ta mõne päeva pärast keskelt hõredamaks. Harakad, need minu lemmikud, on nagu mormoonid, mitte ei saa neid pildile. Kas nad näevad aknast mingit varju või peegeldust, aga nii kui ma aparaadi tõstan, on nad kadunud. See-eest tabasin ma maiustamast pasknääri. Õues on kogu aeg nii pime, et paremat pilti pole lootagi.
Ma ei tea, mitmes Murphy või kellegi teise seadus see on, aga mu fotoaparaat on alati igalpool mujal, mitte ilmaski seal, kus mina. Muide - nagu telefongi:) Ja nii jäid need hetked pildile saamata. Et ka väiksemad linnud toidule lähemale pääseksid, laasis mees ta mõne päeva pärast keskelt hõredamaks. Harakad, need minu lemmikud, on nagu mormoonid, mitte ei saa neid pildile. Kas nad näevad aknast mingit varju või peegeldust, aga nii kui ma aparaadi tõstan, on nad kadunud. See-eest tabasin ma maiustamast pasknääri. Õues on kogu aeg nii pime, et paremat pilti pole lootagi.
Vaesed tihased pidid leppima sellega, mis suurtest lumele pudenes.
Lõpuks võtsid nad julguse kokku ja toimetasid päris usinasti alumistel okstel
Kui kõht on ikka tühi, ei sega ka sulgi sasiv tugev tuul
Meil oli ka selline linnusöögimaja, aga aastalõpu tormid tegid tast pilpad. Ja ega sinna väikelinnud pääsenudki, sest selle omastas rähn. Kui ta ka ei söönud, valvas ta oma palukesi tüvele klammerdudes. Teiste söötmiskohtadeni, kus lindudel turvalisem, ei pääse enam ammu.
Pühapäeval paistis veidi aega päike. Eile ja üleeile sadas ja tuiskas. Täna hommikul -7,7C. Tuleb välja, et see mida meie lumeuputuseks peame, pole isegi rääkimist väärt kui lugeda laupäevasest "Arterist" P.Pulleritsu artiklit "Valged paksud rekordid" :) Veebiversioon on kättesaadav neile, kes on liitunud PM+-ga.
Raamatuelamus- Ahdaf Soueif "Armastuse jälgedes" Kattri Ezzoubi suurepärases tõlkes. Ma nautisin sellest iga lauset ja olen vist siiani tema lummuses.
Robert James Walleri "Tuhat külateed", jätk tema "Madisoni maakonna sildadele" ei vaja samuti kommentaare.
Edit kell 13.20 - suur virin ikka aitab, kell 12.2o ilmutas end päike ja paistab siiamaani:)
Sunday, January 23, 2011
HÄLLILAPSELE
PALJU ÕNNE, MIRJAM!Südames on palju ilusaid soove, mis ei mahu sõnadesse ning kirjutatuna muundusid nad arusaamatuteks kriipsudeks. Ehk suudab pilt enam
Thursday, January 20, 2011
ÜKS KASK MEIL KASVAS ÕUES
Päris nii see muidugi pole. Eks siin ole neid üksjagu. Liike, sorte ja vorme, vähem-ja enamlevinuid. Aga tõepoolest, üks neist on haruldane ja ainulaadne, teist täpselt sellist pole maailmas olemas. A.Ilvese loodusest selekteeritud sookase põõsasvormidest (Betula pendula f.fructicosa) kasvab üks eksemplar meie aias. Istutasime ta väikese vitsakesena ta 30 aastat tagasi, siis ei teadnud keegi, milline puu temast täpselt kasvab.
Kui nüüd hakkasin otsima, avastasin oma suureks ebameeldivaks üllatuseks, et mul polegi temast korralikku fotot. Suvel näeb täiskasvanud, umbes 1,7m kõrgune puu välja kuhikukujulise tugevalt allapoole kasvavate, maapinda puudutavate okstega põõsana. Raagusolekus varakevadel ja hilissügisel meenutab ta haopinu. Ja talvel on puuke selline. Ma ei tea, kas igal talvel pesitseb ta all keegi või oskab ta ise endale kuidagi need õhutusaugud meisterdada:) Foto on tehtud nüüd suure sula ajal kui talle veidi lähemale pääses.
