Huhh! Kõik! Lõpp, viimasemadki punktid pandud. Kogu mu talvine programm realiseeritud ja täidetud 210%!:)
Ja veel väikese varuga, üks päev ju ülegi jäänud sest viimasest talvekuust:) Aga ma distsiplineerisin end - kohe mitu päeva ei pistnud nina isegi blogidesse.
No millest inimesed räägivad kui kokku saavad. Ikka ju ilmast:) Ilmselt peame me jube tänulikud olema, et ta need kuud meile nii palju ja nii erinevat kõneainet andis:) Mina olen talle küll väga tänulik. Mina ju lund ei visanud ja ta kohe sundis mind neid tagumiktunde tegema. Kuhugi kõndima ka eriti minna polnud kui just mingit uut sprordiala poleks harrastama hakanud- no näiteks lumme sukeldusmist vms.
Ja viimasele tuisule olen ka väga tänulik. Ta kuhjas siia imelikesse kohtadesse küll suuri ja veel suuremaid hangesid, aga katustelt puhkus lahtise lume kuskile minema.
Täna vaatasin, kevad vist hakkab tasapisi endast märku andma tõesti. Paari päevaga on lumi veidi kokku vajunud ja kätte hakkab tulema aeg, mil lumi hakkab kõrsigi kartma, puude ümbrustesse on juba väikesed lohud tekkinud.
No kõige selgem tundemärk sellest on kõigepealt Hilise talveunest ärkamine - tegutseb ja keksib teine päris rõõmsalt ringi, Deia ringutab ka päris häälekalt :) Kui nüüd Kadakas ka sest hangest välja sulab, ongi kevad kohal. Pole koerakarvu vajagi:)
Korralikud aednikud on juba ei tea, mis värke külvanud ja puha. Ma pole selle peale veel mõelnudki, ja pole veel sellist tahtmistki, mis siis, et juba ammu on kohal `Rozovõi Gigant` ja `Tshudo Rõnka` ja veel midagi, millesse pole aega süveneda olnud.
Tänavuse aasta lilletellimused on ka tehtud. Olin sel aastal usin ja juba veebruari alguses läkitasin oma soovid Ameerikamaa poole teele, et mitte millestki ilma jääda. Seekord siis kõige uuemad ja huvitavamad siberi iirised ja uued sordirühmad. Tellimine oli ju lihtne, aga mismoodi siin Eestis selle tolli ja taimekarantiiniga saab. Eks siis ütlen kui aprill möödas.
Ja siis olin veel tubli, paari väiksema sooviga haakisin end teiste tellijate sappa. 3 kaktust mehele, ma loodan, et ikka saab. Ja siis tellisin veel ühe (loe:ÜHE !) hosta ikka kah!:D
Ma ei teagi siis nüüd, mis edasi saab. Kas võtan vardad või ühe lipsu:) ja vaatan, mis temast teha annab või hakkan hoopiski linnulaulu kuulama. Sõbrad, harakad, pistavad varsti pead juba aknast sisse:)
Aga appi, üks õpetusblogi kadund:(((, just avastasin! Mis ma nüüd teen????
Saturday, February 27, 2010
Sunday, February 21, 2010
VIHISES JA VINGUS
Eile nii hullusti enam ei sadanudki, aga pinnatuisk oli aknast vaadates küll võimas. Tuisulumi lendas mööda maad kord kõrgemalt, kord madalamalt ja kui mõni suurem puu talle ette jäi, peatus korraks, tõmbas veidi hinge, võttis hoogu ja põrutas viuhti! üle latvade. Eile polnud mõtetki nina välja pista.
