JAANUAR-NALJAKUU

Milline ta tänavu oli, teavad kõik. Kogu arsenal, välja arvatud 30-kraadine kuumus, mis meie kliimas loodusel pakkuda on, oli tänavu käigus nende 31 päeva jooksul. Oli nii paksu lund kui sulavete uputust, äkilist karmi külma ja järsku kohale jõudnud tavatut soojalainet. Sadas vihma, lörtsi, jäidet ja lund. Paukus pikne ja kaardusid vikerkaared. Paistis eredat päikest, mis vaheldus pilvede ja hilissügisese pimedusega. Huvitav oli see täna lõppev kuu. Ilmselt jääb ta meile kauaks meelde.
Vahelduseks südatalvistele, lumistele piltidele valik tänaseid keskpäevaseid
Meil on veel kohti, kus lumi pole sulanud ja see pole ainus

ja on ka mõned säärased paigad

Samblad ja samblikud, sõnajalad ja igihaljad tunnevad end suurepäraselt. Sinililled on kõik kenasti juurdunud ja tõotavad korralikku õitsemist. Turbapätside sammaldumisest võib ainult rõõmu tunda, varjuosa hakkab võtma vana aia ilmet.

Okkalised on alati rõõmsa olemisega, ka mägisibulad tunnevad end hästi

Seevastu kaktused, kes mitmeid kordi uinusid ja siis jälle ärkasid, pole kõige paremas seisus. Õnneks on pea kõigil ka pisikesi poegi, kes temperatuurikõikumistele eriti ei reageerinud.

Kui tänane hommik oli vägagi kevadine, ei saanud lahkuv kuu ometi päeva lõpetada ilma järjekordse trikita. Äkki hakkas termomeetri näit kiiresti lähenema nullile ja ....:)

ja maa on meil järjekordselt valge. Küll saavad taimed ikka tänavu väetist :D

Vaatasin oma eelmise aasta märkmeid. 2015.a.jaanuari lõpp tänavusest oluliselt ei erinenud. Ka siis oli sooja +1C, lumi vajus kokku ja sadas paduvihma.
Meie võime tänavu vist lugeda oma aiahooaja avatuks. Oleme seda alati teinud esimeste külaskäikude järgi, mis tavaliselt pika aiaajaloo kestel jäid ikka aprilli viimasesse kolmandikku.
Murrang toimus eelmisel aastal, kui sõbrad tegid suure aiatiiru juba 14. märtsil.
Tänavu aga oli osa aednikke väga kärsitud ja esimene jalutuskäik lumises aias toimus juba 22. jaanuaril.
Kuu on läinud väga kiiresti, umbes nii nagu praeguses hitis lauldakse - elu on kiirtee. Jah, see müstiline ja mõistatuslik aeg läheb ja tuleb ja mitte kunagi ei püsi ta paigal.
Lisaks tõsisemale tööle, raamatulugemisele ja muidu olemisele, olen talvekuid alati ka käsitööks kasutanud. Tänavu on mul neid kudumeid kogunenud päris kena ports, aga näidata ei saa ma neist ühtki enne, kui nad omanikeni jõuavad. Vaid ühed " kaelatangid" (omad teavad, mida see tähendab) on selle kuuga üle antud. Et tuul kaelusest peatselt algavatel aiatöödel sisse ei puhuks. Niipidi pildistatuna tunduvad palmikud kõik erisuguse olevat

Tegelikult on nad üsna ühtemoodi

Kevad pole enam kaugel. Tellisin ära kasutaimede seemned.

Täiendatud 01.02.
Ilmateenistuse andmeil oli tänavune jaanuar keskmisest külmem 4,2 kraadi ning tunduvalt sajusem. Kui tavapärane keskmine sajuhulk on 50 mm, siis sel aastal oli see 61 mm. Ka päikesepaistet oli tavapärasest rohkem tervelt 5 tunni võrra. See tundub praegu küll uskumatuna, aga ilmselt seepärast, et enne ja pärast päikest võimutseb igavene hallus ja poolpimedus.

