Wednesday, December 29, 2010

TALVEMAASTIKUD

Olen tihti kuulmas vanu inimesi -khm-hmm, ikka palju vanemaid kui mina:) - rääkimas, millised võimsad talved ja lumed ikka vanasti olid......Ma ei tea, ehk nad mäletavadki 1924.aastast pärit absoluutseid lumerekordeid, mis siiani on purustamata, aga selge on see, et noorematel inimestel on mälu ikka väga lühike.
Ma arvan, et siin, meie mail oli kõige hullem lumetuisk 24.11.2008.aastal, millest enamik Eestit küll pääses. Ka siis jäi lumi siia kevadeni pidama.
Head naabrid tulid vaatama, kuidas tudikesed selles möllus hakkama saavad. Koduteel olid nad vööni lumes. Tuul ja tuisk märatsesid tookord üle 24 tunni. Kahjuks ei tea ma selle meeldiva naisterahva, kes mattis meid päevadeks, nime.
Sahkadega polnud tookord siin enam midagi teha. Sõna otses mõttes kaevati meid lumest välja.

Eelmine aasta on ehk kõigil siiski veidi meeles. Foto on tehtud lumeuputuse alguses


Igal sügisel on kõigi inimeste suurim mure, kas jõulud ja vana-aasta ikka tulevad valged. Normaalne! Valge ja hõbe ja päikesepaiste on ikka palju helgem ja puhtam kui pori ja pimedus.

Monika pidas end meil üsna viisakalt ülal. Kattis kõik lagendikud, teed muidugi ka, saabuvateks pühadeks kenasti valge vaibaga, hanged kuhjusid põhiliselt aia- ja pargiossa.

Scarlett aga käitus täpselt nagu mu mees kui ma mingi koha olen puhtaks koristanud, sinna peavad ilmtingimata asetuma mingid tööriistad või muidu jubinad:) Eks ta nägigi, et maja ümbrus oli kenasti puhas ja otsustas mõned hanged sinna ringi paigutada. Lumekest jagus loomulikult ka ülejäänud õuele.
Hea, et vahetult enne tuisku sai kasvuhoone katus lumest puhtaks. Õnneks pudistas ka tuul ise kenasti katustelt suurema lume alla, nendega praegu veel muret pole.

Käisid meil siin põhjalased ja arvasid, et meil pole ÜLTTTSE lund. Muidugi, muidugi - kõik see, mis endal, on ikka ilusam, suurem, võimsam ja uhkem:)
No näpuotsaga jagus seda lumekest. siiagi.
Jõululaupäeva õhtul oli päris selge, et maja välisust me tõenäoliselt oma jõududega hommikul avada ei saa, sest ta oli juba siis poole kõrguse pealt lumme mattunud.
25.12. hommikul polnud kuhugi kiiret, mõnulesime veel sooja teki all ja ma ütlesin, et peaks vist kellegi väljastpoolt appi kutsuma, aga nii vara ei raatsi kedagi üles ajada.
Äkki kuulsin mingeid hääli.
Päästja- päkapikk oli kohe iseenesest kohal. Meie kandis sõidavadki kõik targad inimesed ringi labidatega. Ütle siis veel, et jõuluimet pole.

Trepp on vaba:) ja loomulikult avaneb ka uks.




Nii ta alustas




ja nii lõpetas. Kes oskab vaadata tunneli lõppu, näeb maja nurka.





Naljakad on need tuisuteed. Mõne eluks väga vajaliku koha ta jätab siiski õhema kattega



Salix purpurea `Gracilis` vana maja taga on osanud endast moodustada üle 2 m kõrguse mütaka:), inimese käsi seal abiks pole olnud.




25.12 õhtul hakkas sadama jäävihma, kõige suurem sadu oli 26.12 hommikul kella 5 paiku. Esiplaanil võrkudes on umbes meetrised noored nulud.





