Wednesday, September 30, 2015

OKTOOBRI HAKUL

September saab tänasega otsa. Hooaeg on kestnud peaaegu seitse kuud ja aednikud hakkavad väsima. Aed aga mitte. Kuigi ööd muutuvad järjest jahedamaks, tänagi varahommikul vaid +4C ja puhub külm põhjatuul, pole meil veel öökülma olnud ja puud on veel kõik lehtedes. Värvi on muutnud vaid vahtrad ja mõned pihlakad.
Korea ja kämmalvaher on sattunud ühte istutusauku:)


 Vaikseks on küll jäänud, läinud on pääsukesed ja veel nii mõnedki pisilinnud või nad lihtsalt ei laula enam. Toonekured on kadunud parematesse paikadesse ja sookurgede trompetid on samuti vaikinud. Aga kõiksugu mumme ja isegi liblikaid lendleb taimedel veel päris hoolega.
Esmaspäeval lubati meile superkuud. Keskööl oli see suur hõbedane kera selline, aga kui õige aeg kätte hakkas jõudma, katsid sünkmustad pilved kogu taeva ja öö oli kottpime ilma igasuguse kuuta ja varjuta

Aiatöödega oleme kenasti järjel, Varsti tuleb alustada sügiseste koristustöödega. Rohelisi pealseid hoidvate püsikutega on aega, tasapisi alustame kolletama hakkavatega.  Viimane suur töö on hekkide pügamine, aga ka seda pole olnud vaja rabistades kiiruga teha, homseks on jäänud vaid pisike sabake. Tänaseks on meil teised plaanid.
 Lehti riisuda pole, aga niita tuleb ilmselt veel mitu korda.
Hommikud on udused ja pikalt kastemärjad.
Kibuvitsad ja mõned sordiroosid õitsevad üksikute õitena
`Westerland`
`Matti Hesperiale` on ilmselt kevad kätte jõudnud, tal on samapalju õisi kui kevadel, aga `Pink Robusta` jättis millegipärast kevadsuve üldse vahele ja tema arvates on septembri lõpus õitseda päris õige

Need, kes sügisel peavad õitsema, need õitsevad



 ja ega seda päris õiget sügisetunnet veel polegi, sest isegi nelkidel on veel õied peal.


Kõige uhkemad on praegu lurslilled
Haruline lurslill `Brunette


Haruline lurslill `Chocoholic` on peaaegu mustade varte ja musta lehestikuga imeilus sort.
Ka kõrrelisi ei jõua praegu ära imetleda, aga oma udusuled löövad nad lahti õhtupoolikul, hommikukastes on hiina siidpööris selline

Roog-sinihelmikas `Cordoba`


Värvi annavad aias igasugu eredates toonides lõõskavad kukerpuud, vaid punaseid pärleid täis korea kukerpuul on lehestik jäänud roheliseks

Viimasena puhkes aedhortensiatest imeilus, suure õisikuga, algul rohekas, hiljem puhasvalge `Magical Moonlight`

Eile oli mihklipäev. Nii nagu muude rahvakalendri tähtpäevade kombestikust me enam suurt midagi ei tea, on ka mihklipäevaga. Aga eile juhtusin lugema, et selleks päevaks pidi aitades, salvedes ja sahvrites olema tallele pandud seitsme kuu toidutagavara.
Vast on kah :) Eilne saak
Jõhvikasoo vajab meil remonti, aga vaatamata sellele oli saagike päris arvestatav.


Kasvuhoone ja peenrakastid on koristatud. Jäänud on paar peterselli ja selleritaime värskeks roheliseks ja ühed imetaimed. Need soojalembesed avamaa paprikad on pidevalt õitsedes andnud mitu saaki. Praegu on neil küljes hulgaliselt viljaalgmeid ja näis, kas nad valmivad edasi või võtab nad ikkagi külm.

Täna on aed selline, vaid Koehne pihlakas on kergelt punastama hakanud.

Monday, September 28, 2015

PUUVÕLURITE PÄEVAD II

Ma olen varemgi puuskulptuure näinud. Kõik nad on armastusega tehtud ja ilusad kui nad asuvad õiges kohas. Aga kui ma kohtan moodsas linnaaias karu või põtra, paneb see õlgu kehitama, kui just kodakondsete perenimi pole selline. Aga lammas või lehm?
Seda, kuidas saagi käes hoitakse ja mida sellega teha saab, tean ma ka. Aga kui suured meistrid sae käima tõmbavad, on see ikka lummav vaatepilt. Kui me kodunt lahkusime, arvas Muhedikupapa, et ega me seal kaua pole, vaatame korraks, aga äärepealt oleksime me vaat, et sinna ööbima jäänud :D. Ma ei teagi, on nad sae- või puusosistajad, aga  kogu see protsess lihtsalt neelab endasse. Ja nii ei piisanudki meile reedesest päevast, olime seal pikka aega ka pühapäeval.
Lisaks figuuride tekkimisele on põnev  jälgida, mismoodi keegi töötab. Mõni saeb äärmiselt elegantselt ja taies valmib nagu möödaminnes, kuigi see on peensuseni viimistletud. Mõni toimetab tasapisi omaette nohisedes, aga jõuab enam kui mõni kiirelt ringisahmerdav puumees.
Töökohad hoiti äärmiselt puhtad ja seda oli lihtsalt ilus vaadata. Iga klots, laast ja liist lendas kohe eraldi hunnikusse, jalgade all oli lubatud vaid saepuru. Muidugi, ohutus eelkõige, aga see näitab ka kõrget töökultuuri.
Puit lõhnab. Kask veidi hapukalt, saar kirbelt, okaspuu toniseerivalt :) Kõik kokku- hästi!
Ja 13 sae mürin pole sugugi hullem, kui kodus akna all plärisev trimmer või hekilõikur-saag. Natuke käib kõrvadele lihvimine, aga õnneks seda vinguvat häält ei tehta korraga. Oli üks hetk, kui kõik saed ja muud masinad korraga vaikisid. See oli nii üllatav et ma lausa jahmusin - elekter kadus, mõtlemata sellele, et töötati ikka bensiinimootoritega.
Õigel tegijal on tööriistu, oi, kui palju. Vähemalt 2 saagi, peitlid, spetsiaalsed konksud palkide pööramiseks, igasugu lihvmasinad, erinevad freesid, isiklikud kaitsevahendid ja ei tea, mis kõik veel.

