Monday, August 7, 2017

PILGUHEIT KUU ALGUSE AEDA

Me ise tavaliselt mingeid ilupilte aiast ei tee, olulisemad on taimeportreed. Et 29.juulil algas kokkutulek meie õuel, siis on kahju jätta näitamata,  mida siin nägid Kaaren ja Kristel. Teistel kaamera jaoks aega ei jagunud :)
Nüüd, augusti esimese nädala lõppedes näeb aed samasugune välja, muutused on esialgu veel rohkema õitsemise suunas.



Siin ploomiridade vahel oli meil kunagi ammu-ammu kartuli ja juurikamaa. Tühjaks jäänud osa hakkasime alles hiljaaegu taimestama. Kasutame vaid madalamaid põõsaid, et mitte sulgeda kaugustesse avanevaid vaateid







Taldlehe ümbermõõt on selline, et täismehe käes ta ümber ei ulatu. Õite asemel on nüüd viljaalgmed, kas neis seeme ka kunagi valmima peaks, ei tea.










Kohustuslik võte :D Seda pole küll keegi tegemata jätnud













Vaigulilled külaliste ajal veel ei õitse










Viis päeva hiljem enda tehtud fotol on kõik 3 liiki juba täisõies









4. augustil puhkes Siberist toodud kaherealine liilia (L.distichum)









Tomatid on lõpuks ometi värvuma hakanud. Esimene oli `Tigerelle`
Sellel fotol paremal on keskmise suurusega punane `Tolstoi` ja vasemal `Banan Oranževõi`. Banaanist on asi muidugi vöga kaugel, aga seda vilja punnitas taim kasvatada peaaegu 2 kuud.



Sajab. Sajab juba mitmendat päeva ja seda veekest tuleb kui kosest mitu hoogu päevas. Aga ta ei laula enam nii nagu seda teeb suvine vihm. Praegusel on hoopis teine hääl ja vihmahoogude vahel end ilmutav päike on väga sügisese näoga. Pihlakad ka juba punastavad. Mustad sõstrad ja vaarikad on valmis. Koriluse aeg on käes.

Tuesday, August 1, 2017

JA ONGI AUGUST

Uskumatu, aga tõsi. Kuhu see juuli sellise kiirusega kadus, on täiesti arusaamatu, aga et augusti ust paotada, on vaja juuliga hüvasti jätta.
Kes meil siis kuu lõpus õitsesid? Oi, neid oli ikka palju ja palju oli ka neid, kes juba lõpetasid.
Loomulikult liiliad.  Asiaadid on tõesti tavalisest madalamad, aga martagonid uhkeldavad tavapärastes kõrgustes. Tänavustest viimane puhkeja L.martagon var. pilosciusculum. Imepärase värvi ja läikivate, justkui lakitud kroonlehtedega kirju liilia varieteet. Ta võiks vaid veidigi paljuneda, on juba meil väga-väga kaua elanud.

M. Liiase `Pidupäev` ehk ei suuda tänaste imetegudega konkureerida, kuid auväärse ajaloolise Eesti sordina väärib igati lugupidamist.







Ka M.Rangi sordid on ilusad, ilusa värvi, õiekuju ja õisikuga, tunnistus korralikust ja kriitilisest valikust. `Muusik`

Liiliaid on puhkenud veel üksjagu, aga tänane postitus on ülevaade kuu viimasest nädalast ja siia peab  veel palju mahtuma


Floksid on juba ammu alustanud, neid puhkeb järjest










Päevaliiliate aeg on samuti käes. Enda omi on mul varasemate aastate postitused täis. Teiste aretajate omi on meil näputäis ja neist kõige ilusam on `Helena Seabird`






Kas vana arm ka roostetab? Ilmselt mitte. Kellukad on meile alati meeldinud, aga aia pideva ümberseadistamisega hukkus neist üksjagu. Nüüd on viimane aeg neid uuesti koguda. Campanula sibirica `Dionis`





Väänkellukas













Campanula x `Blue Eye Blonde`













Isekülv :)










Siin troonib üle sabadike ja teiste kõrgekasvuliste püsikute piimjaõielise kelluka (C.lactiflora) sort `Neue Hybriden`