Täna siis üritasin:D ja ups! ei saagi! Uks rohkem ei avane. Et vesi jm säärane peab varuks olema, on harjunud asi, kuum puljong ja muud kah. Aga, et lumelabidas peaks ka esikunurgas seisma, selle peale polegi veel tulnud:) Tegin läbi akna ühe pildi. Muid kohti polegi mõtet pildistada, sest see ühtlaselt valge vaip ei anna ju aimu selle sügavusest. Reede õhtul peale suurt lumesadu lahtikaevatud tee asemel on kõrge hang, mis ka ülalt alla pildile ei jää. Selle asemel kindel kontrollpunkt:) Nüüd on laud siis ka lume all ja selle taga hanged veel kõrgemad
Täna siis üritasin:D ja ups! ei saagi! Uks rohkem ei avane. Et vesi jm säärane peab varuks olema, on harjunud asi, kuum puljong ja muud kah. Aga, et lumelabidas peaks ka esikunurgas seisma, selle peale polegi veel tulnud:) Tegin läbi akna ühe pildi. Muid kohti polegi mõtet pildistada, sest see ühtlaselt valge vaip ei anna ju aimu selle sügavusest. Reede õhtul peale suurt lumesadu lahtikaevatud tee asemel on kõrge hang, mis ka ülalt alla pildile ei jää. Selle asemel kindel kontrollpunkt:) Nüüd on laud siis ka lume all ja selle taga hanged veel kõrgemad
Saturday, February 20, 2010
Friday, February 19, 2010
ILMAELU
Tänane hommik algas siis sedasi. Kõigepealt oli sadu üsna tagasihoidlik, aga praeguseks pole nähatavust enam ollagi. Ei paista ei org, ploomipuud ega ammugi mitte suur maantee. Juba kella kaheksa paiku oli siiski veel näha, et autod on seal kenakesti hädas. Siin orgude-mägede vahel tõmbab ju kohe suured hangetaolised vaalud risti üle tee. Tuul on ka korralikult üle mõõduka. Peab vist endale lõpuks selle anemomeetri ka muretsema. Hommikul pääses meie teelt veel paar autot läbi, nüüd üht juba kaevatakse. Ei saa ma sest ilmateatest ka aru- tuisk ja sadu pidid alles õhtupoolikul kohale jõudma.
Tavapärased ettevalmistused igaks juhuks tehtud. Väike varuvesi - kaevuni ju ei saa. Telefoniakud laetud. Muud nagu polegi. Täistuisanud teekest postkastideni pole mõtet lahti kaevama hakatagi, sinna pääseb ka suuskadega.
Eile kühveldas mees kasvuhoonesse lund ja leiutas paar uut mõistet. Ütles, et umbes meeter maad on jahulund, siis väike kiht veidi kõvemat leivakoorikulund ja siis paarkümmend sentimeetrit suhkrulund. Üldiselt on lumi maapinnani veel kohev. Ja nüüd siis see jahu lendleb meil siin ümber maja.
Aga kui püüdsin leida seda statistika-aruannet kirjaoskamatuse kohta, leidsin ühe huvitava foorumi, kus keegi kirjutas, et tegelikult pole üldse oluline, millises järjestuses on sõnas tähed. Kui esimene ja viimane on paigas, siis olevat tekst täiesti loetav, sest silm haarab sõna tervikuna mitte tähtede kaupa.
Proovime:)
Mul jbua sel ataasl kiõk tilmeleusd tuthed! Kkas surut tieegn ise, viäskametle haikaisn end spapa:DD
Ma ei tea, kuidas nüüd selle lugemisega on, aga kirjutamine võttis küll ilmatuma aja:)
Aga see on küll selge, et mõni mees loeb pikemast liitsõnast kas esimese või viimase, aga mitte sõna tervikuna:D. Ma vaatan iga kuu alguses üle oma kuivainete tagavara. Ja nüüd oli mul paar kotikest päris põhja peal. Ja mis mulle siis toodi - maisiMANNA :D, sellest saan veel aru, sest viis esimest tähte olid väikesed ja asusid ka rida kõrgemal. Aga kaerahelveste asemel ilutses köögilaual kaerakliide pakk. Seal olid küll kõik tähed ühesuurused ja samas reas :D. Häda kui need valikuvõimalused lettidel nii suured on. Proovisin järgi. Mõlemast sai täiesti talutava hommikupudru. Vahelduseks:)
Aga tänase päeva pärliks on postiga kohale jõudnud A.Kähri "Päevaliiliad". Väga ilus raamat ja veel kõige ilusam oli sellesse kirjutatud pühendus:). Lehitsesin, lugeda pole jõudnud. Aitähhh ikkagi!