TÕNISEPÄEV- teine talvepoolituspüha

Täna on tõnisepäev, teine viie talvepoolituspühade jadas. See on iidne vanade eestlaste kultuspüha, mis poolitas talve ja mil pidi olema alles pool nii loomasöödast kui inimeste toidust. Loomi meil pole, nii, et sellega ei ole meil ka mingit muret.
 Meie keldrivarud on küll kohutava kiirusega kahanenud ja mingit poolt seal enam alles pole, kuigi tehtud sai neid purke üüratu hulk. Külmikus on küll rohkem kui pool alles, aga tänapäeval on õnneks olemas kauplused ja niipea ilmselt toidupuudust ette näha pole.
Tõnisepäeval ohverdati sajandite vältel koduhaldjaile. Minu üllatuseks oli veel 20.saj. alguses Lääne-Eestis säilinud Tõnni kuju ning au sees peeti temaga seotud kombeid ja uskumusi.
Tõnisepäev oli väga oluline suvise ilma ennustaja. Kuigi enam tuntakse seda talumehe hobuse selga hüppamise ütlust, on asi hoopis peenem ja see on seotud päikesepaiste pikkusega. Mul polnud ei aega ega kannatust üles märkida, millal ta täna paistis ja millal kadus ta pilvedesse. Aga kui uskuda vanarahva tarkust, võib öelda küll, et heinaaeg tuleb tänavu heitlik.
Tänane hommik oli imeline. Sinkjashall valgus hakkas 14-kraadises külmas muutuma järjest hõbedasemaks, kuhu lisandus erinevaid roosasid varjundeid. Ja seejärel tõusis päike. Sellist tõusu nägin ma esmakordselt

Veel veidi ja päikesele kaasnes vikerkaar, mis aina kasvas ja kasvas,

Kui uskuda päeva endeid, siis udused mäetipud täna tähendavat veel kuus nädalat külma. Kui nii, siis mina olen sellega väga rahul, sest siis ei paista aiale hukatuslikku sula tulemas. Ja ma jõuaksin ka kõik, mis neiks talvekuudeks planeeritud, kenasti lõpetada.

Aga talv on meil siiani ilus püsinud ja lumele tuli täna lisa lausa kolmel korral.
Üks valge galerii.

Tõnisepäeval pidi karu teise külje keerama, hülgel sündivat esimene poeg ja putukatel tuleb hing sisse. See viimane on küll õige, Pole midagi närvesöövamat kui üks ärganud, kuskilt praost välja pugenud unine pirisev kärbes :)
Taimed puhkavad, aga aias käib vilgas elu. Lumel võib näha mitmesuguseid, nii suuremaid kui väiksemaid jälgi. Loomad toimetavad omi toimetamisi, terrassi juurest lähtuvad tõenäoliselt nirgi omad. Oleme teda ka paar korda näinud.
Lindudele oleme ikka süüa pannud, neil on praegu raske aeg. Täna õnnestus pildile saada ka argpüks -pasknäär. Ei aja me neist kedagi ära. Kui nad ka toidu pärast mõnikord kisklevad, jätkub seda kõigile ja eks nad pea ise oma vahekorrad ära klaarima. Meie sekkumine ei aita seal midagi.
Pildid on tehtud läbi akna vastu valgust, mistõttu nende kvaliteet pole just kõige parem.

Täna ei tohtinud õmmelda ega kedrata. Õnneks pole mulle antud kumbagi oskust :)
Aga kindlasti tuli ära pesta trepp.
Päeval oli külma vaid -6C
Tänane on mul 900.postitus :D

KÜSI IKKA, KÜSI JULGESTI

Virisesime? Virisesime pimeda, sooja ja niiske ülipika sügise üle. Palusime? Muidugi:) Palusime korralikku, lumist ja ilusat talveilma. Kui palud kenasti, siis ikka ju saad. Seekord anti siis kapaga, millel kuhigi peal. Kärekrõbe pakane püsib kogu uue aasta. Lund anti küll pisut vähevõitu, aga siiski piisavalt. Muidugi, selliste ilmadega võiks teda ju hoopis rohkem olla, aga hea ju seegi. Valgust, sära ja sädelust on kogu maailm täis, vaata, kuhu ja kuidas tahad.
Ilu on aga nii, et hing kipub haigeks jääma.

Ostsin endale imeilusa raamatu "Haapsalu sall" :)

LUMI ON MUINASJUTT, HEI-HEI!

