Monday, October 31, 2016

OKTOOBER SAAB TÄNA OTSA

Mu esmane reaktsioon täna hommikul oli -oi, milline udu. Millllline udu! Aga see polnudki ainult udu :)

Nii udu kui sadu kui udu üha tihenesid ja silemapiir aina lähenes ja lähenes. T hommikul +0,4C ja keskpäeval +1,6C.
Terve lõppev kuu on sarnanenud üdini ärahellitatud jõmpsikale, pea iga päev on olnud erineva näo ja tujuga.
Ei rajutuuled, esimesed külmapäeva ja kolmepäevane lumikate pole aia välimust oluliselt muutnud.
Päris paljad on kõik pihlakad, lepad,  hobukastanid, sarapuud, haavad ja pärnad
Päikeseline laupäev lubas nautida nii kulda, hõbedat kui purpurit ning rohelise kümneid erinevaid varjundeid. Lehised on suurepärased sügisese aia värvijad, aga kui erinevalt nad siiski käituvad. Need euroopa lehised säravad üle aia
aga eurooplane `Horstmann Recurved` on veel täiesti roheline
Jaapanlased on igaüks ise näo ja värvusega. `Blue Dwarf``

`Stiff Weeper`
Kaks aastat tagasi hilissügisel saadud noored puud veel end täies ilus ei näita, aga tore, et nad on tänavu korraliku juurdekasvuga. `Jacobsen Pyramids` on kasvamas sihvakaks pliiatsikujuliseks puuks

ja veel roheka varjundiga`Diana` uhkustab tulevikus oma keerdus ja väändus tüve ning okstega. Kui ruumi hakkab nappima, on sellised kitsa võraga puud aias ainukeseks lahenduseks.
aga siberi lehis ei mõtlegi veel värvuse muutmisele.
Suur osa kaskede liikidest ja sortidest on raagus. Erandina on veel lehes kuldkask ning arukased `Fastigiata` ja`Aurea`
Osaliselt hoiavad veel lehti vahtrad ja mõned pajud. Eksootilisematest puudest on langetanud lehed täilikult või osaliselt esimesel külmapuudutusel printsessipuu, trompetipuud, pagunipuu, jameesia, metsnüssa jpt, aga tulbipuude lehed on enne raagumist värvunud päris tumepunasteks.
Tammed on samuti nii ja naa. Osa paljad, osa pooleldi riides. Punased tammed ei sarnane aga kuidagi üksteisele, üks neist vahetab sügisel kasukat, teine läheb aastaid rohelisena talve alla


Kullale lisaks leiab aiast mitmest kohast ka hõbedat. Ontaario pappel (Populus candicans)
Punastest toonidest pole samuti puudust. Isegi sõnajalgade eoskandjad on tänavu punakad.
Korea kukepuu

Maadjas tuhkpuu
Hall on samuti värvus
Siidpööris `Zebrinus` on samuti palju tuhmim kui veel paar nädalat tagasi


Tavaliselt jälgin ma uustulnukate või mõne eriti huvitava taime käekäiku suve jooksul sagedamini kui nende,  kes meil ammu aias. Seepärast on nii mõnigi neist järjestikku paljudes postitustes. Karuputkelehise elulõnga õied vandusid lumele alla, aga taim ise on veel triksis-traksis rohelisena püsti.
Virgiina nõiapuu läheb aga õitsvana talvele vastu
Mitte ainult Koehne, vaid ka kašmiiri pihlakal on valged pärlmutriläikelised viljad

Varjuaed püsib suuremate muutusteta, aga jääb tänavu lehekatteta, sest tuul saatis nad kõik mitme erineva ilmakaare poole.

