Täna 01.10.10.
Ärgates mõtlesin, et uni jätkub või et olen ma voodist astunud otse muinasjuttu, kogu me õu oleks justkui üle puistatud miljonite erivärviliste kalliskividega. Räästad tilkusid kui kevadel, aga siis ei paku maastik eales säärast elamust kui sügisel, iga piisk sädeles, sätendas ja sillerdas. Aia kõige madalam koht oli aga selline - hoopis heledam. See polnud küll kare ja krabisev, pigem selline õhkõrn puudutus, aga ikkagi... Õhk 4,3C kell 7.48, maapind aias +2,1C, tiigivesi +2,6C
Ma olen ikka ja alati imestanud, kuidas see fotokasilm ikka nii tuim ja tundetu on, et ei suuda seda lumma tabada ega jäädvustada nii nagu inimene seda näeb.
Hommikul oleks mul vaja olnud lainurkobjektiivi, et haarata kogu panoraam. Udujärvi on siin ju varemgi olnud, aga täna on mul terve meri.Karge õhk, ääretu vaikus ja rahu, millesse võibki uppuda. Päikesetõusust veidi roosakaks tõmbuv taevas, värvidest värelev maapind, järjest kirjumaks ja kirkamaks muutuvad puud
Ja meil on ikka veel kogu ümbrus valdavalt roheline
Ühel 1992.a. sügisõhtul aias üksi istudes kirjutas Urmas Laansoo meile"Ma laman rikkas rohus
mul õndsalt kumiseb pea
ja sipelgad toovad mulle toitu
nagu muistsele kuningale
et igal hommikul avades silmad
võiks öelda
- milline Imeline Maa"
Need teie vaated on küll sellised, mis võtavad õhkama.
ReplyDeleteILUS! Ja see salm on ka imeline.
ReplyDeleteMeil oli eile hommikul ka muru härmas. Käisin igaks juhuks kl 7 teda käega katsumas ka. Selline krõbisev kohe oli, tugevalt härmas. Õhk oli 2 kraadi ringis nii allpool kui teisel korrusel.
Aga vihmapiiskagi pole meie kaks nädalat näinud.
jaaa, need vaated, see koht....
ReplyDelete--
aga luuletuse autor on andres ehin, pealkirjaks "aduvik"
Aduvik
Ma laman rikkas rohus,
mul õndsalt kumiseb pea.
Kauged hääled toovad mulle toitu,
nagu sipelgad tõid kulda
ühele muistsele kuningale.
Om kaks parmu.
on võib-olla siugki kuskil siinsamas.
On igal juhul vana vesitiik
ja allpool mõned kärestikud.
On võsa ja kolm suurt kaske teispool jõge.
Ma laman rikkas rohus,
mul õndsalt kumiseb pea.
Kauged hääled toovad mulle kulda,
nagu kuningad tõid toitu
ühele muistsele sipelgale.