Nii udu kui sadu kui udu üha tihenesid ja silemapiir aina lähenes ja lähenes. T hommikul +0,4C ja keskpäeval +1,6C.
Terve lõppev kuu on sarnanenud üdini ärahellitatud jõmpsikale, pea iga päev on olnud erineva näo ja tujuga.
Ei rajutuuled, esimesed külmapäeva ja kolmepäevane lumikate pole aia välimust oluliselt muutnud.
Päris paljad on kõik pihlakad, lepad, hobukastanid, sarapuud, haavad ja pärnad
Päikeseline laupäev lubas nautida nii kulda, hõbedat kui purpurit ning rohelise kümneid erinevaid varjundeid. Lehised on suurepärased sügisese aia värvijad, aga kui erinevalt nad siiski käituvad. Need euroopa lehised säravad üle aia
aga eurooplane `Horstmann Recurved` on veel täiesti roheline
Jaapanlased on igaüks ise näo ja värvusega. `Blue Dwarf``
`Stiff Weeper`
Kaks aastat tagasi hilissügisel saadud noored puud veel end täies ilus ei näita, aga tore, et nad on tänavu korraliku juurdekasvuga. `Jacobsen Pyramids` on kasvamas sihvakaks pliiatsikujuliseks puuks
ja veel roheka varjundiga`Diana` uhkustab tulevikus oma keerdus ja väändus tüve ning okstega. Kui ruumi hakkab nappima, on sellised kitsa võraga puud aias ainukeseks lahenduseks.
aga siberi lehis ei mõtlegi veel värvuse muutmisele.
Suur osa kaskede liikidest ja sortidest on raagus. Erandina on veel lehes kuldkask ning arukased `Fastigiata` ja`Aurea`
Osaliselt hoiavad veel lehti vahtrad ja mõned pajud. Eksootilisematest puudest on langetanud lehed täilikult või osaliselt esimesel külmapuudutusel printsessipuu, trompetipuud, pagunipuu, jameesia, metsnüssa jpt, aga tulbipuude lehed on enne raagumist värvunud päris tumepunasteks.
Tammed on samuti nii ja naa. Osa paljad, osa pooleldi riides. Punased tammed ei sarnane aga kuidagi üksteisele, üks neist vahetab sügisel kasukat, teine läheb aastaid rohelisena talve alla
Kullale lisaks leiab aiast mitmest kohast ka hõbedat. Ontaario pappel (Populus candicans)
Punastest toonidest pole samuti puudust. Isegi sõnajalgade eoskandjad on tänavu punakad.
Maadjas tuhkpuu
Siidpööris `Zebrinus` on samuti palju tuhmim kui veel paar nädalat tagasi
Tavaliselt jälgin ma uustulnukate või mõne eriti huvitava taime käekäiku suve jooksul sagedamini kui nende, kes meil ammu aias. Seepärast on nii mõnigi neist järjestikku paljudes postitustes. Karuputkelehise elulõnga õied vandusid lumele alla, aga taim ise on veel triksis-traksis rohelisena püsti.
Virgiina nõiapuu läheb aga õitsvana talvele vastu
Mitte ainult Koehne, vaid ka kašmiiri pihlakal on valged pärlmutriläikelised viljad
Eile nägime kõrgel-kõrgel lendamas hanesid. Ju need eelmised parved tulid kuskilt kaugemalt ja nüüd on järg meie endi omade käes. Aga ega ma täpselt ei tea ju ka.
Rähnid toimetavad kibekiiresti käbide teisaldamisega sinna, kus nende koht pole. Kui me ei niidaks, oleks ilmselt meil ammu okkaliste padrikaed.
Kaevuüürnikku veel kohal pole.
Kalad enam pinnale ei tõuse, sügaval on soojem ja ninaesine peab enne põhja vajuma kui nad sellele tähelepanu pööravad.
Laupäevasel päikeseloojangul imetlesime tavatut vaatepilti. Peegeldus on varemgi puude ladvad hõõguma pannud.
aga, et vikerkaar algab hõõguva tõrvikuna, pole me varem näinud
Kui ma mõnikord ütlen, et oleme töödega graafikus, siis ega seda graafikut meil ju tegelikult pole. Ma lihtsalt pean normaalseks, et oktoobri lõpuks peavad olema tehtud enamvähem kõik vajalikud tööd, tööriistad ja mõned vidinad, aiavaasid, suvikukastid jms varju all, saagid koristatud. Ja mida ei jõua, see jääb kevadeks. Nii on ka tänavu. Üle hulga aja sai me ogoroodina hobusesõnnikut, mulda me ju ei vaheta ei kasvukas ega kõrgpeenardes. Need püsikupealsed, mis vaja, on lõigatud, aed niidetud, rämps põletatud ja laupäeval said ka viinapuud korda. Üks madalam hekijupp on pöetud, suurem müür jääb kahjuks sel aastal kevadeks.
Suveilmaga sarnanev sai eilsega ilmselt otsa
Siin astub mantli lehvides aia poole kaunis aiavalvur
Täna aga on juba hoopis teine päev.
Sõnajalapiiga on peitunud lehisepleedi kaissu
Ilusat, laisavõitu tubast novembrit meile kõigile! Mul pole tema vastu midagi.