Eile nägime kõrgel-kõrgel lendamas hanesid. Ju need eelmised parved tulid kuskilt kaugemalt ja nüüd on järg meie endi omade käes. Aga ega ma täpselt ei tea ju ka.
Rähnid toimetavad kibekiiresti käbide teisaldamisega sinna, kus nende koht pole. Kui me ei niidaks, oleks ilmselt meil ammu okkaliste padrikaed.
Kaevuüürnikku veel kohal pole.
 Kalad enam pinnale ei tõuse, sügaval on soojem ja ninaesine peab enne põhja vajuma kui nad sellele tähelepanu pööravad.
Laupäevasel päikeseloojangul imetlesime tavatut vaatepilti. Peegeldus on varemgi puude ladvad hõõguma pannud.

aga, et vikerkaar algab hõõguva tõrvikuna, pole me varem näinud

Kui ma mõnikord ütlen, et oleme töödega graafikus, siis ega seda graafikut meil ju tegelikult pole. Ma lihtsalt pean normaalseks, et oktoobri lõpuks peavad olema tehtud enamvähem kõik vajalikud tööd, tööriistad ja mõned vidinad, aiavaasid, suvikukastid jms varju all, saagid koristatud. Ja mida ei jõua, see jääb kevadeks. Nii on ka tänavu. Üle hulga aja sai me ogoroodina hobusesõnnikut, mulda me ju ei vaheta ei kasvukas ega kõrgpeenardes. Need püsikupealsed, mis vaja, on lõigatud, aed niidetud, rämps põletatud ja laupäeval said ka viinapuud korda. Üks madalam hekijupp on pöetud, suurem müür jääb kahjuks sel aastal kevadeks.
Suveilmaga sarnanev sai eilsega ilmselt otsa
Siin  astub mantli lehvides aia poole kaunis aiavalvur
Täna aga on juba hoopis teine päev.
Sõnajalapiiga on peitunud lehisepleedi kaissu
Ilusat, laisavõitu tubast novembrit meile kõigile! Mul pole tema vastu midagi.


Wednesday, October 26, 2016

KUI KASS ON KODUNT elik LUMI, LUMI, LUMI

Nädal tagasi, 19.oktoobril nägi meie aed välja selline. Ei saagi aru. kas hilissuvine või varasügisene. Enamik puid hoidis lehti rohelisena ja nende suur värvumine alles algas.

Pikka aega puhunud tugevad tuuled olid lehtpuid küll kõvasti rappinud, kuid päris raagus nad veel polnud


Täiesti untsus pilt virgiinia nõiapuust, aga näitan teda ikkagi, sest tema õitsemisaja algus on igal aastal pisut erinev. Kahjuks ta pisikesed õied aia üldmuljes kaasa ei räägi.
25.oktoobri hommikul linnas ärgates ei saanud päris hästi aru, mis toimub. Akna taga lendlesid suured udusuled. Nende hulk aina suurenes ja suurenes. Jäi mulje, et keegi kuskil kõrgel on kätte saanud padjad, mida täiest jõust kloppida.
Küll see sadu oli ilus, räitsakad lumele ei sarnanenud, aga lumi ta ju oli. Naljakas, väga palju inimesi pelgab talve ega taha tast midagi teada, aga selle esimese saju ajal kõik kilkavad nagu lapsed, kes näevad teda esmakordselt. Ja pole aastat, kus kõiki meediväljaandeid ei vallutaks sel päeval lumepildid.
Tarvitses mul vaid veidi kodunt eemal olla, kui aias toimusid imelised muutused, mida hea Muhedikupapa minu jaoks jäädvustas. Kui ma sama päeva õhtul koju jõudsin, astunuks ma sisse justkui muinasjutuväravast.




Pajud, vahtrad, lodjapuud, kontpuud, osa kaski on veel täies lehes

Konnake on mütsi üle silmade ja kõrvade saanud ja näha on vaid kõrvuni naerev suu :)


Seda foto ei raatsinud ka panemata jätta

Täna hommikuks lumi sulanud polnud ja teda sadas mitmel korral juurdegi


Sooja seina ääres oli küll märgata kerget sulamist, aga veel õhtul on maas umbes 10-15cm paksune lumevaip. Avatud kohtades veidi madalam, hekkidega piiratud aladel on lund kõvasti üle labajala.
Aiatöödega on kõik ühel pool. Veel on vaja kokku korjata ja varju alla viia mõned ripakile jäänud tööriistad.
Aga nagu Rahmeldaja hõikas- aiarahu aeg on käes. Taimed seavad end unele ja magajaid segada pole sünnis.

