ESIMENE TÕELINE

Miinuskraadid on ümber meie hiilinud juba nädalapäevi, kuid siia päris üles nad ei jõudnud. Olime kui valged varesed külmavõetud aedade keskel. Aga täna ta siis tuli, tavapärasest umbes nädal hiljem. Hommikul tundus mu unistele silmadele, et lumi on maha tulnud. Ega seegi mingi ime poleks olnud, on varemgi õites ja lehtedes aiale lausa hanged kaela sadanud. Aga seekord asi nii hull polnud. Maapinnal -2,4C, kogu maa oli kahutanud. Ilus oli see esimene valge hommik. Suures aias on palju isemoodi kohti. On teada, kus külm võib rohkem kurja teha ja on kohti, kuhu ta kõige viimasena jõuab. Sügisel pole sellest eriti lugu, niikuinii on järgmised külmad ja talv tulemas. Oluline on neid kohti teada kevadel.
Väike veesilm oli jääs peaaegu lõunani, suurt seekordne külm veel puudutada ei jõudnud.

Suhkruroose meil polnud. Need, kes veel õitsevad, õitsevad edasi

isegi üks pisike pinnakatteroos pole maapinnal pihta saanud

aga see-eest olid mõned ilusate maalingutega suhkrustatud lehed esimeses turbapeenras

Hostad on silostunud, pagunipuu samuti lehtedest lagedaks saamas

Tulbipuu ja viljakas vürtspõõsas seevastu pole külmast väljagi teinud

ja kännasmustikas muutub aina kaunimaks

Ka sõnajalgadele pole esimene külm kuidagi mõjunud

aga printsessipuu on alasti

Äädikapuu hoiab lehtedest veel kõvasti kinni

Taldleht

On alles elutahe. Lehti pole, aga õievarred on kikkis kui küünlad

Sellist aedhortensia `Grandiflora` vävust kohtan esmakordselt. Huvitav :)

Absoluutselt roheline nurgake. Tobiväät elupuudega

Ka metsviinapuud on veel rohelised, aga värvunud on viinapuude sordid

Neljakümne viie aastase ebaküpressi tüvi. Ta on meie aia üks esimesi puid

Mõned õied on ikka meie aias ka olemas

See karuputkelehine on tõeline ime. Ta pole kuulnudki, et külm külas käis

Mina teadsin, et meil on ajaga kõik sügiskrookused otsa saanud, aga üks on end hiirte eest peitnud päevaliilia puhmikusse :) Kuimitu aastat ta seal on toimetanud, ma ei teagi. Sordist rääkimata.

Eredad viljad kaunistavad samamood aeda kui õied. Nooruke, veel päris madal, ülimürgine alpi kuslapuu õitses ja viljus tänavu esmakordselt.

Pargipool on veel päris värviline ja mulle tundus, et õhtuks oli ta hoopis kuldsem kui hommikul

Päev oli päikseline ja soe. Eilne oli seevastu udune ja sombune ja seepärast oli tänaöine ja -hommikune külm üsna ootamatu.
Sügistöödega oleme graafikus. Täpsem oleks öelda, et ka need on peaaaegu lõpetatud. Viimane ootamatult annetatud võrkiiris on mullas. Niita enam vaja pole. Pealsed, mis oli vaja maha lõigata, on lõigatud ja nende varju peitunud puud saavad veel nüüd sügisel ja ka talvel kuni kasvamiseni end rohkem näidata. Kõiki pealseid me sügisel maha ei lõika. Kindlasti ei tohi puutuda sügisel kõrrelisi, see võib neile hukatuslikuks saada. Sellised, keda kevadel on kerge koristada taimi kahjustamata, jätame peale, et nad aitaksed talvel aiale lund koguda.

Sügis on ilus aeg, minu jaoks ilusaim. Rahmeldaja iseloomustas teda kenasti. Nii ongi, küpsuses peitub oma ilu, võlu ja sarm; heldus, tarkus ja väärikus.

VETT POLE KUNAGI LIIGA PALJU :)

See pole minu arvamus, aga keegi teine kuskil kaugel või kõrgel mõtleb küll nii.
Igatahes muutsid juunisajud aia tõeliseks džungliks. Isegi vesiroosid ei mahu enam väiksemasse veesilma ära.

Hosta `Spinner`s Lavender` on väikese pajukese lausa enda alla matnud

Paar nädalat tagasi oli iga rodgersia liik ja sort selgesti eristatavad, nüüd on siin ehtne võsa

`Birchwood Parky`s Gold` on siiski enda ümber pisut vaba ruumi jätnud

Maa on nii märg, et rohida ei saa ja niitmisest saab vaid unistada. Siiani korralikult niidetud heinast  hakkab meetrikõrgune lilleniit saama.

Juuli kahel esimesel päeval kruvisid termomeetri näidud aina ülespoole, ületades jälle 30kraadi piiri. Lilledel oli vist hea- soe ja niiske, õisi puhkes iga päevaga aina rohkem ja rohkem.
Liiliad on ikka ühed äraütlemata ilusad lilled.
M.Rangi `Täpi`

Nende kahe sordi etiketid on jalutama läinud, kui ma veidi otsin, leian nimed siiski üles.