Selle asjanduse nimi on kuusehekk. Tema juures ei saa mitte unistadagi puhtaksraputamisest või mingit muud moodi päästmisest.



Inimkonna parim osa armastab lund:). Lapsuke on umbes 135 cm pikkune.

Selle koha peal juba hoolitseb vald selle eest, et me kenasti autoga liikuma saaks. Ja teid selliste ilmadega sahatatakse sedasi, et kolm korda päevas sõidab siit väiksem traktor läbi ja kui asi kipub kitsaks jääma, tuleb seejärel suur traktor ja tekitab siia laia maantee.




ILUSAT LUMIST VANA-AASTA LÕPPU!



Wednesday, December 22, 2010

TOOMAPÄEV, PÖÖRIPÄEV JA MUU TÄHTIS VÄRK

Eilse toomapäeva hommik oli pime ja sombune. Ju oli see vast veel kuuvarjutuse mõju, mida me otse loomulikult täies hiilguses ei näinud. Tuulevaikus, külma - 10,2C. Kella kümne paiku läks valgeks ja sadama hakkas laia lund, tasa-tasa. Äkki kella ühe paiku otsustas ka päike end oma pesas ringutada ja piilus ühe silmaga läbi pilvede üle valgete lagendikkude ja mägede tervelt 1,5 tundi. Soojendas meid niipalju, et külmast oli õhtuks järel vaid 5,6 külmakraadi. Tuul muutus ka veidi agaramaks, aga mitte oluliselt. Tuisku polnud:)

Täna öösel kell 1.38 astus kalendritalv oma õigustesse. Nii sünget ja sompus hommikut kui täna ma aga ei mäletagi. Sadas mingit imelikku ollust. Suvel on selle asjanduse nimi uduvihm, praegune oleks siis udulumi. Külma -7,5C. Tuul on nii laisk, ei saagi hästi aru, aga tundub, et ta alguspunkt on lõunakaares.
Ja äkki kell 10.32 ilmutas end paksude pilvede vahelt nagu pisike küünlake end päike. Tal ju täna sünnipäev! Veel hetk ja ta oligi vallutanud kogu taeva, ei mingeid pilvi ega pimedust. Päikest on täis kogu maa ja jagub teda tuppagi. Puhasvalge lumi sätendab nii, et valus on vaadata. Mis sest, ilus on! Ma ei tea, kas see on mu soov, aga mulle tundub küll, et päike on samal kellaajal kohe tükk maad kõrgemal kui kuu aega tagasi:)

Et siis milline talv tuleb? No kohe igasugune:D Tuleb veel lund ja tuisku ja on aegu, kus ei saja üldse. On tuult ja tuulevaikust, sombust ja ka ikka päikeselist ilma. Jagub külma ja veidi väga külma ja peidus on ka soojemaid päevi. Läks vist päris täkke:DDD
Aga tõsi on see, et päev läheb järjest pikemaks ja valgemaks ja juba paari nädala pärast on see täitsa märgatav.
Kütma peab hoolega veel paar kuud, vahetevahel on tarvis jõutreeninguks lund rookida ja seejärel sobib aurava kohvitassi asemel soojendamiseks või nohu peletamiseks suurepäraselt ka kuum ingveritee.
Kätte on jõudnud süldikeetmise hooaeg. Päikesealune on täis hapukapsa aroomi. Kui hõrgutavad praed ja vorstid ka ahju saavad, võivad alata söögitalgud. Kogu rahvas on jälle ühtne nagu Balti ketis:D
Kõik lapsed on varsti üürikeseks kodus!
Häid saabuvaid pühi ja suurt kingikotti kõigile aiandajaile ja muule rahvale!