Kui nüüd hakkasin otsima, avastasin oma suureks ebameeldivaks üllatuseks, et mul polegi temast korralikku fotot. Suvel näeb täiskasvanud, umbes 1,7m kõrgune puu välja kuhikukujulise tugevalt allapoole kasvavate, maapinda puudutavate okstega põõsana. Raagusolekus varakevadel ja hilissügisel meenutab ta haopinu. Ja talvel on puuke selline. Ma ei tea, kas igal talvel pesitseb ta all keegi või oskab ta ise endale kuidagi need õhutusaugud meisterdada:) Foto on tehtud nüüd suure sula ajal kui talle veidi lähemale pääses.
Eelmisel aastal tekkis vajadus talle teistest puudest eristamiseks nimi panna. Ta kanti Eesti taimede genofondi registrisse. Igasugu nimede väljamõtlemine on minu jaoks üliraske. Aga suvel sain ma sellega siiski hakkama.
Üks `Iglu` kasvab aias...:)
Eile õhtul +0,9C, täna hommikul +0,1C. Öösel on sadanud kõik jäljed ja teerajad katnud paksu lund. Lumesadu jätkub.
Monday, January 17, 2011
TÕNISEPÄEV
Sunday, January 16, 2011
KAIRILE
PALJU, PALJU ÕNNE, KALLIS KAIRI!
Kõige muu ilusa ja hea kõrval on Sinu ka tänane imekaunis päikesetõus
Kõige muu ilusa ja hea kõrval on Sinu ka tänane imekaunis päikesetõus
Friday, January 14, 2011
KÜPSETASIN:DDD
Ärkasin vara-vara. Mis siin kottpimedas ikka niisama igavleda, küpsetaks midagi. Mõned kuud tagasi tundus, et see tuhin läks mul küll peaaegu igaveseks üle. Ma ei tea, oli see jahu, pärmi, tegija või maaväliste jõudude mõju, aga kõik mu firmapirukad, -plaadid ja saiakesed vajusid ahjus õnnetult lösakile ja nägid jubedad välja. Aga täna võiks ju uuesti proovida.
Kuni taigen kerkib, vean kõik vajaliku lauale, et hiljem poleks mingit kohmerdamist. Nii, kaneeli- ikka südamest, rosinaid, et mustaks, õunad kooritud, suhkur, või. Purustaks veidi pähkleid kah.
Kringel ahjus. Kiiresti laud igasugu kolast puhtaks.
Mis potsikas see veel siin on? Aaahhh, mu suur jumal! Tsilli. Tsilli? Tsilli!!!!!
Ja seekord kerkis see paganama asjandus seal ahjus kui täissöönud anakonda, kõrgeks ja laiaks.
Sokolaadiglasuuri mandli- ja kookoselaastudega jätsin targu ära.
Lahtilõikamise pidulik hetk, kringel on kuldne ja kohev, ekstraklass! Hoian hinge kinni.
" Oh, see on isegi parem kui Viinis ostetud õunastruudel, aga mu pealagi läheb vist nõrkusest märjaks" :DDDDD
Järgmine kord panen glasuuri ka peale.
Kuuldavasti haaras mu ämm kunagi verivorstide tegemise ajal pliidi kohal kõrvuti rippunud majoraani asemel koirohukimbu. Temal sedasi ei vedanud:)
Tuul on nõrgem kui eile, vahetevahel sajab mingit mannat. Traktorid sõidavad. Külma -3,8C. Päästjat oleks õue vaja.
Kuni taigen kerkib, vean kõik vajaliku lauale, et hiljem poleks mingit kohmerdamist. Nii, kaneeli- ikka südamest, rosinaid, et mustaks, õunad kooritud, suhkur, või. Purustaks veidi pähkleid kah.
Kringel ahjus. Kiiresti laud igasugu kolast puhtaks.