`Vischenka`

`Parisienne`

Päevaliiliad tõotavad samuti uhket õitsemist. Üks punasematest on `Markiis`

Juba õitsevad floksid ja sügisheleeniumid

`Tie Dye`

Küll võib üks õieke olla õrn, tagasihoidlik, puhas ja armas.

Karoliina kibuvits (R.carolina)

Marguse kingitus `Novalis` on üks väga vastupidav roosisort

 3.juuli hommikupoolik oli kuum ja päikeseline. Aga siis ta tuli. Algul oli see kell 12.46 Valga poolt edelast tulema hakkav pilveke üks pikk, aga kitsas tume triip, mis muutus järjest mustemaks ning liikus hirmsa kiirusega meile lähemale

Mida lähemale ta jõudis, seda pimedamaks maailm muutus. Kolme minutiga oli torm meie õuel. Kõmin muutus üha ähvardavamaks ja välkudel enam vahet polnud. Tuul väntsutas puid ja põõsaid ja mingil hetkel saime ka rahet. Vihma tuiskas ülalt alla, alt üles ja piki maapinda horisontaalselt.

Ükski pilt ei suuda edasi anda seda, mis meil tegelikult toimus ja seepärast kasutan ma Andres Rootsi videot Youtube´st, sest vahet pole, kas see on tehtud meie õue peal või 15 km eemal. Pilt on 100% tõene, täpselt selline see torm oligi.

https://www.youtube.com/watch?v=QiSo9JKyb7M

Kui vesi ja tuul olid umbes pool tundi paigal märatsenud, hakkas pilv liikuma Tartu suunas, aga ka meile jätkus teda veel kauaks. Elekter jäi meil õnneks alles, sest ümberkaudu pole enam puid, mida murda ja mis liinidele võiksid langeda. Eelmised tormid on oma töö teinud.
See looduse stiihia oli tegelikult omamoodi ka ilus ja seekordne polnud nii kole kui 08.augusti 2010.a torm, mil meie kivimaja ragises nii, et me juba mõtlesime, et niiviisi jäävadki inimesed koduta. Nüüd kirjutatakse, et tookordne andis välja korraliku orkaanimõõdu tuule kiirusega 26,5m/s.  Nii, et seekordne tuul oli ka ülivõimas, aga me oleme sääraste tuulte poolt juba karastatud.
Meie terve alev oli küll üle 2 tunni elekrita, Võru mnt oli täis murdunud puid. Ja meist 5 km kaugusel elav poeg ei pääsenud murdunud puude pärast tormijärgselt autoga koju.
See tuulte teekond on ikka naljakas asi, sest järveäärsetele oli see vaevalt keskmise paduvihma toonud, ei mingit erilist tuult ega tormi.
Aga see veehulk :D Ühe tunniga saime me ilmselt kätte selle 2 nädala jao, mis maist veel vajaka jäi.
Ega sellega asi piirdunud.
Eile s.t. 4.juuli oli hoovihmahoogude päralt. Vaevalt sai üks sadu lõppeda kui teine platsis oli.
Tänagi 5.juulil saime oma 3 äikeseportsjonit valuvihmahoogude ja kerge rahega kätte. Kohmasin rahet pildistada siis, kui ta juba sulama hakkas ja selle 3 tera ülesriputamisel enam mõtet pole. Ka tuul oli äikese ajal keskmisest tugevam, aga see oli üleeilse kõrval lapsemäng.
Maa istutusaladel lirtsub, tiigid ajavad üle.
Nii, et rohimise ja niitmise lootust ikkagi lähiajal ei paista. Mul oleks vaja üles võtta lubatud taimed, aga kui nüüd nii jätkubki, et iga poole tunni tagant midagi kaela kallab, on küll halvasti. Vast leitakse siiski see paar kuiva tundi.
Ja projekt, mis jäi pooleli 28.06, ongi pooleli. Otsa sai kattematerjal ja mulle tundub, et ka mõni kõrsik on veel seal puudus, kuigi neid uusi istutasime sinna päris mitmeid. Ükski asi ei sünni põhjuseta, ilmselt tuleb ka mõned püsikud siia vaadata.

Sajab, muudkui sajab. Ilmselt saame nüüd südasuvel kätte ka talvise olematu lumevee.

JAANIRING- ÕIED, LÕHNAD, VÄRVID, MAITSED. PEAAEGU SÕNADETA

Eilne jaanilaupäev oli minu jaoks ideaalse ilmaga. Kerge tuuleke, veidi päikest ja veidi pilvi ja õhutemperatuur üle +22 ei tõusnudki. Tänane jaanipäev on täpselt samasugune, mõnusalt soe, hommikul tibas veidi, aga sellega seekord piirduski.
 Nagu meil tavaks, peab peremees jaanipäeva hommikul käima läbi aiapiirid, kõik nurgad ja nurgatagused.

Eelmise aasta soomlased. `Marie Bugnet`

`Maiden Blush`

Sumin kasvuhoones

Ootamatu ja põnev kingitus põhjarannikult. Aitäh Köögikatale