Detsember, mis meil on tihedalt täis pikitud perekondlikke ja muid suuremaid tähtpäevi, on läbi. Läbi sai ka eelmine väga hea aasta ja vastu on võetud pidulikult uus.
Ma olen mitu korda mõelnud, et me elame ikka väga erilisel kohal, kus kogu maailm on mõnikord kui peopesal. Tänavune ilutulevärk oli üle aastate võimas ja ülev. Lõunakaarest paistis kätte 12 asustatud punkti suurejooneline värvide ja kujundite meri, kuhu keskele mahtusid ka väiksemad eramute ja talude tuled. Põhjakaar näitas kätte 3 linna tuledemere ja itta jäi me oma valla pidulik uusaastatervitus.
Jah, räägivad, et selle raha eest saanuks palju muud. Aga kõike siiski rahaks, eriti emotsioone, ümber arvestada ei saa.
Ma saan aru koeraomanike murest, aga koera on võimalik õpetada pauke ja äikest mitte kartma, Tean, mida räägin, sest enda kutsale ma seda õpetasin. Edukalt.
Uue aasta hommik tervitas meid päikesepaiste ja kerge lumesaju ja harjumatu külmaga. Õnneks püsis korralik härmatis, mis kaitseb eelkõige puittaimede pungi suuremate kahjustuste eest

Temperatuur tegi viimastel päevadel korraliku ja ootamatu benji-hüppe. Ööpäevaringselt pluss 13-lt äkki - 17,9-ni on ikka üsna jõhker kukkumine suurtest kõrgustest pea kuristiku põhja. 31kraadine amplituud, mõnel pool suuremgi, on järsuks kohanemiseks äärmiselt karm kõigile elusolenditele.
Taimi katma ma ei tõtanud, ma isegi ei mõelnud sellele. Kui ka mõni hellem kaob, olen ma ta ja tema üürikese arengugi ära näinud ja oskan ka selle eest tänulik olla. Kui eelmiste pehmete talvedega on mõni "pooltroopiline" karastunud ja peab vastu, on rõõm seda suurem. Ega paari aasta järel saa kellegi kohta öelda, et peab meil vastu või et on talvekindel. Seda näitab pikk  aeg, keda võib laiemalt soovitada ja kes tuleb ikkagi talveõrnaks tunnistada. Olen varemgi öelnud, et aednik loeb oma tibusid kaks korda aastas, kevadel saabub tõehetk. Asja teeb segasemaks pikk, niiske ja ülisoe sügis.
 Mõttes tundsin mitmel korral kaasa sibullillede kasvatajaile ja ka aediiriste omanikel pole kevadel midagi väga head oodata. Taimede õiepungade alged muudkui arenesid ja kasvasid kuni äkki saabunud külm oma töö tegi. Ka osa kaktusi, kes end õigel ajal unele seadsid, hakkasid selle soojaga üles ärkama ja päris kindlasti hea see pole.
Ma olen kindel, et nii mõnigi taim oli juba enne külmade saabumist hukkumisel.
Kuigi kõik prognoosid lubasid tänaseks veel suuremat külma, hakkas meil eile õhtust hoopis soojemaks minema ja täna on meil päeva keskmine olnud -6C
Lund oli hakanud sadama juba öösel. Tänane varahommik. Aga vähe, vähe on seda kirmekest. Kuigi ka selle eest tuleb aitäh öelda.

Pisut hiljem, umbes kella 9 paiku aga hakkas sadama seda ammupalutud, -igatsetud ja -oodatud tõelist lund. Ju A.Levandi ja A.Markvart teavad, millest laulavad ".....  ja lumi on ime, hei-hei!
 Ime tõesti, selle sügistalve päris esimene ju. Ja päris esimest korda oli meil vaja ka teerajad puhtaks puhkuda.
Vahepeal keerutas tuul katustelt lund päris korralikult alla, mis peaks hoopis sulailma tähendama. Eks vaatame, mis saama hakkab ja milline see ilmake lõpuks siis ikka tuleb. Minu udud lubasid samuti enamvähem 10.kuupäevast ilma soojenemist. Ilmaportaalid räägivad samuti üksteisele vastu.
Hea, et üle mitme aasta tuli lumi tänavu külmunud pinnasele.

Ega päristalv tulemata jää. Kui pikalt ja milliste kraadidega ta lõpuks kanda kinnitab, näeme hiljem. Igastahes tuleb sooje riideid kududa :) Küll ma nad jaanipäevaks valmis saan :D
Ilusat tööaasta algust homsetele tööleruttajatele!
 Käes on argipäev ja ees ootamas ilus ja tegus aasta.