Wednesday, December 15, 2010

LUMEST EI RÄÄGI

Ma kümblen nüüd juba paar päeva mõnuga igasugu õnnitluste, embuste ja suudluste külluses. Suur aitäh kohe kõigile. Aga miskipärast see saadud pauer mind küll lund rookima ei pannud. Vaatan hoopis mõnuga, kuidas ümberringi mehed labidatega vehivad ja traktorid päevad läbi ringi vuravad. Ma kohe naudin seda, kuidas mõned inimesed nii usinad ja hoolsad on:) ja hästi tehtud töö on ju alati ilus!
Ja kui hästi veel mõni mees nüüd süüa oskab teha, mis sellest, et ühest lõunasöögiks mõeldud supist nüüd terveks aastaks jagub:D

Iga päev ma veel siia arvuti juurde ei viitsi tulla, aga alla ma teda kah ei vea. Muidu pole üldse mingit stiimulit seda üldfüüsilist teha:) Pole hullu, Amburid on visad ja vintsked.

Ega see aeg mul nüüd nii sisutult pole kah möödunud. Ja viimasel ajal on kätte juhtunud ikka väga sisukas ja targaks tegev lugemismaterjal.
Muuhulgas lugesin "Maakodust", et maausulised kutsuvad seda pööripäeva ümbruse aega talvisteks. Oh, kuidas mulle see meeldib ja kuidas see on seotud mu arusaamade ja tunnetega. Nii ongi, päikesetiir hakkab täis saama ja varsti-varsti alustab ta uut aastaringi. Niisiis- TALVISTED!


Ja aasta kõige lühem päev sai ka mööda. Kevad ongi tõepoolest varsti käes:)

Wednesday, December 1, 2010

NOVEMBRIILMA ILMED

04. ja 05. november. Pime, tuuline, t +2C ringis.
06.11- kogu maailm on hall ja tuuline, piserdab vihma. Arukas oleks vist pugeda teki alla ja see pimedus lihtsalt maha magada. Olevat ju voodi suurim luksusese, mille inimene on suutnud välja mõelda. Õige see ju on ja peab sealt siis igal hommikul välja ronima.? Elaks mõnd aega printsessi elu:)
07.11 -4,2C mõõdukas tuul, mis õhtuks tugevneb päris korralikuks maruks, hakkab sadama laia lund, kohati tuiskab.
08.11 lumesadu, tugev tuul -2,1kuni +2,0C, lumesadu muutub päeva jooksul lörtsiks ja õhtul raskeks paduvihmaks. Kohutav pimedus. Ei taha isegi kujutleda kui jubedad võivad olla linnatänavad.
09.11 Ilus selge varahommik, kuid umbes 9 paiku hakkab tõusma tihe hall udu. Nähtavus on olematu. +2,8C. Sajab laia lund, sahatatakse.
10.11 sombune, kuiv, tuuletu +6,8C, paks udu
11.11 päike nõrk tuul, +4C, õhtul piitsutav vihm. Mitu päeva maha magatud, aeg on ruttu läinud.
12.11 Tugev tuul +2,4C, pime õhtul uduvihm, kogu maailm on vettinud. Vaja on lasta raamatukogust lugemise lisa tuua.
13.11 pilvealune päike, nõrk tuul, lühikesed üksikud hoovihmasabinad +7C
14.11 sombune, udune, +6,8. Loen valikuta kõike ja imestan, mida kõike küll kokku kirjutatakse. Kirjutada ju võib, aga, et seda ka trükitakse ja siis ka tõlgitakse...Kogu tekst ununeb enne kui jõuan kaaned sulgeda. Mulle küll öeldakse, et sellise raamatuneelamisega ei saagi midagi meelde jääda, aga ka sisutu filmi olen ma kinost väljudes unustanud. No seda ma ju ei vaata kiiremini kui teised inimesed:)
15.11 sombune, hommikul +12.11, üksikud tugevad vihmahood. Öine tugev tuul on puudelt-põõsastelt rebinud kõik lehed, vaid kase püramiidvormi latv paistab kogu selles halluses sätendava säraküünlana. Selg ja küljekondid kipuvad ses luksuses kangeks jääma.