Mis potsikas see veel siin on? Aaahhh, mu suur jumal! Tsilli. Tsilli? Tsilli!!!!!
Ja seekord kerkis see paganama asjandus seal ahjus kui täissöönud anakonda, kõrgeks ja laiaks.
Sokolaadiglasuuri mandli- ja kookoselaastudega jätsin targu ära.
Lahtilõikamise pidulik hetk, kringel on kuldne ja kohev, ekstraklass! Hoian hinge kinni.
" Oh, see on isegi parem kui Viinis ostetud õunastruudel, aga mu pealagi läheb vist nõrkusest märjaks" :DDDDD
Järgmine kord panen glasuuri ka peale.
Kuuldavasti haaras mu ämm kunagi verivorstide tegemise ajal pliidi kohal kõrvuti rippunud majoraani asemel koirohukimbu. Temal sedasi ei vedanud:)
Tuul on nõrgem kui eile, vahetevahel sajab mingit mannat. Traktorid sõidavad. Külma -3,8C. Päästjat oleks õue vaja.
Thursday, January 13, 2011
LUMEKROONIKA
No mis tast enam ikka nii väga kirjutada? Aga äkki paari aasta pärast enam ei meenugi, kuidas ja mismoodi oli.
Üleeile 11.01, see on siis peale suurt sula, sõitis meie teed pidi suur linttraktor. Tean, et kohalikel meestel sellist riistapuud küll olemas ei ole. Tähendab siis, et vald tellis sellise teenuse. Kallis lõbu, sellised mürakad veetakse ju kohale treileriga ja ees sõitis tal üks väike auto, ju olid mingid ülemused sees, võõras ei tea ju arvatagi, kustkaudu meie teed kulgevad. Arvasime küll, et mis siin puhtal teel enam lükata ongi. Aga oli ikka küll, see vall suure saha ees oli aukartustäratavalt suur ja raske. Kui ta teistpidi läbi sõitis, nikerdas ta puhtaks ka kõik sissesõiduteede otsad. Ja sellele järgnes veel väiksem ratastraktor. Kohalik. Peale sellise teehoolduse oleks võinud meie oma küll maailmanäitusele saata. T -2C
Eile 12.01. T-2,2C. Hommikupoolikul üritas korraks sadada laia lund. Kell 14.25 jäävihm, kestis umbes 40 minutit. Puud on jääs, teed on jääs, aknad on jääs.
Täna, 13.01. Terve öö ja tänase päeva on sadanud lund. Pole teid, muhke ega lohke, värav hakkab jälle kaduma. Tugev tuul puhub puhtaks katuseid ja toob siia põldudelt lisalund Nüüd on teda rohkemgi kui siiani. Aknad on jääs, puud raske koorma all jälle lookas. Baromeeter langeb. T -0,8C .
Mees palavikuga pikali:(
Vähemalt saavad mu lapselapsed vanaemadena meenutada kui lumerohked ja tuisused talved nende lapsepõlves olid:).
Üleeile 11.01, see on siis peale suurt sula, sõitis meie teed pidi suur linttraktor. Tean, et kohalikel meestel sellist riistapuud küll olemas ei ole. Tähendab siis, et vald tellis sellise teenuse. Kallis lõbu, sellised mürakad veetakse ju kohale treileriga ja ees sõitis tal üks väike auto, ju olid mingid ülemused sees, võõras ei tea ju arvatagi, kustkaudu meie teed kulgevad. Arvasime küll, et mis siin puhtal teel enam lükata ongi. Aga oli ikka küll, see vall suure saha ees oli aukartustäratavalt suur ja raske. Kui ta teistpidi läbi sõitis, nikerdas ta puhtaks ka kõik sissesõiduteede otsad. Ja sellele järgnes veel väiksem ratastraktor. Kohalik. Peale sellise teehoolduse oleks võinud meie oma küll maailmanäitusele saata. T -2C
Eile 12.01. T-2,2C. Hommikupoolikul üritas korraks sadada laia lund. Kell 14.25 jäävihm, kestis umbes 40 minutit. Puud on jääs, teed on jääs, aknad on jääs.
