HÜVASTI SUVI, TERE TULEMAST SÜGIS!

Täna kuulus suur osa päevast veel suvele. Minnes oli ta nukravõitu, sombune, uduvihmane ja jahe, sooja oli päeval vaid 12,2C. Tuul puhus põhjakaarest 1,9m/sek. Kes see ikka nii väga rõõmsa näoga minna tahakski.
Hooaja lõplikeks kokkuvõteteks on vara, aga tagasi vaadates võib teda iseloomustada ühe sõnaga- palju.
Palju oli kevadel kuuma ja kuiva. 44 kevadist päeva ilma veeta ennustas aiale ja taimedele kadu. Aga kui siis taevakraanid lahti keerati, oli seda jällegi palju, liigagi palju. Sääraseid sadusid pole meil olnud aastaid. Juba hakkas tunduma, et vist on taevastel kavas kogu aed sooks muuta.
Aga õnneks tuli seejärel pööre ja ilmad muutusid enamvähem normaalseks. Oli päikest ja vihma ka parajal määral. Just niimoodi nagu ühel ilusal suvel olema peab.
Tubaseid päevi sel suvel oli ka palju. Võrreldes eelmiste suvedega ikkagi üüratu palju, kohe niimoodi, et pidin vardad välja otsima, sest märja ja vihmaga ei sunni mind mingi ähvarduse ega meelitusega aias toimetama või lihtsalt ringi jalutama.
Heinakasvu ja umbrohtu oli samuti liiga palju. Kohe niiviisi, et siiani pole me tast jagu saanud.
Kurgi-, tomati ja õunauputusest olen ma juba kirjutanud. Kõike oli nii palju, et keldrit oli vaja hakata ümber ehitama, sest riiuleist tuli puudus kätte.
Ega kõrvitsasaaki kehvem ole, paarist taimest ju üsnagi rikkalik. Täitsa palju. Õnneks sai kogu see kupatus laste vahel jagatud, endale jäi paras kogus

Õitsemine oli külluslik, augustis oli aed kirev kui mustlase seelik. Puittaimede juurdekasvud pikad ja ilusad. Häda on vaid selles, et mõni rumaluke ei kavatsegi järgi jätta. Varjutaimed on lopsakamad kui kunagi varem.

Harilik valvik lõpetas samuti kiratsemise ja on endast kena siilikese teinud.

Vaatamata sellele või just tänu sellele, et printsessipuul murdus üks tüvi, on ta juba poole vana kuuse kõrgune.

Mitte ainult varjutaimed, vaid ka kõik püsikud, sh kõrrelised tunnevad end tänavu suurepäraselt. 

Lugesin täna kokku uued taimed. Ka neid on väga palju. Lubasin küll väga tagasihoidlik olla ja üle 50 nimetuse mitte kokku ahnitseda, aga millegipärast on neid ikkagi 160. Uusi puittaimi lisandus 52, neist lehtpuid 31, okkalisi 5 ja põõsaid 16. Okkalisi on tänavu vähevõitu, aga see-eest on nad kõik aastaid olnud mu igatsuste puud. Püsikuid lugesin kokku 75, see on küll patuasi, aga varjutaimi on neist 12, sõnajalgu 10, kõrrelisi 7, ronitaimi 2, kuldkinga 1 ja mägisibulaid 21, siis asi nii kohutav polegi. Sibullilli 32, aga kui arvestada, et nende hulka kuuluvad ju ka mugulsibullilled kolmiklilled 7 tk, kanakooled 8, lõokannused 5, siis traditsioonilist sibulikku nagu väga polegi. Kui veel sügisel võrkiirised ka kohale ilmuvad, saab nimekirjad lõplikult lukku panna.
Korduvõitsemist oli samuti tänavu erakordselt palju. Teisele ringile läksid karukellad, idamagunad

lupiinid

ja  mõned iirised. Kõige üllatavam on aga hariliku lodjapuu `Roseum` ehk " Lumepalli" õitsemine. See pole küll nii rikkalik kui õigel ajal, aga kogu põõsas on õisikuid täis.

