Friday, October 22, 2010

TEINE TULEMINE

Vaatan ja imestan, kõigi fotodelt vaatavad vastu nukralt raagus puud. Meil jagub veel nii lehti kui värve küllaga Hommik tervitas ilusa päikesepaistega, aga taevas lubas midagi muud.
Ja siis ta tuligi:)
Lumesadu algas hoopis põhjakandist, aga meile jõudis ta mingil imekombel hoopis üsna tugeva lõunatuulega. Sombuseks muutunud ilm ja alanud sadu looritas värvid,


muutis võrad müstiliseks.



Kuna enamus õisi on maadligi, uhkeldavad tuules ja paistavad kaugele kõrged kõrred



Aeg on hakata mõtlema talvele. Kuigi taimede katmiseks on praegu veel liiga soe, sidusime paar päeva tagasi kokku karuspalmi lehed, päris külmaga oleksid nad ilmselt selleks juba liiga rabedad. Jämenenud tüveosa ümber on kuhjatud hunnik kergkruusa. Kuigi ma pole veel süvenenud palmide hingeellu, arvan, et just seal on nii toitainete varud kui igasugu pungade algmed. Tänavune aasta oli talle muidugi väga meelepärane, mõnules soojuses ja kasvatas kaheksa uut lehte.
Kuigi mulle on juba öeldud, et olen ülinaiivne ja niikuinii see palmi õues talvitamine mul ei õnnestu, olen ma jonnakas ja üritan seda ikkagi. Kui ei proovi, ei saagi ju teada:).
Ta lihtsalt peab tubli olema, oleks mõeldamatu, et ka suurtele, kõrgetele puudele tuleks talveks leida külm koht. Siis peaks leiutama äravõetava katusega hoone, et kraana ta sinna tõsta saaks:)



Nüüd, lõuna ajal juba tuiskab. Temperatuur kõigub 0 ja -1 C vahel. Maapinnale siiski niipalju lund ei kogune kui esimese saju ajal.

10 comments:

  1. Olen just sel aastal imeks pannud, et siin põhjarannikul ei ole eriti sügisvärve - puudelgi lehed läinud kohe selliseks pruunikaks, loodus näeb suht luitunud välja. Siin ja seal mõni kirjum laik on, aga üldmulje on porisevõitu :(

    "porolain"- peab vist talveuneks pesa tegema :)

    ReplyDelete
  2. Meil näitas hommikul akna taga kraadiklaas -8 ja tiik oli jääs. Aga puud kõik raagus jah - aga meil siin aia taga ongi põhiliselt saared ja need ju esimesed, kes lehtedest ilma jäävad. Muidu värvi oli ka siinkandis. Harku mõisa park oli väga värviline - aga tänu sellele kodusele laatsaretile, ei olnud mul kahjuks aega sügist pildistama minna :)

    ReplyDelete
  3. ahjaa - selle palmihakatise talvitumist jälgin huviga ja hoian pöialt :D

    ReplyDelete
  4. Meil oli kusagil nulli lähedal ja ei mingit jääd, sain isegi emale homseks sünnipäevaks mõned roosiõied lõigata. Päeva peale sadas natuke lörtsi, aga praeguseks seegi enamjaolt ära sulanud.
    Palmile hoian minagi päkka. No peab ju saama Eestimaal seedreid ja palme kasvatada (allakirjutanu katsetab seedriga...)

    ReplyDelete
  5. suprou - loodan väga, et Eestimaa kliima valmistab sürpriise ja teie seedrid-palmid elavad kenasti talve üle.
    Meil ikka natuke on veel lehti puudel-põõsastel - rohelist sirelil ja siin-seal kollast. Punased arooniad ja tuhkpuud on küll praktiliselt tühjaks saanud, aga mairoos päästab siingi välja.

    ReplyDelete
  6. Noooh, kui Sa leiad talle koha kus ta on selle pideva niiskuse ja külmutamine/sulatamine kaitstud .... sest külma iseenesest palmid niiväga ei kardagi, pigem ikka seda muutlikku ja märga
    Aga ma hoian ka pöialt!

    ReplyDelete
  7. Thela, kas Sul on ikka päris seeder? Mis liiki? See on küll põnev:) Või on ikka seedermänd?

    ReplyDelete
  8. See kõrreliste pilt on ikka väga äge. Nagu need ilmastikunähtused meil. Peab eelmise aasta oktoobripostitusi vaatama, kuis siis lumi tuli.

    Maastikukaared ja värvid on ikka uhked küll, mistahes aastaajal.

    Palmikatsetustele olen valmis kaasa elama ja pöialt pidama, põnev igatahes.

    ReplyDelete
  9. Tegemist ikka kahjuks igavavõitu seedermänniga. Aga tulbipuu on mul küll juba kolmeaastane ja vapralt vastu pidanud

    ReplyDelete
  10. Seedermännid on meil talvekindlad ja nendega ei tohiks küll mingeid probleeme tekkida, meil on vanim üle 30 aasta vanune. Ma juba hoidsin hinge kinni, et üritad äkki liibanoni seedrit kodustada.
    Aga vat tulbipuu tahaks küll ka veel ära proovida:), nüüd on meil juba suuremaid puid talle kaitseks olemas.

    ReplyDelete