AUGUSTI KOLMAS NÄDAL KÖÖGIS JA ÕUES.

Nädala algus ei erinenud mitte millegi poolest eelnenust. Padukatega pole väljas midagi teha ja helde aed muudkui sunnib köögis toimetama.
Esimeme arvestatav seenekogus ilmus me puude alla 15. kuupäeval. Leiu hulka kuulus kõike, kuuseriisikaid, mõned kaseriisikad, puna-ja kivipuravikud ja üksikud pilvikud.

Ülejärgmisel päeval s.t. 17.august oli aga puhtalt puravike päev.

Tomatid on jaheduse ja hämarusega kitsid värvuma, see-eest kurkidel on tänavu pidu. Imelik lugu, eelmisel kahel aastal ei saanud me kasvukast õieti midagi. Tänavu, koleda suve kiuste,  ei näi avamaa kurgisaagil lõppu veel paistmas.

Kuigi ma teen palju üsna teravamaitselisi hoidiseid, on nende hulgas ka üsna palju päris leebe olemisega salateid. Kapsamahedik

Neljapäeval tegin säärase laadungi erinevaid salateid. Marineeritud tomatid, prooviks 3 purki  kurgi-paprikasalatit, mille maitse mulle eriti ei sobinud ja mida ma tulevikus ei tee.  Siis veel üks aedvilja segasalat, mille retsepti panin kokku ise ja mis sai küll väga hea. Sisse läks sahvrisse kogunenu- kapsas, porgand, paprika, veidi punapeeti. Kaalusin kõik ära ja koguse järgi arvestasin soola, muud maitseained käisid tunde järgi. Kui see kraam kõik purki sai, olin õnnelik, et nüüd ei pea kohe tükk aega pliidi poole vaatama

aga kus sa sellega. Reedene ilus ilm lubas järjekordselt üle kasvama hakkavat heinamaad niitma hakata. Ja äkki jättis Muhedikupapa töö pooleli ning tormas sisse pange järele. Üks soojem päev ja seeni oli suur pangetäis. Niipalju siis köögivabadusest :D. Aga see on ikka nöök, kui nad ära puhastada ja need, mis vaja, ära kupatada, jääb suurest hulgast seentest järgi mingi pisike kogus.
Puravikud ja kuuseriisikad läks kohe eraldi purkidesse

ja kaseriisikad seekord soolvette (2spl 1l vee kohta)

Ja täna panin purki soolduma ja loputamist ootama soolakurgid.

Aias on vihmad suure õitsemise lõpetanud, mis muidugi ei tähenda, et õisi üldse poleks. Kui ma aeda vaatan, siis domineerima hakkab seal kuld. Õitsevad veel vaigulilled ja kobarpead

Heleeniume on meil vähe, neid võiks ju hoopis rohkem olla. Kuigi püsikute osas on ruumiga kitsas käes, peaks mõned sordid siis aeda tooma.
Kare päikesesilm `Summer Nights` meeldib mulle just oma sinaka jumega lehtede, punakate leheroodude ja varte ning loomulikult ka säravate õite poolest.

Vahakübar on üks imeilus sügisene õilmitseja

Kõrvitsal on ju samuti kaunid lõhnavad õied.

Kukeharjad õitsevad juba päris pikalt

Hortensiate pidu jätkub, alustanud on ka omapäraste pudeliharja meenutavate õisikutega väga ilusad lepalehised kletrad
`Rosea`

See oli üle tüki aja üks väga ilus ja päikeseline nädalavahetus. Ja ega kogu möödunud nädalalgi midagi viga polnud.
 Üle tüki aja käisid külas mitmed armsad sõbrad, keda on alati rõõm vastu võtta. Hea meel on mul ka sellest, et täna sain ühele sõbrapaarile loodetavasti abi organiseerida, Nurga päevadelt on tänu heale Tsiilile üks puuke koju saabumas. Ja üks päris pikalt seisma jäänud projekt on ka liikumishoo sisse saanud. Sellest räägime aga siis, kui kõik valmis on:) Mida rohkemat saakski ühelt nädalalt tahta.
Üks halb, aga praeguseks aegunud uudis on ka, ma lihtsalt unustasin selle kirja panna. Üks torm murdis printsessipuu ühe tüve maha.
Ja hea uudis on see, et südajas lursik, kellele eelmine talv sugugi meeltmööda polnud, hakkab korralikult elumärke ilmutama.
Suvi kestab veel, aga juba ilmnevad ka esimesed sügise märgid.
Siiamaani pole pandud eestikeelset nimetust ühele vahtrale. Acer grandidentatum on juba päris kenasti värvuma hakanud Teine pool on tal juba palju punasem

ja ka harilik vaher `Drummondii` näitab juba kollast.