16.11. sombune, kuiv, tuulevaikus +5,5C. Kurb uudis Lätist- maailm on ühe andunud aiainimese võrra vaesem, meie jäime ilma ammusest sõbrast
17.11.pime 0C, üksikud lumehelbed, nõrk tuul. Millegipärast meenub katke V.Panso haiglas olles kirjutatud märkmetest: ".... kui pimedad ja pikad on siin ööd...."
18.11 öösel sadanud maha paks lumi, mis hommikuks on muutunud raskeks lörtsiseguseks vihmaks. Vaatepilt õue on masendavalt ligane, männid on raske veekoorma all vajunud vastu maad. Värvidest domineerivad tumehall ja roheline. T + 1C. 19.11 , õhtupoolikul tihe udu.
20.11 Rasket, tapvat lund on üle 15 cm, sahatatakse +5,6C, absoluutne tuulevaikus. Lumi enam-vähem sulanud, murul on üksikud koledad laigud. Vahelduseks mõned telefonimängud. Nüristav ja mõttetu tegevus, aga aega aitavad surnuks lüüa küll. Udu püsib.
21.11 Hall, läbipaistmatu udu püsib kui sein, +3,6C. Õhtul tuuakse hunnik kõikvõimalikke ristsõnakogumikke. Noh, vähemalt vaim püsib virge. Alla tahetakse vedada ka arvuti, aga ma olen selle väikese võõrutusraviga rahul. Kuna ta on ju Kõu juhtmete külge ühendatud, ei oskaks ma temaga tegelemiseks mingit sobivat asendit niikuinii leida.
22.11. Hommikul +0,3C, kerge lõunatuul. Lumesadu, sedapuhku neljas. Ja milline idioot küll selle voodi välja mõtles:(
23.11 Hommikuks lumi sulanud, t 0 kuni +0,5C, õhtul sajab tihedaid lumekruupe.
24.11. Öösel -3,2, päeval 0, tugev tuul, jäitesadu. Lund umbes 5cm.
25.11 öösel -6,5C. Sajab laia lund. Päeval -5,9C, õhtul -9,8, vahetevahel piilub pilvede tagant ka päike.
Üritaks end ettevaatlikult kuidagi jalule saada. Pole siin mingit printsessielu, voodi oleks justkui herneid täis külvatud, sekka peoga hunnik ube kah. Ammu väljakuulutatud üritusel pidi kaasa end minuks kehastama:). Olevat hästi välja tulnud.
Lõpetasin A.Christie "Minu elu lugu". Ma üldiselt ei armasta autobiograafiaid, aga see oli üle tüki aja üks tõeline pärl muu pahna hulgas. Targa, tähelepaneliku ja tundliku inimese kirjeldused ja mälestused Inglismaa, Prantsusmaa ja Lähis-Ida olustikust, õhustikust, kommetest, suhetest läbi aegade. Kahju oli teda käest panna ja sama kahju kahju oli vaadata kui kiiresti ta leheküljed kahanevad. 26.11 Öösel - 11,8, päeval - 8.6C. Tuul on väga nõrk, langeb üksikuid lumehelbeid, päev otsa paistab päike, härmatis muudab kogu ümbruse hõbedaseks, lumi sätendab. See jube pime lisaaastaaeg hakkab tõega vist otsa saama.

Tundub, et on saabunud püsiv külm ja kätte on jõudnud aeg katta karuspalm. Mees mähkis juba varem kohalepandud võrgu ümber valge talvekanga ja selle ümber niiskuse kaitseks mullikile. No näis, kas mu väljamõeldud konstruktsioonist on kasu või mitte.

Aiarahvas on leinas. Täna jätab BA hüvasti hea kolleegi ja sõbraga.

27.11. T öösel -12,1. Muhedikupapa sünnipäevale saabunud üllatuskülalised, kes olid siin olnud vaid suviti, leidsid, et talv on meie juures veel ilusam kui muud aastaajad:) Päikeseline, imeline päev. Härmatis ja üle 15cm paksune lumekiht sillerdavad hommikuvalguses nii, et silmadel on valus. Aga ka ilus!!!!!