Täna, 13.01. Terve öö ja tänase päeva on sadanud lund. Pole teid, muhke ega lohke, värav hakkab jälle kaduma. Tugev tuul puhub puhtaks katuseid ja toob siia põldudelt lisalund Nüüd on teda rohkemgi kui siiani. Aknad on jääs, puud raske koorma all jälle lookas. Baromeeter langeb. T -0,8C .
Mees palavikuga pikali:(
Vähemalt saavad mu lapselapsed vanaemadena meenutada kui lumerohked ja tuisused talved nende lapsepõlves olid:).
Monday, January 10, 2011
SULA
Eile õhtul saatsid meid voodisse tublid plusskraadid +4,6C , hällilauluks olid marutuul ja selline vihmapladin, mida haruharva kuuleb isegi suvel. Kaugelt peale kesköö äratas mind maavärinat meenutav mürin. Ei olnud see äike, lumi suusatas katuselt alla.
Hommik rõõmustas muidugi jätkuvate soojakraadidega +1,7C ja mingi vesise olluse taevast allatilkumisega. Kui valgeks läks, ilmnes, et meil on värav täitsa olemas. Täiesti uskumatu, et need mitmemeetrised hanged on nii lühikese ajaga olematuks sulanud. Ometi pole ka maapinnal veel vett. Käisin üle mitme kuu korraks õues. Lumi on vajunud nii tihkeks ja kõvaks, et mina küll harjavart sellesse sisse ei saa. Parem on praegu mitte mõelda, mis selle all toimub. Enamus puid, kes ladvani lumes olid, on samuti nähtavale ilmunud. Need männid, kelle kõrval ma suvel end jupatsina tunnen, on samuti kas latvadest või poolest saadik lumevangist pääsenud.
Ma kartsin küll, et sellest sammasmännist, kelle asukohtagi ma enam määrata ei suutnud, ´Green Tow´ pole enam miskit iseloomulikku järel, aga praegu tundub, et midagi hullu temaga pole. Ilmselt on neist harali vajunud võrkudest ka lume vastu mingi abi.Kõigil muidugi nii hästi läinud pole. Väljasulanud kadakad on rohelise-pruunikirjud, selle ööga nad päiksepõletust küll ei saanud. Kui neile ligi pääseb ja soojemaks läheb, tuleb otsekohe nii seene- kui kahjuritõrjet teha.
Imekitsa võraga kümnemeetrine elupuu ´Columnaris` on ilma teisest kõrgest võraoksast, esimene murdus eelmisel talvel. Enne lõplikku mahavõtmist saab sealt siis hulgaliselt pistoksi. Teised sordid on hetkel kõik oma sordiomadused kaotanud. Enamasti on nad on laiali ja harali vajunud.
Kuuskede, nulgude, mändide, ebaküpresside alumised oksad on veel lumes ja praegu ei saa aru, kas nad on murdunud või veel vajutab neid alla raske lumi.
Tuul möllab endise hooga, alates augustist on mul tema vastu tõeline allergia. Sooja +2,2C, silmaga on näha kui kiiresti tekivad puude ümber järjest suuremad lohud. Hea vähemalt, et ilm on väga sombune, tegelikult lausa pime, okkalistel on veidiga kergem valgusolude muudatus üle elada.
Midagi head on siiski kah:) Juba nende detsembridaamide kohaloleku ajal imestasin, et kuigi on tegemist tugevate lõunatuultega, on meil püsinud elekter. Mõned päevad tagasi aga avastasime, et kadunud on meie küla viimased elektritraadid. Kas sel pererahval sai neist iganädalastest elektrikatkestustest endil villand või sunniti neid selleks, aga nüüd on nende hoonete kohal kaablid.
Tegelikult oleks mul vaja veidigi tööd teha, aga mingit tuju ega tahtmist pole. Inspiratsiooni ükskõik milleks, kah mitte.