Kui nüüd need päevad, mis me siin lumevangi jääme, elekter ikka püsiks ja internetiühendus samuti, oleks kõik vägagi korras:)
Tavapärased ettevalmistused igaks juhuks tehtud. Väike varuvesi - kaevuni ju ei saa. Telefoniakud laetud. Muud nagu polegi. Täistuisanud teekest postkastideni pole mõtet lahti kaevama hakatagi, sinna pääseb ka suuskadega.
Eile kühveldas mees kasvuhoonesse lund ja leiutas paar uut mõistet. Ütles, et umbes meeter maad on jahulund, siis väike kiht veidi kõvemat leivakoorikulund ja siis paarkümmend sentimeetrit suhkrulund. Üldiselt on lumi maapinnani veel kohev. Ja nüüd siis see jahu lendleb meil siin ümber maja.
Aga kui püüdsin leida seda statistika-aruannet kirjaoskamatuse kohta, leidsin ühe huvitava foorumi, kus keegi kirjutas, et tegelikult pole üldse oluline, millises järjestuses on sõnas tähed. Kui esimene ja viimane on paigas, siis olevat tekst täiesti loetav, sest silm haarab sõna tervikuna mitte tähtede kaupa.
Proovime:)
Mul jbua sel ataasl kiõk tilmeleusd tuthed! Kkas surut tieegn ise, viäskametle haikaisn end spapa:DD
Ma ei tea, kuidas nüüd selle lugemisega on, aga kirjutamine võttis küll ilmatuma aja:)
Aga see on küll selge, et mõni mees loeb pikemast liitsõnast kas esimese või viimase, aga mitte sõna tervikuna:D. Ma vaatan iga kuu alguses üle oma kuivainete tagavara. Ja nüüd oli mul paar kotikest päris põhja peal. Ja mis mulle siis toodi - maisiMANNA :D, sellest saan veel aru, sest viis esimest tähte olid väikesed ja asusid ka rida kõrgemal. Aga kaerahelveste asemel ilutses köögilaual kaerakliide pakk. Seal olid küll kõik tähed ühesuurused ja samas reas :D. Häda kui need valikuvõimalused lettidel nii suured on. Proovisin järgi. Mõlemast sai täiesti talutava hommikupudru. Vahelduseks:)
Aga tänase päeva pärliks on postiga kohale jõudnud A.Kähri "Päevaliiliad". Väga ilus raamat ja veel kõige ilusam oli sellesse kirjutatud pühendus:). Lehitsesin, lugeda pole jõudnud. Aitähhh ikkagi!
Kui nüüd need päevad, mis me siin lumevangi jääme, elekter ikka püsiks ja internetiühendus samuti, oleks kõik vägagi korras:)
Tuesday, February 16, 2010
MUST HUUMOR
Sõbrapäeval helistas pedagoogist kooliõde ja rääkis järgmise loo. Ta oli pikal jõuluvaheajal soovitanud oma 5.klassi õpilastel läbi lugeda O.Lutsu "Kevade".
Mõne päeva pärast oli helistanud üks ärritunud ema: " Miks te piinate lapsi, kas teil häbi pole? Miks mu poeg peab lugema niiiiiiiii PAKSU raamatut? Kas kool on nüüd nii vaene, et ei saa üht filmikoopiat klassi tuua?"
Paar päeva tagasi teatas üks avaliku elu tegelane, endine LINNAPEA Jüri Mõis ühe ajalehe esikaanel väga uhkelt, et tema moodsas elutoas pole küll raamaturiiulile kohta.