`Frühlingsduft` on vist juba kolmandal ringil

Millegipärast tundus mulle, et sel suvel oli üritusi ja külaskäike suhteliselt vähe, aga kui aiapäevikut lapata. siis oli ka neid piisavalt. 18 üritust, külaskäike nii-ja naapidi pole ju vähe, mõne kuu kohta on neid pigem palju. Kõige eredamalt jäävad sel aastal meelde kohtumine ammuste sõpradega üle pika-pika aja ja armsate aalujate korraldatud üllatuspidu kohe peale jaanipäeva.
Ainus, mida tänavu vähe oli, on projektid. See üks pisike kõrtepeenra laiendus tegi meie väikese kaasabiga end ise, plaanis ju teda polnud. Suur oli muidugi Haldjaprojekt, kus meie osa oli samuti väike.
Kõrgpeenrad ja kasvukas on tühjad, kelder ja sügavkülmikud see-eest täis.
 Viimastena tegin prooviks gruusiapäraselt hapendatud tomatid. Lõikasin nad 2/3 ulatuses lahti ja tekkinud "suu" toppisin täis peterselli, tilli, basiiliku, küüslaugu ja soolaputru. Peale läks soolvesi. Kui purgid olid köögis seisnud 6 päeva ja käärimine lõppemas, komandeerisin nad keldrisse.

eile valmistasin peedi-kapsahoidise. Ma isegi ei tea praegu, kas ta hakkab niimoodi hapnema nagu meie hapukapsas või tuleb temast salat, aga ilus näeb ta välja küll :) Tegelikult mõnikord sellised imelikud eksperimendid õigustavad end. Männikurki kiitsid küll kõik degusteerijad. Loodetavasti ei tehtud seda vaid viisakusest.

Porgandid-peedid läksid riivitult sügavkülma ja mina võin küll öelda, et kui midagi imelikku veel uksest sisse ei jaluta, siis mihklipäevaks olen ma köögimaratoni lõpetanud. Eks mul oli ka väike tagamõte tekitada endale hilissügiseks ja talveks kokkamisest piisavalt vaba aega, sest olen andnud mõned lubadused, mis nõuavad oma osa päevast ja lõngavarusid oleks samuti vaja vähendada.
Hästi elavad ja ka neid on palju saanud

Hilissuve suure tegijad on loomulikult hortensiad. Veel õitseb viimane laialehine

Aga tänavune staar on ikkagi aedhortensia `Great Star`

Eelmisel aastal istutatud pisike mandžuuria elulõng sirutas end terve suve pikemaks ja alles nüüd hakkas ta õitsema. Valged õied on sügisel hindamatu väärtusega

Võrratu haruline lursslill `Chocoholic`

Üleüldse polnud tänavu suve lõpus meil öökülma.Kõigele paljule vaatamata oli väga ilus ja sisukas suvi. Aitäh talle.
         Sügis tuli päikesega, temast on veel vara rääkida, aga tõotab ta tulla värviline ja suhteliselt soe. Osa vahtraid on juba punased, osa alles alustavad enda jumestamisega. Kaskedele hakkavad samuti tekkima kuldsed lindid. Puude-põõsaste hiilgeaeg on veel ees, sest aed on veel valdavalt roheline.
Arukasel `Aurea` on aastaringselt mõned lehed kuldsed, nüüd sügise hakul tekib neid loomulikult rohkem

Sügise saabumisest annavad märku ka valminud viljad

Seeneuputuse jätkuks.

Praegu õitsvatest astritest meeldib mulle kõige rohkem tagasihoidlik raitaster

ja suvikutest ainuke, keda tasub kasvatada tuulises aias, on tiiviklill. Ei loe talle tuuled, vihm, päike ega rahe. Mitte ükski teine liik pole end aiavaasides nii heast küljest näidanud varakevadest hilissügiseni kui tema

Tere tulemast täna kell 17.21!