Sama lugu, kui kellukatega, on mul peekerlilledega. Üks esimesi huvitavaid püsikuid, kelle aeda istutasin, oli Scouleri peekerlill, keda olen nüüd otsinud, aga leidnud mitte. Fotol on kaunis habe - peekerlill (Penstemon barbatus)









ja siin imelise värviga paljas peekerlill (Penstemon glaber)









Igasugu veidrad õied meeldivad mulle samuti. Neis on mingi eriline salapära :) Kaunis teleekia








Loomulikult on lõpetamas kõik ebajasmiinid, fotol `Schneesturm` Ta kippus noorena lamanduma, aga me ei saanud lubada tal hostadel lebaskleda, lõikasime pidevalt alumisi oksi välja ja jätsime alles vaid püstised. Tänaseks on aru saanud, kuidas peab kasvama




Kesksuvine pilgupüüdja kreemikas õievahus ebaenelas









Alustanud on aedhortensiad. Tänavu on neist varaseim `Wim´s Red` Ajapikku hakkab ta õite värvus muutuma kuni tumepunaseni välja








Muhedikupapa lemmikustest ei saa samuti mööda minna.
Viimastena puhkesid M. kingitus, ebamaise värviga`Novalis`







`New Dawn` pistoksast kasvatatud roosi emapõõsas kasvas M. Liiase aias










``Larissa`










ja `Sebastian Kneipp` on päris viimased. Mul on kerge kahtlus, et nendega on mingi segadus. Thela, need on Sinult, ehk vaatad üle.












Muhedikupapa istutas mitu päeva metsa :) Kuigi ruumi enam pole, leidub puude vahel ikka kohake, kuhu mõne kullakese pista saab







Siia mahtus neid juba mitu











Puud kasvavad ikka uskumatult kiiresti. Kõrgust on nad mitmeid aastaid visanud, nüüd hakkavad tüved jämedust võtma







Ma ei tea, kas selle ka metsaistutuseks võib kvalifitseerida, aga meie aias on nüüd olemas esimesed lühtrid. Nii see käib jah :D







Siia ossa on paigutatud ära kõik saabunud kellukad ja tehtud on ka vajalikud ümberkorraldused, sest mõni pisike oli jäänud suurte taha. Juhtub vahel






Mis nüüd kasutaimedesse puutub, siis nendega on tänavu kehvasti. Esimesed kolm tomatit `Tigerellet` oleme kätte saanud, aga avamaakurki näeme ilmselt jõulude ajal.
See, mis lõpuks kasvama hakkas, ilmselt ka saaki annab, mis ei kasva, see ei kasvagi :(. Millega seda seletada, täpselt ei teagi. Tõenäoline on mitme negatiivse teguri koosmõju.


Eks nee pärnaõied ole samuti omamoodi põllumajandus, mis õuest kööki tee leiavad.














Viinapuudele rõhtsatest taladest ehitise konstrueerimine on end igati õigustanud. Kuigi ma ka varem ei nurisenud, siis tänavune saak tuleb eriti rikkalik







Ka suvikõrvitsad käituvad korralikult










Kaunis pihlakas on kaunis ja loodetavasti on ka ta marjad maitsvad.









Juulis on käinud meil palju külalisi. On käidud lihtsalt külas ja tuldud ootamatult minu suureks üllatuseks hädalistele appi. Tänu vanadele headele sõpradele oleme tutvunud ka uute huvitavate ja soojade inimestega.
 Mul on kahju, et ei taibanud pildistada uut marjakorjamismoodust. Kui vanasti mindi pang käes õue, et sinna põõsa otsast midagi saada, siis nüüd tuuakse põõsas köögilauale, korjatakse tühjaks ja viiakse tagasi õue :D  Meile käis külas Pruuli Puukooli perenaine ja tema toodud mitte väga suur suuremarjaline tikri-istik oli marju täis. Loomulikult ei saanud teda niimoodi istutada, tänavu on tal hoopis juurduda vaja. Aga ma pole päris tükk aega nii ilusat ja nii hea välimusega heas jõus põõsast näinud. Tublid inimesed, kes kasvatavad kõik ise pistokstest ja poogenditest.
Juuli on olnud ka ürituste kuu. Taga talu puupäevadest on mul kahju. Muhedikupapa tõi küll kõik kallistused koju, fotosid sain ka üksjagu, aga see vaimsus ja kirg, mis loominguga kokku käib, jäi puudu.
Aalujate kokkutulek tuli aga osaliselt meile koju. Ma olen sellise korralduse eest Aidile väga tänulik, sest arvan, et ma ei jäänud millestki eriti ilma, eriti sest emotsioonist, kus kõik tulevad, sebivad, leiavad ise, kus ja kellega olla, aia igas otsas jalutab keegi. See siblimine, emblemine ja kõik, mis sellega kaasas käib, on ikka hiiglatore. Aitäh kõigile, kes kohale jõudsid, aitäh, kelle kotikestes ka mitmed põnevad taimeüllatused leidusid. Aalujad on maailma parimad inimesed, sõbralikud ja säravad ja igaüks oma taimehulluses päris paraja kiiksuga. Eks see meid seobki.
 Muidugi oleksin ma näha tahtnud, kaugele seal Waddil oma noore aiaga jõutud on, aga korralik ettekujutus varasemast on mul siiski olemas.  Ehk järgmisel aastal.