Paar aastat tagasi lugesin ametlikku statistikat kirjaoskamatuse kohta Eestis. Kahjuks ei leia ma seda enam kuskilt. Aga numbrid olid väga ehmatavad, eriti just nooremas vanusegrupis.
On lapsi, kes veel 5. klassis vaevu veerivad ja lapsi, kes 7.klassi jõudes veerivad veidi kiiremini. Ja seda mitte õpiraskustega laste koolis!
Meil on emakeelepäev.
Meil on raamatuaasta.
Meil on ka raamatulugemise aasta.
Inglise nali? Ei. Tõsieluseriaal "Eesti elu"
Mõne päeva pärast oli helistanud üks ärritunud ema: " Miks te piinate lapsi, kas teil häbi pole? Miks mu poeg peab lugema niiiiiiiii PAKSU raamatut? Kas kool on nüüd nii vaene, et ei saa üht filmikoopiat klassi tuua?"
Paar päeva tagasi teatas üks avaliku elu tegelane, endine LINNAPEA Jüri Mõis ühe ajalehe esikaanel väga uhkelt, et tema moodsas elutoas pole küll raamaturiiulile kohta.
Paar aastat tagasi lugesin ametlikku statistikat kirjaoskamatuse kohta Eestis. Kahjuks ei leia ma seda enam kuskilt. Aga numbrid olid väga ehmatavad, eriti just nooremas vanusegrupis.
On lapsi, kes veel 5. klassis vaevu veerivad ja lapsi, kes 7.klassi jõudes veerivad veidi kiiremini. Ja seda mitte õpiraskustega laste koolis!
Meil on emakeelepäev.
Meil on raamatuaasta.
Meil on ka raamatulugemise aasta.
Inglise nali? Ei. Tõsieluseriaal "Eesti elu"
Tuesday, February 2, 2010
ÜKSIKUL SAAREL
Sadanud on terve eilse päeva ja öö. Ka täna on sadanud, aga mõned väikesed vahed on siiski sisse tulnud ja isegi päike on veidi piiluda saanud. Ei Kanadasse ega Floridasse ma ei sõida ja loomi, kes siia korralikult terajad olid siise tallanud, ka enam ei siuna, neil lihtsalt pole praegu enam võimalik liikuda. Nii nagu meilgi. Aga küllap meid siiski päästetakse. Nagu alati. Õnneks on elekter kogu aeg alles olnud ja tuul kuigi veel tugev, on siiski ka veidi taltunud.
Vaade kõrgpeenardele. Kui eile paistis veel vasakult mingi nurgake, siis nüüd ei oska ma isegi täpselt näidata, kus nende nurgad kokku saavad. Laua kõrgus peaks olema 90 cm. Kevadel mõõdan täpselt ära:) Siin paistab ühe 2,5 meetrise männi latv. Tagapool orus kasvav võsa veidi segab teda küll imetlemast, aga ju ta ikka kuidagi paistab. Ja pole see ülsegi traktori lükatud hang, viimane on hoopis teisel pool teed. Kas minna ja ta kuidagi puhtaks raputada? :D. Ja säärases seisus on täna ju enamus okaspuid kogu pargiosas.
Vaade kõrgpeenardele. Kui eile paistis veel vasakult mingi nurgake, siis nüüd ei oska ma isegi täpselt näidata, kus nende nurgad kokku saavad. Laua kõrgus peaks olema 90 cm. Kevadel mõõdan täpselt ära:) Siin paistab ühe 2,5 meetrise männi latv. Tagapool orus kasvav võsa veidi segab teda küll imetlemast, aga ju ta ikka kuidagi paistab. Ja pole see ülsegi traktori lükatud hang, viimane on hoopis teisel pool teed. Kas minna ja ta kuidagi puhtaks raputada? :D. Ja säärases seisus on täna ju enamus okaspuid kogu pargiosas.
Esiplaanil turritab lumest välja vaadata minu kõrgune või veidi kõrgem kuusehekk.