Hommik rõõmustas muidugi jätkuvate soojakraadidega +1,7C ja mingi vesise olluse taevast allatilkumisega. Kui valgeks läks, ilmnes, et meil on värav täitsa olemas. Täiesti uskumatu, et need mitmemeetrised hanged on nii lühikese ajaga olematuks sulanud. Ometi pole ka maapinnal veel vett. Käisin üle mitme kuu korraks õues. Lumi on vajunud nii tihkeks ja kõvaks, et mina küll harjavart sellesse sisse ei saa. Parem on praegu mitte mõelda, mis selle all toimub. Enamus puid, kes ladvani lumes olid, on samuti nähtavale ilmunud. Need männid, kelle kõrval ma suvel end jupatsina tunnen, on samuti kas latvadest või poolest saadik lumevangist pääsenud.
Ma kartsin küll, et sellest sammasmännist, kelle asukohtagi ma enam määrata ei suutnud, ´Green Tow´ pole enam miskit iseloomulikku järel, aga praegu tundub, et midagi hullu temaga pole. Ilmselt on neist harali vajunud võrkudest ka lume vastu mingi abi.Kõigil muidugi nii hästi läinud pole. Väljasulanud kadakad on rohelise-pruunikirjud, selle ööga nad päiksepõletust küll ei saanud. Kui neile ligi pääseb ja soojemaks läheb, tuleb otsekohe nii seene- kui kahjuritõrjet teha.
Imekitsa võraga kümnemeetrine elupuu ´Columnaris` on ilma teisest kõrgest võraoksast, esimene murdus eelmisel talvel. Enne lõplikku mahavõtmist saab sealt siis hulgaliselt pistoksi. Teised sordid on hetkel kõik oma sordiomadused kaotanud. Enamasti on nad on laiali ja harali vajunud.
Kuuskede, nulgude, mändide, ebaküpresside alumised oksad on veel lumes ja praegu ei saa aru, kas nad on murdunud või veel vajutab neid alla raske lumi.
Tuul möllab endise hooga, alates augustist on mul tema vastu tõeline allergia. Sooja +2,2C, silmaga on näha kui kiiresti tekivad puude ümber järjest suuremad lohud. Hea vähemalt, et ilm on väga sombune, tegelikult lausa pime, okkalistel on veidiga kergem valgusolude muudatus üle elada.
Midagi head on siiski kah:) Juba nende detsembridaamide kohaloleku ajal imestasin, et kuigi on tegemist tugevate lõunatuultega, on meil püsinud elekter. Mõned päevad tagasi aga avastasime, et kadunud on meie küla viimased elektritraadid. Kas sel pererahval sai neist iganädalastest elektrikatkestustest endil villand või sunniti neid selleks, aga nüüd on nende hoonete kohal kaablid.
Tegelikult oleks mul vaja veidigi tööd teha, aga mingit tuju ega tahtmist pole. Inspiratsiooni ükskõik milleks, kah mitte.
Sunday, January 9, 2011
NO KAS SEDA OLI SIIS NÜÜD VAJA?
Küünlapäeva, 06.01 hommik rõõmustas päris kena päikesega, öösel ja hommikul oli meie kandis kerge pinnatuisk. Vana kuusehekki katab 0,5 meetrine lumekiht, ka küljed on juba pikka aega kaetud. Ilusale lumemüürile on tekkinud küünlajala taoline moodustis meenutamaks ilmselt seda, et kuuskedel on aeg toast õue saada. -10,2C lumele olid tekkinud lilled
ja muinasjutulinnud või -kalad
Kõik alla 2-meetrised puud näivad armsate mütsakutena või meenutavad karupesi
Õhtul hakkas tuiskama. Korralikult. Polnud maa ega taeva vahet. Lund tõsteti ühest kohast teise., tekitati eelajaloolisi selgrooge ja muhke.