Wednesday, July 26, 2017

LEID

Et suures, liigirikkas ja üsna vanas aias taimed mõnikord omatahtsi toimetavad ning nende järeltulijaid nagu see kellukas keset hortensiapõõsast end sirutamas näha saab, pole midagi üllatavat. Kui see sünnib pargiosas, las nad siis kasvavad, sest ka niidutaimed on end seal juba kenasti laiutama külvanud.
Vahel aga juhtub nii, et mõni tundmatu isend on aeda sattunud mõne teise taime kaaslasena, on ta siis olnud juurejupike või istutusmullas pesitsenud seemneke ja ühel heal momendil otsustanud kasvama hakata. Selliseid leide vaatab aednik üsnagi nõutult, eriti siis, kui ta sellist taime varem mitte kunagi näinud polnud. Tuleb ette ka selliseid juhuseid, kus taim on enda ostetud või kingiks saadud, maha istutatud ja siis unustatud teha aiapäevikusse märge ning etikett on esimese talvega kaotsi läinud. Need leiud on siiski seletatavad.
Aga kuidas tänavune, vähe levinud  III kaitsekategooria taim meie aeda sattus, on küll täielik mõistatus. Linnud tema tolmpeenet seemet, kui see just mõne tiivasule külge polnud haakunud, tavaliselt ei levita. Väiksemad putukad vist ikkagi 70 kilomeetriseid vahemaid ei läbi. Selline vahemaa seepärast, et tänavu leiti seda taimi ka Jõgeval ja meie kandis teadaolevalt teda ei leidu, kuigi 100% selles ei saa ka kindel olla, sest eramaadel pole meil tavaks jalutada. Õhkõrn võimalus on tema aeda sattumine mõne puuga, kuigi sinnakanti pole me lähiminevikus ühtki uut istutanud. Aga ega tea, äkki toimetas ta aastaid maa all enne kui kasvamis-ja õitsemisküpseks sai.
Olgu, kuidas on, Muhedikupapa leidis ta ühel aiatiirul 20.juunil.

Selge oli see, et tegemist on orhideega, aga ma olin seekord laisk, et tema määramiseks netis tuustida ja mul on seepärast isegi pisut häbi. Palju lihtsam oli oma heas grupis näidata fotot ja küsida, kas keegi on teda looduses kohanud. Aitäh, Anglesina! Sain kerge vaeva teada, et tegemist on laialehise neiuvaibaga (Epipactis helleborine). Materjali selle orhidee kohta leidub küllaga, seepärast ma temast eriti pikalt ei kirjuta





Mõne taime arengut on väga huvitav jälgida. Läks peaaegu kuu (20.07), kui ta oli end välja sirutanud ja moodustanud ohtralt õiepungi.
Meie taim on end kasvama seadnud poolvarju, üsna kehva savisegusesse mulda. Pikkuseks on tal umbes 45-50cm.









Esimese roosa õie avas ta 21.juulil










Tänaseks on neid juba mitu. Kui laialehise neiuvaiba kohta kirjandust uurisin, siis leidsin, et ta õite värvus pidid varieeruma määrdund rohekaspruunist heleroosani. Meie oma on violetjasroosa






On ju ilus! Kohe ei oska arvatagi, millega me säärase õnne oleme ära teeninud :)
Kasvama jääb ta sinna, kuhu ta endale ise kodu valis. Et ta kogemata niidumasina tera ette ei jääks, on kasvukoht tähistatud.