AUGUSTI TULNUKAD JA MUUD UUDISED

Mälul on huvitav omadus päris lühikese aja tagant muuta mingi negatiivne nähtus või kogemus ilusamaks ja paremaks kui ta tegelikkuses aset leidis. Tarvitses vaid paaril päeval päikesepaistet näha, kui olidki ununud kõik pikad ja üsna masendavad vihmanädalad, aga tänane öö ja päev tõestasid, et ilus ilm tänavu kaua ei püsi.. Olgu sellega, kuidas on, seda ilmaklounaadi oleme kogenud juba kogu aasta ja vaevalt, et meid miski veel väga üllatada suudab. Ja kõige täpsem ilmaprognoos paistab kätte aknast välja vaadates.
August on ikka kogumise aeg. Meie olime küll väga paiksed, ei käinud ei aiaärides ega laatadel, seega ei saanud midagi ka sõrmede külge kleepuda, aga mingi magnetiga kogusime ikkagi õuele mitu potti ja potikest, mille sisud on üks huvitavam kui teine.
Ja olgu nii minu kui kõigi taevaste jumalate poolt tänatud kõik head kullerid, (keda ma praegu nimepidi nimetama ei hakka), kes need imelised häda- ja eluvajalikud taimed siia kohale toimetasid.
Aedfloks `Babje Leto` puhkes juba potis.

Ellamaalt saadud väga huvitav mitmevärviline mägivaher (Acer pseudoplatanus) `Esk Sunset`, mõnel pool kohtab ka sellist kirjaviisi `Eskimo Sunset`.

Ta on igast küljest nii erinev, et tegu polekski nagu sama puuga. Ilmselt on see olnud varjupool

Niipalju, kui ma teda uurisin, ei leidnud ma tal ka kaht ühesugust lehekuju.

Päikeses ja õrnas tuules hõbedase sillerdusega võrratu põldjalakas (Ulmus minor) `Argenteovariegata` on pärit Põhja-Eestist

ja samast leidis meie juurde tee ka võsundpihlakas (Sorbus reducta). Ta on meil varem olnud, aga ehituse ajal oli ta vaja teisaldada ääretult halval ajal ja too puuke hukkus. Paar aastat tagasi saadud umbes 5cm pikkusele taimekesele jäi esimene talv viimaseks.
Mulle meeldib, et see puu on poogitud veidi kõrgemale, sest maas võtab ta laiuv võra liiga palju ruumi ja ma loodan, et ta jääb meil kenasti pidama.

Uusi mägisibulaid lisandus tänu Iirisekasvatajale 3, kes raatsis enda saadutest veidi ka mulle eraldada. Neil on juurdumise ajal veel ees üsna sarnased potinäod, eks järgmisel aastal näitavad end `As Ice`, `Bronze Pastel` ja `Kiki` juba täies ilus ja hiilguses.

Aed muutub iga päevaga sügisesemaks. Sinine jõgi ei vulise enam ammugi, nüüd on tuules kuulda vaid kerget sahinat, aediirised vajavad puhastamist, pojengide varred mahalõikamist. Vaid kõrgekasvulised õitsevad ilmselt külmadeni.
 Sarapuudelt on kadunud punane värv, kõik liigid ja sordid on muutunud kollakaks. Juudapuulehikud on samuti alustamas oma värvimängudega, maakia on täiesti kuldne. Ja esimene vaher A.grandidentatum on juba nii kirju, kui üks puu saab olla. Kahjuks on ta meil alati esimene, kes oma lehed väga vara langetab

Siiski on aed suures osas veel valdavalt roheline, eks sügiseni ole veel jupp maad minna ka, aga puittaimede pidu on siiski juba tagasihoidlikult alanud.
Lisaks praegu õitsvatele hortensiatele on lõpuks puhkenud üht hämaramat nurgakest säravamaks muutma ääretult tagasihoidlik, samas pilkupüüdev ja armas harilik nutipõõsas (Cephalanthus occidentalis)

Küll võivad ühel põõsal olla erilised, huvitavad ja ilusad õied :)

Mõned püsikud on teisel ringil. Lisaks lagodehhi ja veel mõnele pojengiliigile on mitu arvates kõige efektsemad seemnekuprad baleaari pojengil.Erksäravpunased läikivad seemned hakkavad oma värvi muutma väga huvitavalt läbides nii rohekad kui pronksjad toonid kuni lõpuks mustani välja.

Meie jooksik on lõpuks viljad valmis teinud. Näis, kas nad väljaspool kasvuhoonet värvuvad ka.

Kui õueilma pole, siis tegelen ma ikka nendega. Suvi tuleb ju purki panna.

Marineeritud kirsstomatid viinamarjadega kuuluvad seeriasse männikurk. Loodetavasti on nad vähemalt midagi huvitavat, on ju koos mõlemad head asjad. Kasutasin head vürtsikat `Zilgat`, eks näis, mis välja kukkus.

Nüüd on mul juba tunne, et varsti olen ma ise kas kurk või purk. Ja viimased paar päeva näen unes, et kõik mu soolased hoidised on muutunud moosideks :D Jube ju, moosi ma ei armasta.