28.11. Päikesepaiste, härmatis. T öösel -18,4C, päeval - 14C. Valge vaikus on kuidagi eriliselt hingestatud ja looduse ilu kirjeldamatu.
29.11. Härmatis ja päike on ka täna meie kaaslased, t öösel -18,1, päeval - 11,4C. Praeguseks lühiajaliseks külmas on lumikate piisav, 15-20cm kiht ei lase taimedele liiga teha. Pildistan ju aknast ikka samu kohti, aga nad on igal ajal ja iga kord täiesti erinevad ja talvel tõeliselt imelised.


30.11. Öösel - 16,1C, päeval -10,2C. Päike, hõbevalge vaikus. Puud ja aed puhkavad. Mul oleks kuidagi vaja saavutada horisontaali-vertikaali vaheline balanss viimase kasuks.



Täna on pilves ja sajab lund, aga see pole enam see koletu novembripimedus, hing laulab aknast välja vaadates. T-9,2, tuul on nõrk.
Eks ma püüan nüüd tasapisi lugeda kõigi blogipostitusi ja üldse tegeleda sellega, mis ripakile on jäänud.




Wednesday, November 3, 2010

UDUNE ALGUS

November algas sombuselt, aga soe on. Täna +12C ja umbes nädala pole ööselgi t alla +5C olnud. Eilne mähkis meid terveks päevaks paksu udusse. Täna on nähtavus pisut parem, aga udu hajuda ei taha. Nii, et....päris talve veel niipea loota pole.

Paar päeva tagasi kirjutas mulle üks sõber, et sügisel on iga leheke nagu kunstiteos.
Nii ongi, värve jagub veel küllaga nii jalgade alla kui silmade kõrgusele.
Enamus puid on raagus, nende võrad olid eilses paksus udus täiesti müstilised. Pajud on veel kuldsed ja nende taga ja ees olev hall tundub samuti värvus olevat. Kõik suured üldvaated on veel värvilised, aga neid olen ma siia juba küllalt üles ladunud.


Kiviktaimla e Peenar on praegu värvilisemgi kui suvel. Kes eputab lehtede,


kes viimaste õitega


ja kellel jagub mõlemat


säravroheline tundub praegu eriti kirgas

Tuhkpuud on tekitanud ühele kallakule mitmevärvilise vaiba




kukerpuud teevad sügisel aga kõigile silmad ette







Teised veigelad on puha raagus, `Dart`s Colordream` ei mõtlegi neid veel langetada.


Köögiviljaaed on suures osas koristatud, aga brokkolitelt saab veel üksjagu saaki, mis siis, et mõni neist ka õitseb


Mikrobioota hakkab end puhkama seadma ja on kasuka hõbevioletseks kirjanud.Seda sätendavat ilu on üle 25m2


Umbes 20 cm kõrgune kääbusmänd `Nana Carsten Wintergold´ hakkab samuti okkaid kuldsemaks muutma ja sel aastal on ta isegi käbisid kasvatama hakanud.


Mu pisike lehis `Blue Dwarf`, kes paar aastat tagasi hakkas oktoobri lõpul uusi kasve kasvatama ja kannatas tol aastal korralikult, teab nüüd vanemaks ja targemaks saanuna, kuidas tuleb sügisel käituda ja on selga tõmmanud vana kulla värvi rüü.



Iileksid on nagu ikka sügavrohelised ja mulle tundub, et sel aastal on nad esmakordselt viljunud. Kui nende marjad ka punaseks ei muutu



on meie omad kibuvitsad vaat´ et ilusamadki.



