ÖÖD ON MEIL MUSTAD JA PÄEVAD SAJUSED

Jah, päike tõuseb üle tunni hiljem kui juulis. Varem polnud see sugugi haruldane, et kui  mul uni kella 4 ajal koos päikesetõusuga ära läks, läksin rohima. Varahommikud on imelised, linnud laulavad, aga olme-ja töömüra veel kuskilt ei kosta, vastpuhkenud õied pärlendavad kastepiiskades, õhk on veel karge ja üleüldse on kõik väga ilus. Nüüd aga on kell 4 veel kottpime, ei näe sõrmegi suhu pista.
Aga need päevad, need on viimasel ajal inimese narrimiseks välja mõeldud. Õigus on vanarahval, et kui seitsmevennapäeval (10.07) sajab, siis sajab  seitse nädalat järjest. Ja kui nüüd arvutada, siis kestab see, mida võib juba koleduseks pidada, veel kuu lõpuni.
Kuigi vahepeal sai me aed tervenisti niidetud, siis niiskus sunnib heina silmnähtavalt kasvama. Ja selle kõrge, paksu ja märja niitmisel läks 1,5 nädala jooksul õhtule 2 traktoririhma ja paar päeva tagasi kahe hoo vahel niita proovides veel roolivarras takkapihta. Koduõu õueks, niitmata maa on kole, aga see, et madalamates kohtades põllud vee all on, on põllumehele ikka täielik katastroof.
Täna oli lõpuks see õnnelik päev, kus ei tulnud tibagi ja ometi sai õueala korda. Millal ja kas üldse sel aastal kõrget heina istutusaladelt kätte saab, veel ei tea. Eilsed külalised, kes on meil aastaid käinud, aga väitsid, et praegune vaatepilt pole üldsegi nii hull, kui mulle tundub. Siis torkavat umbrohi palju rohkem silma, kui kõik on imepuhas ja vaid üksik võilill vms kuskilt vastu vaatab.
Nojaa, aga aeg pole raisata, lugemine on niikuinii igaõhtune tegevus ja et aed juba üht-teist pakub, tuleb sellega midagi peale hakata.
Tundub, et see 10-aastane vahepealne hoidistamise paus on mulle hästi mõjunud. Kui ma eelmisel aastal sellega uuesti alustasin, hakkas see täitsa meeldima. Eriti põnev on uute retseptide ja maitsete katsetamine.
Pealekauba ei käi me ju maalt iga päev, isegi mitte igal nädalal poes ja paljast liha on ka kummaline süüa. Enda maitse järgi tehtud hoidised annavad aga vabriku omadele sajad silmad ette. Eelmisel aastal küll kaasa küsis, kes selle kõik ära peaks sööma, aga kevadeks ju otsa ta sai :)
Kõigepealt tegin juba vist kuu tagasi marineeritud küüslaugu varsi ja eelmise kuu lõpus punase sõstra vürtsmoosi, mis kõigile omadele ja võõrastele väga maitses. Miskipärast jäid tegemata fotod. Ikkagi olnuks ilus ilusaid rohelisi kõverikke või punaseid purgikesi vaadata.
Suvikõrvitsa uputus. Neid olen purkinud juba 2 korda. Esimesel korral tegin traditsioonilise marineeritud kurgimarinaadi ning lisasin sellele näpuotsaga tšillihelbeid. Teisel korral 1l vee kohta 1 tl suitsutatud paprikapulbrit lisaks. Marinaadi maitse sai hea.

Aitäh heldeile toojaile. Ka mõned kurgipurgid on pühapäevast alates nüüd keldris. 12 purki marineeritud kurki ja 12 purki üht salatit, mida ma varem teinud ei olnud. Aga tundub, et sai vist pagana hea.
Retsept
4 kg kurki, 1,5 kg sibulat, 100g tillilehti, suur pea küüslauku, 3 triiki spl soola, 150g suhkrut (võib ka 200g), 200 ml 9% äädikat, 1 sl koriandriseemneid, 5-6 tera vürtsi, 1spl sinepiseemneid, 1tl tšillit. Mina kasutasin üht indiaanlaste vürtsisegu, mis on Umamis müügil (Mapuche Indian Mix) ja näpuotsaga veel tšillihelbeid + 2 tl hmeli-suneli vürtsisegu. Koorimata kurk viilutada, till ja küüslauk hakkid (mitte pressida), kõik ained segada. Lasta seista 2-4 t. Siis lasta keema (mitte keeta üle paari minuti, siis jääb kurk krõmps) ja lisada äädikas. Kuumalt purki ja keerata paksu teki sisse. Ma ei saa purke kuumutada, sest mul pole enam nii laia põhjaga potti. Ja minu meelest on kuumutamine palju tülikam kui tekivariant.

Ja siis tegin prooviks veel 4 pisikest purki salatit, mida ei pea üldse kuumutama. Pidi külmkapis vähemalt pool aastat seisma. Nomaitea, kas see ikka on nii, aga kui ise ei proovi, ei saagi teada.
Retsept
2kg kurki koorida, viilutada, 2 sibula rõngad v poolrõngad, 1 terve küüslauk hakkida, tillilehti, 2 sl triiki soola, 2 sl suhkrut, 2,5 sl 30% äädikat, 1 tl sinepipulbrit, veidi riivitud ingverit ja veid tšillihelbeid. Kõik kokku segada, lasta seista ööpäev ja seejärel purkida. Kogu lugu.

Ja eilne töö on "Nõiasalat". Mina talle seda nime ei pannud, seda tegid ukrainlased.
1,5kg tomateid sh rohelisi 1 kg (ma ei raatsinud veel rohelisi korjata ja tegin ainult punase tomatiga)' tükeldada, 0,5kg  rohelist paprikat (kõige intensiivsema maitsega) ribastada, 0,5 kg toorest peeti riivida jämedalt, 0,5 kg porgandit riivida jämedalt, 0,5kg sibulat poolrõngasteks, 2 kl õli, 150-200 g suhkrut (vähem on parem), 1 spl soola, 30%äädikas 2 spl, 1 suur pea küüslauku pressida, tšilli maitse järgi. Kogu kraam v.a. küüslauk ja äädikas hoolikalt kokku segada ja keeta 30-40 min kuni peet on pehme, siis lisada küüslauk ja kohe minuti pärast ka äädikas. Võtta tulelt ja purkida. Eelmisel aastal aitas see salat mul korra ka borši valmis keeta.

Kui homme sajab, tuleb ilmselt jälle midagi teha, sest katsetatud ja heaks kiidetud paljud salatid on veel tegemata, aga nii suvikõrvitsat kui kurki on peenral jälle arvestatav kogus.