HOMMIKUD ON SIIN UDUSED

Kuu algas kuivade päikesepaisteliste päevade ja soojade öödega. Ja kõik need päevad kuni tänase vihmani on meil kas varahommikul, keskhommikul või isegi lõuna ajal kerkinud õuele udu. Mõnel päeval hõredam, mõnel tihedam. Mulle see eelsügisene udu meeldib, ta pole veel tinaraske, vaid õrnõhuline, veidi müstiline ning ennustab ta sellist sooja ja mõnusat ilma veel vähemalt kuuks.
Hein kasvab umbrohuga võidu. Maa on sadudest niiske, päevad ja ööd soojad ja mis neil viga siis vohada. Tuleb vist käega lüüa, tänavu on see võitlus nendega eriti lootusetu. Ja üldse kõik tööd, mis aeda puudutavad, on seiskunud. Äkki tuleb veel paremaid päevi, kus tegutsemistahe tagasi tuleb.
Aga aias on kõigele vaatamata ilus
Ilukudujate töö

Nii peen pits

Kui teised hostad on lõpetanud õitsemise ja on juba üsnagi sügisese moega, siis `Birchwood Parky`s Gold` alles alustab oma imeliste lumivalgete õitega

Ma olen täielikus segaduses. Iiriste vahele on istutatud üks põõsas. Millal me seda tegime, pole aimugi, üheski nimekirjas teda ei figureeri, silti küljes pole ja mul pole aimugi, kes ta selline täpselt on. Meelepete ta ju pole, kasvab ja viljub ka veel :) Mulle meenutab ta veidi punast arooniat, äkki ongi?

Jooksik hakkas oma tegu häbenema :)

Kurkidega on asjad enamvähem ühel pool. Kuigi neid veel tuleb ilmselt päris pikka aega, purki ma neid enam ei pane, aitab küll. Nüüd algas tomatite pealetung, See pole mingi šašlõkipang

ja niiviisi üle päeva

No ei viska ju sellist hüva kraami komposti. Kõik tuleb ikka pottidesse panna.

ja seened trügivad samuti uksest sisse. Muidugi rõõmustan ma nende üle hullupööra. Osa riisikaid ajasin läbi masina, hea kohe salatiks vms võtta.

Meil on tekkinud isesugune mägisibul. Ise me küll teda sellesse müüri ei istutanud. Aga näe, kasvab ja viljad ka veel küljes :D Justkui kasvuka omadest veel ei piisa.

Mu purkimise tulemus on selline, et keldris tuli riiuleist puudus ja täna tegi meespere ühe suure korraliku juurde.  Kui ma nüüd ütlen, mis täna lõpuks kokku lugesin, siis inimesed hakkavad ilmselt suure häälega naerma. Keldris on tänase seisuga 35 eri nimetust soolaseid hoidiseid, kokku 250 purki+ 10 3-liitrilist kotti õunamahla. Kui arvestada, et nende valmistamiseks kulus 1,5 kuud, siis polegi see nii suur töö olnud, umbes 6 purki päevas :D. s.t. et puhkepäevi oli mul vahepeal piisavalt, nii pisikeste kogustega ma ei opereerinud. Ma arvan, et nüüd ehk piisab ja ma olen selle tööga ehk lõpetanud. Vähemalt nädalaks küll. Kõrvitsad jagan suures osas laiali, mõned purgid on vaja küll Muhedikupapale valmistada, ise ma sellest salatist ei hooli, osa läheb püreena sügavkülmikusse. Ja eks peab siis mõtlema, mis nende tomatitega, mis veel valmimas, peale hakata.
Kui ma õhtupoolikul arvuti juurde tulen, imetlen, mis sünnib aknataguses kontpuus. Seal on pidevalt kümmekond erinevat lindu. Pildistada on neid raske, nad on väga vilkad putukaid püüdma ja lisaks sellele tajuvad nad mu liikumist, aga ühe ma siiski tabasin

Selgete ööde tähesadu :)

Ootan peatselt algavat sügist, loodetavasti tuleb ta pikk ja värviline.

AUGUSTI TULNUKAD JA MUUD UUDISED

Mälul on huvitav omadus päris lühikese aja tagant muuta mingi negatiivne nähtus või kogemus ilusamaks ja paremaks kui ta tegelikkuses aset leidis. Tarvitses vaid paaril päeval päikesepaistet näha, kui olidki ununud kõik pikad ja üsna masendavad vihmanädalad, aga tänane öö ja päev tõestasid, et ilus ilm tänavu kaua ei püsi.. Olgu sellega, kuidas on, seda ilmaklounaadi oleme kogenud juba kogu aasta ja vaevalt, et meid miski veel väga üllatada suudab. Ja kõige täpsem ilmaprognoos paistab kätte aknast välja vaadates.
August on ikka kogumise aeg. Meie olime küll väga paiksed, ei käinud ei aiaärides ega laatadel, seega ei saanud midagi ka sõrmede külge kleepuda, aga mingi magnetiga kogusime ikkagi õuele mitu potti ja potikest, mille sisud on üks huvitavam kui teine.
Ja olgu nii minu kui kõigi taevaste jumalate poolt tänatud kõik head kullerid, (keda ma praegu nimepidi nimetama ei hakka), kes need imelised häda- ja eluvajalikud taimed siia kohale toimetasid.
Aedfloks `Babje Leto` puhkes juba potis.