Mulle on säärane sombune taevas vägagi meeltmööda, aga toas ma miskipärast seda pimedust ei talu. Üldse on mul paljudes asjades säärased vastakad soovid, mida vanemaks saan, seda keerulisemaks enda jaoks muutun. Pimedusega suudan ma küll võidelda. Kus aga liigun, seal tuled põlema panen ja siis tuleb üks korralik inimene ja hakkab mu lossitaolist elamist pimendama. Kui ma siis uue tiiru teen ja uuesti valguse tekitan, siis...nii lõpmatuseni. Ja kumbki meist targemaks ei saa, pole lootustki:)

Sunday, October 31, 2010

ARMASTUS, KOER, KELL JA MUU TÜHI-TÄHI

Olen lugenud või kuulnud räägitavat, et kõige rohkem pidada inimene armastama iseennast. Noh, et kui seda ei oska, pole ka teistele midagi jagada. Ja ma mõtlen, et selle armastuse väljendamise üks hea vahend on kiitmine. Koer peaks oma saba kergitamisega ikka ju ise hakkama saama:)

Oktoober on minu jaoks alati olnud üks väga laisk kuu. Sel aastal kulges see ajake kuidagi eriti loiult. Kõndisin ringi, nautisin ilusat sügist, tegin mõned klõpsud, vahtisin aknast taevast ja värve ja ei suutnud kohe üldse midagi tegusamat ette võtta. Ma ei tea, on see suveväsimus või mingite rütmide kohastumine talvele vastuminekuks. Mõtlesin igasugu tarku ja veel targemaid mõtteid, aga mingit tulu neist küll ei tõusnud. Loetlesin igal õhtul, millega järgmisel päeval alustan, aga hommikul polnud tahtmist ei alustada ega midagi lõpetada. Nii veeretasin seda ajakest kuni lõpuks mõtlesin, et natuke vara mingiks lihtsalt tühja ringisahmerdavaks mutikeseks muutuda ja kui ma niikuinii ju lihtsalt istun, siis võiks vähemalt sõrmi veidi liigutada.

Algul ei saanud kuidagi vedama, veebis oli võimalik lihtsalt niisama ka aega surnuks lüüa, aga lõpuks hakkas midagi siiski looma. Ja siis oli mul vaja täpsustada kui kaua on meie aias üks lill elanud. Tuustisin oma aiapäevikutes, aga mitte ei leidnud. Vaatasin neid kaustu ja mõtlesin, et niisugune ajaraiskamine ei sobi kohe kuidagi, et vaja oleks hakata tasapisi korrastama oma taimenimekirju. See on töö, mida olen aastaid edasi lükanud ja mida ma kohe üldse ei salli.
Nimestikud olid mul kunagi päris korralikult olemas, viimased 2001.aastast. Aga siis oskas viirus end mu arvutisse sokutada ja see hakkas tekste sööma, nii, et pooled andmed kadusid. Ja tol põuasel aastal kadusid ju ka pooled taimed. Ja üleüldse on taimede tähestikku seadmine nii igav ja rutiinne töö, et kohe mingit isu polnud seda ette võtta kui teha oli muudki huvitavamat.
Mõtlesin, et ega ma kõike niikuinii tee, aga, et püsikute osa ehk sinnamaale, kus mul vaja, võiks ju ikkagi kuidagi ülevaatlikum olla.
Ja nüüd on nad mul valmis. Kohe kõik! Eraldi lehtpuud-põõsad, okaspuud, püsikud, veetaimed, sibulad. Päris omaette hostad, iirised ja sõnajalad. Tegemise käigus muudkui tekitasin uute pealkirjadega lehekülgi, lisasin neid columne ja row-sid ja tähestik kulus ka pähe. Kirjas nii taimenimed kui sünonüümid, eestikeelsed vasted (nendega olen ma alati hädas) ja kui on, siis ka rahvakeelsed nimetused. Väike liigi-ja sordikirjeldus. Soetamise aasta ja koht, kust taim saadud, ilmakaar aias, kus enamvähem asub. Kuidas end meil ülal peab. Sortidel aretaja ja aretuse aasta ja kui on olemas, siis ka auhinnad. Mõnedel ka otsingute hõlbustamiseks vajalikud veebiaadressid.
Seekord on need nimestikud ka mitmekordselt turvatud.
Nüüd ma küll kiidan end ja olen oma töö üle päris uhke kohe:) Väga-väga. Tuleb välja, et ma armastan end üsna korralikult. Ju siis teisi lähikondseid ja muidu inimesi pisut kah:)
Polnudki nii laisk ja lootusetu see oktoober.
Neisse päevikutesse oli päris huvitav sukelduda, seal oli lugemiseks nii mitmeidki põnevaid kuupäevi ja muidu märkmeid. Sarnanes mu tegevus mu laste kunagiste sodisahtlite koristamisele, kui neile sealt midagi põnevat näppu jäi, siis korrastamise asemel istusid nad hoopis oma hunnikute otsas ja lugesid leitud pabereid või märkmikke või salmikuid:) Mina lugesin mõnd kohta mehele ette:)
Jah, kui nüüd viitsiks igale taimele veel foto ka juurde nikerdada, oleks see andmebaas ju päris täiuslik.....:)
Ja see, et kella pidi täna päikese järgi sättima, meeldib mulle ka. Ma ei saa küll aru, miks teda sedasi kruttima peab. Ööökullina ei sobi see suveaeg mulle mitte üks raas. Muidugi, ega ma polegi selle kellaga nii väga seotud, elan ikka nii, kuis mulle meeldib, aga mõnikord on ju tarvis kuskile täpselt jõuda. Täna läks veidi õnnetult. Üks tarkpea oli unustanud kellakeeramise ära ja otsustas mind hoopis valel ajal üles ajada:)
Aga hommik on päikseline ja soe ja päev tõotab tulla samasugune ja üleüldse olen ma vähemalt mingi hea sokolaadi ära teeninud.
Ehhh, koristada ma täna küll mitte kuidagi ei viitsi:(