Hallan Kivisaar, mees Palmse lähedalt, kelle aias ja puukoolis me aastaid tagasi käisime. Aed oli põnev, taimed olid istutatud liiva ja kruusa sisse ja nende vahel ja ümber oli vägevad kivid, kas üksikult või skulptuuriks laotult. Mälestuseks sellest reisist on meie aias kasvamas paar põõsast. Puukooli enam pole, aed küll ja see aina laieneb. Aga et mees ka veel puuga tegeleb, me ei teadnud. Siin valmib mingi silt
Põhitööks oli tal "Koit ja Hämarik"

ka labidas on tööriist


Töö pole veel püsti, aga ka sellises asendis saab valminust pisut aimu kui voolujoonelised nad on

Anni Irs. Põline elvakas ja paljudel puupäevadel osalenu oli meie saabudes ise kadunud, tema asemel lamas maas mingiks krõnksuks keerdunud arusaamatu palginott

Tööd tehakse nii-
ja naamoodi

Kahjuks on see üks väheseid töid, mis ei jää territooriumile. Sakitatud tüvest koorunud näkipink kolib hoopis Peedule


Meie selle kauni töö õlitamist ja päris lõpuni viimistlemist kahjuks ei näinud.
Mariina Tiidor. Samuti elvakas, aga enamat ma temast ei tea.Valmistab ta "Vaskussi ja ööbikut", pinki. Selles põõsas peab kuskil veel ööbik peituma

Vaskuss

Ühelt

ja teiselt poolt. Ka seda taiest me päris valminuna ei näinud

Ja see om üits mõnus ja muhe Võromaa miis :)
Alustas ta niisuguse jändrikuga, mida võis pidada kas elevandiks või mingiks imelikuks sauruseks

Mõnikord tuleb tööd ka niimoodi teha

Lõpptulemus on hoopiski tagurpidine, lõbusa olemisega Kolla lapsi rõõmustamas



Järgmisena võttis kunstnik käsile lastele ronimiseks paksu tõugu-maugu




Kõige produktiivsema mehena jõudis ta lõpuni teha ka pärdikukiige. Pärdik istub kõrvaloleval laual, kõrgele kätesse on puuritud augud, kustkaudu ta üles riputatakse. Lastele lusti kui palju, kui nad säärase ahvikese kõrvale end seada saavad.


Eelmise pildi taga paistab autasustamispjedestaal "Draakon", mida ma eile värskelt õlitatuna vastu päikest kuidagi pildile ei saanud. Teostasid selle teised mehed, aga hetkel on ta ainsana selle tõugu tagant näha.
Draakoni pea, kelle suhu vajadusel tõrviku saab läita, on selline
Õpipoiss ja esmakordselt puupäevadel osaleja Anneli Kaarna
Temale oli saagimiseks antud üks väga-väga muhklik tüvi

Kas sellest tuleb pink või sammas aiahaldjaga, kel sõnajalalehtedest rüü, mina veel täpselt ei tea, sest töö on veel väga algusjärgus. Aga idee on suurepärane ja vähemalt minu liigutas see küll paigast. Paljutõotav saagija

Ja nüüd terve galerii poolelijäänud töödest, mille autorite kohta ma midagi ei tea. Neid jäävad lõpetama kohalikud, sest hiidlased, virulased ja võrulased sõitsid eile koju.
Nagu ma aru sain, on need nurgapingi figuurid. Töö lõpetab autor

Erinevad istmed





Selle trooni tagant paistab üks vanem skulptuur
Üks nõiamoor





Tartu Maratoni finišipostid



ja siin on üks suusk, mille otstarvet ma täpselt ei tea, tõenäoliselt on tal maas ka paariline.

Siin on kogu see puupäeva sõpruskond koos, mingisse organisatsiooni nad ühinenud pole. Mul on väga hea meel, et ka taevased väed olid nende poolt ja kõik nende neli tööpäeva paistis päike.


Meie läheme nädala keskel päriselt valmis saanud töid üle vaatama. Nad lihtsalt on nii head, et neid kõiki tahaks veelkord ka täies ilus ja õiges asendis näha.