PUUVÕLURITE PÄEVAD II

Ma olen varemgi puuskulptuure näinud. Kõik nad on armastusega tehtud ja ilusad kui nad asuvad õiges kohas. Aga kui ma kohtan moodsas linnaaias karu või põtra, paneb see õlgu kehitama, kui just kodakondsete perenimi pole selline. Aga lammas või lehm?
Seda, kuidas saagi käes hoitakse ja mida sellega teha saab, tean ma ka. Aga kui suured meistrid sae käima tõmbavad, on see ikka lummav vaatepilt. Kui me kodunt lahkusime, arvas Muhedikupapa, et ega me seal kaua pole, vaatame korraks, aga äärepealt oleksime me vaat, et sinna ööbima jäänud :D. Ma ei teagi, on nad sae- või puusosistajad, aga  kogu see protsess lihtsalt neelab endasse. Ja nii ei piisanudki meile reedesest päevast, olime seal pikka aega ka pühapäeval.
Lisaks figuuride tekkimisele on põnev  jälgida, mismoodi keegi töötab. Mõni saeb äärmiselt elegantselt ja taies valmib nagu möödaminnes, kuigi see on peensuseni viimistletud. Mõni toimetab tasapisi omaette nohisedes, aga jõuab enam kui mõni kiirelt ringisahmerdav puumees.
Töökohad hoiti äärmiselt puhtad ja seda oli lihtsalt ilus vaadata. Iga klots, laast ja liist lendas kohe eraldi hunnikusse, jalgade all oli lubatud vaid saepuru. Muidugi, ohutus eelkõige, aga see näitab ka kõrget töökultuuri.
Puit lõhnab. Kask veidi hapukalt, saar kirbelt, okaspuu toniseerivalt :) Kõik kokku- hästi!
Ja 13 sae mürin pole sugugi hullem, kui kodus akna all plärisev trimmer või hekilõikur-saag. Natuke käib kõrvadele lihvimine, aga õnneks seda vinguvat häält ei tehta korraga. Oli üks hetk, kui kõik saed ja muud masinad korraga vaikisid. See oli nii üllatav et ma lausa jahmusin - elekter kadus, mõtlemata sellele, et töötati ikka bensiinimootoritega.
Õigel tegijal on tööriistu, oi, kui palju. Vähemalt 2 saagi, peitlid, spetsiaalsed konksud palkide pööramiseks, igasugu lihvmasinad, erinevad freesid, isiklikud kaitsevahendid ja ei tea, mis kõik veel.

Hallan Kivisaar, mees Palmse lähedalt, kelle aias ja puukoolis me aastaid tagasi käisime. Aed oli põnev, taimed olid istutatud liiva ja kruusa sisse ja nende vahel ja ümber oli vägevad kivid, kas üksikult või skulptuuriks laotult. Mälestuseks sellest reisist on meie aias kasvamas paar põõsast. Puukooli enam pole, aed küll ja see aina laieneb. Aga et mees ka veel puuga tegeleb, me ei teadnud. Siin valmib mingi silt

Põhitööks oli tal "Koit ja Hämarik"

ka labidas on tööriist

Töö pole veel püsti, aga ka sellises asendis saab valminust pisut aimu kui voolujoonelised nad on

Anni Irs. Põline elvakas ja paljudel puupäevadel osalenu oli meie saabudes ise kadunud, tema asemel lamas maas mingiks krõnksuks keerdunud arusaamatu palginott

Tööd tehakse nii-

ja naamoodi

Kahjuks on see üks väheseid töid, mis ei jää territooriumile. Sakitatud tüvest koorunud näkipink kolib hoopis Peedule

Meie selle kauni töö õlitamist ja päris lõpuni viimistlemist kahjuks ei näinud.

Mariina Tiidor. Samuti elvakas, aga enamat ma temast ei tea.Valmistab ta "Vaskussi ja ööbikut", pinki. Selles põõsas peab kuskil veel ööbik peituma

Vaskuss

Ühelt

ja teiselt poolt. Ka seda taiest me päris valminuna ei näinud

Ja see om üits mõnus ja muhe Võromaa miis :)
Alustas ta niisuguse jändrikuga, mida võis pidada kas elevandiks või mingiks imelikuks sauruseks

Mõnikord tuleb tööd ka niimoodi teha

Lõpptulemus on hoopiski tagurpidine, lõbusa olemisega Kolla lapsi rõõmustamas

Järgmisena võttis kunstnik käsile lastele ronimiseks paksu tõugu-maugu

Kõige produktiivsema mehena jõudis ta lõpuni teha ka pärdikukiige. Pärdik istub kõrvaloleval laual, kõrgele kätesse on puuritud augud, kustkaudu ta üles riputatakse. Lastele lusti kui palju, kui nad säärase ahvikese kõrvale end seada saavad.

Eelmise pildi taga paistab autasustamispjedestaal "Draakon", mida ma eile värskelt õlitatuna vastu päikest kuidagi pildile ei saanud. Teostasid selle teised mehed, aga hetkel on ta ainsana selle tõugu tagant näha.
Draakoni pea, kelle suhu vajadusel tõrviku saab läita, on selline

Õpipoiss ja esmakordselt puupäevadel osaleja Anneli Kaarna

Temale oli saagimiseks antud üks väga-väga muhklik tüvi

Kas sellest tuleb pink või sammas aiahaldjaga, kel sõnajalalehtedest rüü, mina veel täpselt ei tea, sest töö on veel väga algusjärgus. Aga idee on suurepärane ja vähemalt minu liigutas see küll paigast. Paljutõotav saagija

Ja nüüd terve galerii poolelijäänud töödest, mille autorite kohta ma midagi ei tea. Neid jäävad lõpetama kohalikud, sest hiidlased, virulased ja võrulased sõitsid eile koju.
Nagu ma aru sain, on need nurgapingi figuurid. Töö lõpetab autor

Erinevad istmed

Selle trooni tagant paistab üks vanem skulptuur

Üks nõiamoor

Tartu Maratoni finišipostid

ja siin on üks suusk, mille otstarvet ma täpselt ei tea, tõenäoliselt on tal maas ka paariline.

Siin on kogu see puupäeva sõpruskond koos, mingisse organisatsiooni nad ühinenud pole. Mul on väga hea meel, et ka taevased väed olid nende poolt ja kõik nende neli tööpäeva paistis päike.

Meie läheme nädala keskel päriselt valmis saanud töid üle vaatama. Nad lihtsalt on nii head, et neid kõiki tahaks veelkord ka täies ilus ja õiges asendis näha.