7.jaanuari varahommikul vaatasime, kuidas suurel maanteel hakkasid autod tekitama Padaorgu. Hädas oli kümmekond masinat ja neid aina lisandus, on seal üks koht, kuhu tuisuga tekivad alati läbimatud vaalud. Varsti oli kohal ka rasketehnika ja maanteed lükati lahti isegi ristisuunas. Meie teelt oli traktor läbi läinud juba kaks korda, aga ega sest eriti abi polnud. -4,6C.
Lund oli veel vähe. Kohe väga vähe, miks teda muidu aina juurde sadas.
Õhtuks oli maja põhjakülg saanud umbes 2,2 m kõrguse ja 10 meetri laiuse lisasoojustuse. Kuna juba suvel alustasime erilise külalislahkuse näitamisega, ei saa seda ometi talvel unarusse jätta. Väravakohast pole meil aimugi. Õhtuks -2,8C.
8.jaanuaril tuisk jätkus, aga juba õhtul said vähemalt õue väike teerada sisse uuristatud. Mees üritas ka majast veidi kaugemale minna, aga vajus kaenlaaukudeni sisse. Mõtlesin õudusega, et mina teda küll välja kaevata ei jõua. Õnneks läks, sai ise välja ja kaugemale ei tükkinud.
Traktorid sõidavad päev läbi varavalgest hilisõhtuni. Okaspuude ladvad on lumest puhtaks raputatud. Õhtul kell 10 näitab kraadiklaas ähvardalt-0,4C.
Siin on kask, mille painutas ära ilmselt see augustitorm, aga niikaua kuni ta oli lehes, ma seda ei märganud. Tema lähedal on ka üks kuusk veidi vildakalt kasvama jäänud.
Tänane hommik on küll rohkem kui jube. Sajab uduvihma ja vihma, räästad tilguvad, katuseaknad on lahti sulanud, teed vajuvad läbi, lumi on hakanud kokku vajuma. T hommikul 2,8C sooja ja kraadiklaas muudkui tõuseb.
Milleks see siis nüüd hää oli? Lumi on veel nii sügav, et mitte mingi kunsttükiga teda õhurikkamaks muuta pole võimalik. Ei aitaks ka üksikute aukude tegemine.
Eks kevadel paistab, kes aiast järgi on jäänud.
Rosmariin on hakanud uusi kasve tegema, paar kuukinga on õied avanud, kalla õitseb ja kasvatab suuri lehti, paar kärbest ja isegi üks sääsk on ellu ärganud.
Äkki olen ma vahepealse aja nii märkamatult maha maganud ja käes on hoopiski märts? Kevadeni olevat siiski veel 70 päeva.
Pime ja kole on, see pole minginegi talv enam.
Thursday, January 6, 2011
Monday, January 3, 2011
PALVE
Oh, ma nii väga palun, et see talv oleks aiale lõppkokkuvõttes ikka leebe ja siis veel, et praeguse raske lume all risakil-lääbakil ja muidu maani kaardunud okkalised ikka kevadel oma endise kena vormi suudaksid taastada ja kui just ilmtingimata peab paari lähema kuu jooksul sadama, et see oleks siis ikka lumi, aga sedasi, et teda tuleks vaid korra kuus ja siis ka mitte üle sentimeetri ja et tugevad tuuled meist eemale hoiaks, veel palun, et märtsis haihtuks see igavesti raske ja paks lumi kuhugi õhku, mitte ei ujutaks aiataimi üle ja et vihm jaguneks kenasti ühtlaselt kevade, suve ja sügise peale laiali ja et see tappeb-sandistav põrgukuumus ei tuleks korraga, need mõned ülearused kraadid võiks pigem kevadesse ja sügisesse puistata ja et need koledad derechod kuhugile kaugele planeedile saadetaks ja et ikka heldelt tuleks juurde igasugu põnevaid uusi sorte, aga et see kiusatus kataloogidesse sukeldudes poleks mitte liiga suur ja et veidigi jääks alles tervet mõistust ja siis palun ma veel päikest kõigile aiandajatele ja veel palun....aga seda juba pobisen ma vaikselt omaette.
Saturday, January 1, 2011
Subscribe to:
Posts (Atom)