Ellamaalt saadud väga huvitav mitmevärviline mägivaher (Acer pseudoplatanus) `Esk Sunset`, mõnel pool kohtab ka sellist kirjaviisi `Eskimo Sunset`.

Ta on igast küljest nii erinev, et tegu polekski nagu sama puuga. Ilmselt on see olnud varjupool

Niipalju, kui ma teda uurisin, ei leidnud ma tal ka kaht ühesugust lehekuju.

Päikeses ja õrnas tuules hõbedase sillerdusega võrratu põldjalakas (Ulmus minor) `Argenteovariegata` on pärit Põhja-Eestist

ja samast leidis meie juurde tee ka võsundpihlakas (Sorbus reducta). Ta on meil varem olnud, aga ehituse ajal oli ta vaja teisaldada ääretult halval ajal ja too puuke hukkus. Paar aastat tagasi saadud umbes 5cm pikkusele taimekesele jäi esimene talv viimaseks.
Mulle meeldib, et see puu on poogitud veidi kõrgemale, sest maas võtab ta laiuv võra liiga palju ruumi ja ma loodan, et ta jääb meil kenasti pidama.

Uusi mägisibulaid lisandus tänu Iirisekasvatajale 3, kes raatsis enda saadutest veidi ka mulle eraldada. Neil on juurdumise ajal veel ees üsna sarnased potinäod, eks järgmisel aastal näitavad end `As Ice`, `Bronze Pastel` ja `Kiki` juba täies ilus ja hiilguses.

Aed muutub iga päevaga sügisesemaks. Sinine jõgi ei vulise enam ammugi, nüüd on tuules kuulda vaid kerget sahinat, aediirised vajavad puhastamist, pojengide varred mahalõikamist. Vaid kõrgekasvulised õitsevad ilmselt külmadeni.
 Sarapuudelt on kadunud punane värv, kõik liigid ja sordid on muutunud kollakaks. Juudapuulehikud on samuti alustamas oma värvimängudega, maakia on täiesti kuldne. Ja esimene vaher A.grandidentatum on juba nii kirju, kui üks puu saab olla. Kahjuks on ta meil alati esimene, kes oma lehed väga vara langetab

Siiski on aed suures osas veel valdavalt roheline, eks sügiseni ole veel jupp maad minna ka, aga puittaimede pidu on siiski juba tagasihoidlikult alanud.
Lisaks praegu õitsvatele hortensiatele on lõpuks puhkenud üht hämaramat nurgakest säravamaks muutma ääretult tagasihoidlik, samas pilkupüüdev ja armas harilik nutipõõsas (Cephalanthus occidentalis)

Küll võivad ühel põõsal olla erilised, huvitavad ja ilusad õied :)

Mõned püsikud on teisel ringil. Lisaks lagodehhi ja veel mõnele pojengiliigile on mitu arvates kõige efektsemad seemnekuprad baleaari pojengil.Erksäravpunased läikivad seemned hakkavad oma värvi muutma väga huvitavalt läbides nii rohekad kui pronksjad toonid kuni lõpuks mustani välja.

Meie jooksik on lõpuks viljad valmis teinud. Näis, kas nad väljaspool kasvuhoonet värvuvad ka.

Kui õueilma pole, siis tegelen ma ikka nendega. Suvi tuleb ju purki panna.

Marineeritud kirsstomatid viinamarjadega kuuluvad seeriasse männikurk. Loodetavasti on nad vähemalt midagi huvitavat, on ju koos mõlemad head asjad. Kasutasin head vürtsikat `Zilgat`, eks näis, mis välja kukkus.

Nüüd on mul juba tunne, et varsti olen ma ise kas kurk või purk. Ja viimased paar päeva näen unes, et kõik mu soolased hoidised on muutunud moosideks :D Jube ju, moosi ma ei armasta.