Tänane päev viis mu mõtted igasugu kummalistele lubadustele. Minu põlvkonnal pidi olema õnn elada kommunismi ajal. Mida ei tulnud, seda ei tulnud ja mis sest kõigest üleüldse sai...:D
Viie rikkama poole me ilmselt rühime hoolega, aga kuidagi äraspidiselt kulgeb see teekond. Kui nüüd hoolega mõelda, siis milline see igatsetud ja lubatud rikkus ikkagi peab olema ja kui palju ja mida inimesed nii hullusti ihaldavad.
Ma arvan, et mina olen küll rikas ja sealjuures ka hirmus õnnelik. Oma ainukese teisepoolega oleme koos käinud pika ja huvitava tee, meil on 3 väga tublit ja head last, 4 lapselast, soe ja puhas kodu, aed ja puud ja põõsad ja lilled, selge taevas ja avar vaade, virnade viisi häid raamatuid, eluks on kaasa antud ka mõned vajalikud oskused :)
Noh, ei tea mitmendat korda lubatud maailmalõpp jäi tänagi tulemata. Õnneks on meil piisavalt arukust, et igasugu hullustega mitte kaasa minna.
Tegelikult on nii, et kõik head ja ilusad asjad saabuvad lubadusteta. Nad lihtsalt tulevad, kui aeg käes või ise selleks valmis.
Talvine pööripäev oli lihtsalt imeline. Kui päike pidi täna oma pesas alles end esimest korda pöörama, siis mu meelest oli ta täna enam kui päris ärkvel:) Sellist valget, säravat, tuuletut, parajalt karget (-12,1C) ilma pole ammugi olnud.
Kui aknast avanev vaatepilt on säärane, siis pole mulle küll vaja midagi enamat lubada. Unistama peab, aga kõike head tuleb täna näha.
Mingit pühadestressi ja ostupalavikku me ei põe. Tasapisi ja ettevaatavalt on kõik korda saanud.
Kodu on pühade ja laste ootel. Vorstid, süldid, kapsad, pasteedid, rulaadid ja kõik muu säärane valmis. Päkapikutoimetused ja igasugu nikerdused tehtud.
See pisike päkats mu potikesel soovib kõigile rahulikke, ilusaid, rikkaid ja perekeskseid pühi !