Tuesday, October 18, 2016

ESIMENE TÕELINE

Miinuskraadid on ümber meie hiilinud juba nädalapäevi, kuid siia päris üles nad ei jõudnud. Olime kui valged varesed külmavõetud aedade keskel. Aga täna ta siis tuli, tavapärasest umbes nädal hiljem. Hommikul tundus mu unistele silmadele, et lumi on maha tulnud. Ega seegi mingi ime poleks olnud, on varemgi õites ja lehtedes aiale lausa hanged kaela sadanud. Aga seekord asi nii hull polnud. Maapinnal -2,4C, kogu maa oli kahutanud. Ilus oli see esimene valge hommik. Suures aias on palju isemoodi kohti. On teada, kus külm võib rohkem kurja teha ja on kohti, kuhu ta kõige viimasena jõuab. Sügisel pole sellest eriti lugu, niikuinii on järgmised külmad ja talv tulemas. Oluline on neid kohti teada kevadel.
Väike veesilm oli jääs peaaegu lõunani, suurt seekordne külm veel puudutada ei jõudnud.


Suhkruroose meil polnud. Need, kes veel õitsevad, õitsevad edasi

isegi üks pisike pinnakatteroos pole maapinnal pihta saanud

aga see-eest olid mõned ilusate maalingutega suhkrustatud lehed esimeses turbapeenras



Hostad on silostunud, pagunipuu samuti lehtedest lagedaks saamas

Tulbipuu ja viljakas vürtspõõsas seevastu pole külmast väljagi teinud

ja kännasmustikas muutub aina kaunimaks
Ka sõnajalgadele pole esimene külm kuidagi mõjunud

aga printsessipuu on alasti

Äädikapuu hoiab lehtedest veel kõvasti kinni

Taldleht
On alles elutahe. Lehti pole, aga õievarred on kikkis kui küünlad
Sellist aedhortensia `Grandiflora` vävust kohtan esmakordselt. Huvitav :)
Absoluutselt roheline nurgake. Tobiväät elupuudega

Ka metsviinapuud on veel rohelised, aga värvunud on viinapuude sordid


Neljakümne viie aastase ebaküpressi tüvi. Ta on meie aia üks esimesi puid

Mõned õied on ikka meie aias ka olemas


See karuputkelehine on tõeline ime. Ta pole kuulnudki, et külm külas käis
Mina teadsin, et meil on ajaga kõik sügiskrookused otsa saanud, aga üks on end hiirte eest peitnud päevaliilia puhmikusse :) Kuimitu aastat ta seal on toimetanud, ma ei teagi. Sordist rääkimata.
Eredad viljad kaunistavad samamood aeda kui õied. Nooruke, veel päris madal, ülimürgine alpi kuslapuu õitses ja viljus tänavu esmakordselt.

Pargipool on veel päris värviline ja mulle tundus, et õhtuks oli ta hoopis kuldsem kui hommikul

Päev oli päikseline ja soe. Eilne oli seevastu udune ja sombune ja seepärast oli tänaöine ja -hommikune külm üsna ootamatu.
Sügistöödega oleme graafikus. Täpsem oleks öelda, et ka need on peaaaegu lõpetatud. Viimane ootamatult annetatud võrkiiris on mullas. Niita enam vaja pole. Pealsed, mis oli vaja maha lõigata, on lõigatud ja nende varju peitunud puud saavad veel nüüd sügisel ja ka talvel kuni kasvamiseni end rohkem näidata. Kõiki pealseid me sügisel maha ei lõika. Kindlasti ei tohi puutuda sügisel kõrrelisi, see võib neile hukatuslikuks saada. Sellised, keda kevadel on kerge koristada taimi kahjustamata, jätame peale, et nad aitaksed talvel aiale lund koguda.

Sügis on ilus aeg, minu jaoks ilusaim. Rahmeldaja iseloomustas teda kenasti. Nii ongi, küpsuses peitub oma ilu, võlu ja sarm; heldus, tarkus ja väärikus.