Wednesday, October 27, 2010

NAD ON TAGASI:)

Hommikune paks udu õue ei kutsunud. Plaaniline elektrikatkestus (loodetavasti saab siinkandis nüüd ka midagi korda) ei lubanud ka toas millegi tõsisemaga tegelema hakata. Ega jäägi muud üle kui mõnusasti diivanile ja hea raamat kaissu.
Korraks tõstsin pilgu ja....:).

Niikaua kui mäletan, on siin meie juures alati elanud igas vanuses siilid ja põldpüüd. Mulle on alati meeldinud vaadata, mismoodi nad oma poegadega sirges rivis kuskilt heinast välja vudivad. Ikka vanemad ees ja lapsed taga. Mitmed korrad olen jälginud kui kiiresti ja huvitavalt nad lumme kaevuvad. Muidugi on nad mind palju kordi ka ehmatanud kui pahaaimamatult puhtale lumele astudes äkki jalge alt hulk linde püüab lendu tõusta:)
Muude loomade kõrval on siinkandis alati olnud ka palju rebaseid. Aga nad on elanud siit veidi eemal, nende urud olid all orus. Umbes kuus aastat tagasi ilmus aga meie aeda väga suur rebane. Nägime teda iga päev mitu korda, sageli vaatasime, kuidas ta ringi hiilib, end peidab ja oma saaki püüab. Ei osanud algul temast midagi paha arvata, kuni neli aastat tagasi avastasime kevadel kümneid siilinahku. Tol aastal polnud meil enam ka ühtki põldpüüd. Olin tõsiselt kurb. Olen nõus elama kõigi nendega siin koos, aga et üks suur kaval volask teised nahka pistab, sellega ma küll leppida ei tahtnud. Kuigi ega ma midagi ette võtta ka ei saanud. Kitsede-põtrade-jäneste eest õppisime puid kaitsma, aga siilidele-põldpüüdele mingeid aedikuid ma ehitada ei oska.