Ka möödunud aastal oli lund siin ju palju ja kevadel sulas see küll kaua, aga märkamatult, sest maa oli väga kuiv. Aga kuhu tänavu see vesi küll peaks kaduma? Eks näis.
Jaajah! Kindel aga on see, et tänavused möödunud talvekuud toovad need aiandajad (Trm hea väljend:) jälle pilvedest maa peale ja kui me siis saame imetleda oma palmidest ja muist külmaõrnadest eksootidest järelejäänud riismeid, ehk tuletame siis ikkagi meelde, et oleme üks karm põhjamaa. Ega ma ju ise parem pole. Need õrnukesed, kes siin imekombel on kümneid aastaid kasvanud, jäävad alles. Aga paariaastased küllap mitte. No eks seisame siis jälle pea pealt jalgadele:), tellime ja ostame meile sobivamaid taimi, tühjaks jäänud kohad ootavad ikkagi täitmist.
Kui vaatasin laudadel pikemalt olnud lund, siis see meenutab kihilist torti, kus biskviit on vaheldumisi kõva muretaignaga. Ja see enam taimedele hea ei ole, sest õhurikka lumekihi vahele on päike jõudnud tekitada mitmed jääkoorikud.
Aga ikkagi on väga ilus:)
Monday, February 1, 2010
ILM JA INIMENE
Sadama hakkas juba laupäeva õhtul. Eile oli seda lumemöllu soojast toast päris ilus vaadata. Küll tuiskas mööda maad ja kõrgel õhus, katustelt alla ja üle katuste. Lõunast hakkas ka sadama. Tugev tuul puhkus algul enamuselt puudelt kõige raskema lume, hilisem sadu aga kattis nad lagedamatel kohtadel uuesti paksu kasukaga. Autod, kes üritasid siit läbi pääseda, jäid üsna kauaks lõksu. Labidajõul ei olnud siin küll midagi teha.
Siin on enamvähem näha praeguse lume paksus Kivimüür suhteliselt kõrgeks kasvanud põõsastega on muutunud igavaks lauskmaaks
Siin on enamvähem näha praeguse lume paksus Kivimüür suhteliselt kõrgeks kasvanud põõsastega on muutunud igavaks lauskmaaks
Inimesed on mõnikord korralikud. Isegi ülearu. Terrassi olime reedeks peaaegu puhtaks saanud ja kavas oli ka lauad-toolid lumevangist päästa
Tahtsin posti ära tuua, aga hommikul sisseaetud tee on säärane ja mul pole mingit isu end päriselt ära uputada. No mis teed kui jalad on lühikesed ja trepilt alla saades kohe kõhuni lumes oled:)
Siin oli korralik tee. Eh, pigem ikka lai-sügav kraav. Eilse-tänase tuisu-saju tulemus. Enam ei ole korralik, las nüüd jääb kõik sedasi kuni see kõik kavatseb ära sulada. Lumi on triiki parempoolse kõrge nõlvaga.
Tahtsin posti ära tuua, aga hommikul sisseaetud tee on säärane ja mul pole mingit isu end päriselt ära uputada. No mis teed kui jalad on lühikesed ja trepilt alla saades kohe kõhuni lumes oled:)
Siin oli korralik tee. Eh, pigem ikka lai-sügav kraav. Eilse-tänase tuisu-saju tulemus. Enam ei ole korralik, las nüüd jääb kõik sedasi kuni see kõik kavatseb ära sulada. Lumi on triiki parempoolse kõrge nõlvaga.
Traktorid on siin terve eilse-tänase päeva edasi-tagasi nühkinud, aga karta on, et töölttulijad vist ikka sisse ei pääse kui just sahk kohe ees ei lähe.
Tuiskab, sajab, tuul on endiselt väga tugev. -3,6C. Õue astudes on suud-silmad kõrvad otsekohe lund täis.
Ilus on.
Subscribe to:
Posts (Atom)