Sel kevadel ma seda rebast enam ei näinud. Ei oskagi arvata, oli see talv, tema vanus või mingid muud asjaolud, aga kadunud ta oli. Ja nüüd aknast välja vaadates nägin üle mitme aasta jälle põldpüüsid. Meie omi linde:) Õnneks oli fotoaparaat käepärast. Tegelikult nägin neid esmakordselt vast nädal tagasi, aga siis hoidusid nad aupaklikku kaugusse ja ma võisin vaid aimata, keda näen kividel turnimas. Seekord uudistasid nad isegi terrassi ja neid on sel aastal kümme.
Ehk ilmuvad meile nüüd kunagi ka siilid tagasi. Vaatamata mitmepäevasele vihmale, on sügis sel aastal ikkagi väga ilus. Eelmise aasta pimedusega ei saa teda mitte võrreldagi.
Südajas suutera kavatseb õitseda vist kevadeni.
Sama soov on ilmselt ka roosidel. `Dornröschen` lõhnab isegi hullutavamalt kui suvel.

Tõsi, haavad ja enamus vahtraid on juba raagus. Ka kased on langetanud võra alumisi lehti, aga pooled puud on siinkandis veel kõikjal kuldkollased. Pajud on lehes ja olenevalt sordist kas rohelised, kollakad või hõbedased. Ümbrus on praegu ilusam kui mistahes maal.
Aias aga on praegu kõige säravamad puud siberi lehised.


Euroopa lehised alles hakkavad värvuma, nende kuuskedest heledam roheline on asendunud oliivrohelisega.





Friday, October 22, 2010

TEINE TULEMINE

Vaatan ja imestan, kõigi fotodelt vaatavad vastu nukralt raagus puud. Meil jagub veel nii lehti kui värve küllaga Hommik tervitas ilusa päikesepaistega, aga taevas lubas midagi muud.
Ja siis ta tuligi:)
Lumesadu algas hoopis põhjakandist, aga meile jõudis ta mingil imekombel hoopis üsna tugeva lõunatuulega. Sombuseks muutunud ilm ja alanud sadu looritas värvid,


muutis võrad müstiliseks.



Kuna enamus õisi on maadligi, uhkeldavad tuules ja paistavad kaugele kõrged kõrred



Aeg on hakata mõtlema talvele. Kuigi taimede katmiseks on praegu veel liiga soe, sidusime paar päeva tagasi kokku karuspalmi lehed, päris külmaga oleksid nad ilmselt selleks juba liiga rabedad. Jämenenud tüveosa ümber on kuhjatud hunnik kergkruusa. Kuigi ma pole veel süvenenud palmide hingeellu, arvan, et just seal on nii toitainete varud kui igasugu pungade algmed. Tänavune aasta oli talle muidugi väga meelepärane, mõnules soojuses ja kasvatas kaheksa uut lehte.
Kuigi mulle on juba öeldud, et olen ülinaiivne ja niikuinii see palmi õues talvitamine mul ei õnnestu, olen ma jonnakas ja üritan seda ikkagi. Kui ei proovi, ei saagi ju teada:).
Ta lihtsalt peab tubli olema, oleks mõeldamatu, et ka suurtele, kõrgetele puudele tuleks talveks leida külm koht. Siis peaks leiutama äravõetava katusega hoone, et kraana ta sinna tõsta saaks:)



Nüüd, lõuna ajal juba tuiskab. Temperatuur kõigub 0 ja -1 C vahel. Maapinnale siiski niipalju lund ei kogune kui esimese saju ajal.

Friday, October 15, 2010

ÜLLATUS, ÜLLATUS :)

Millal täpselt sadama hakkas, ei tea, aga varahommikul kui pildistamiseks veel pime oli, oli maa juba valge





Temperatuur öösel -0,4C, praegu +0,4C. Keskmise kiirusega põhjatuuleke kavatseb vist tugevamaks muutuda. Puud on veel lehes, osa neist isegi veel värvumata, aga ööga on tuul ploomid paljaks saanud. Sadu jätkub.
Ilus on!