Saturday, February 4, 2017

REGE RAUTA SUVEL

Mis regi ja milleks? Mul endalgi hakkab juba unuma, milline see anakronism välja näeb, lastele meenub ehk ka midagi, aga lapselapsed võivad seda talvist sõidukit uudistada vaid muuseumis. Hea kui nad selliste talvede järel veel teavad, misasjad on suusad ja kelgud.
 Ja kui uskuda ilmatarku, siis pole lähimal paaril aastal loota ka mingit talve, et selle kuskile küüninurka jäänud riistapuuga kasvõi üks vastlaliug teha.
Aastate muster pidi korduma 7 aasta tagant.
Nojah. kui juulis kallab niimoodi, et ninagi pole mõtet uksest välja pista ja tegevusetus hakkab juba ajudele, tuleb ikkagi midagi välja mõelda.
Et ma keset suve vardad kätte võtan, oli minu jaoks üsnagi veider kogemus, suvi on ikkagi muudeks tegevusteks
Aga ega need niisked iirikad parenad pole kui korralik külm talv, pigem hullem, sesr rüskus poeb igalt poolt kontidesse, Tuleb ikkagi talveks valmistuda. ja ma veel mõtlesin, et kui nii vara alustada, suudan ma terce suguvõsa varbad sajandiks soojustada. Läks aga hoopis teisiti.
Esimene paar läks ruttu nagu tavaliselt. Kirjatud osa on kootud maavillasestm kand ja tald sokilõngast, See ei lagune kohe aukudeks. Kesse neid ikka pidevalt parandada viitsib.
Teine paar võttis veidi rohkem aega. Ilm paranes veidi ja toas istumiseks enam tahtmist polnud. Nad on mõeldud kandmisejs niimoodi,


aga pikema saapa sisse saab pitsiosa ka üles tõmmata. Sellele saajale on sokki kududa raske, tegemist on väikese õhukese jalaga. Alati on hirm, et tehtu liiga suur saab. Sellel paaril on vaja varbad hoopis lahti võtta, ja kududa sentimeeter laiemaks ja pikemaks.
Siis algas hoidistamine, mis kestis kaks kuud ja vardad läksid puhkusele.
Kui oktoobri lõpus saabus talv ja me päris tubaseks jäime, oli aeg hakata tegelema kirjatööga. Et kogu päeva ei suuda ükski inimene arvuti taga olla, otsisin ka lõngad uuesti välja ja kudusin valmis ühed suure jala suured põlvikud. Häda on vaid selles, et neil jäid peitmata otsad ja seega jäid nad ka viinistlemata s.t. poolik töö.

Võtsin hoopis uue lõnga ja hakkasin kuduma uusi sokke, et siis nad korraga lõpetada. Sain valmis 1,5 sokki, kui elu hakkas viltu kiskuma ja töö tuli pooleli jätta. ja pooleli on need kaks paari tänaseni. Eks ma teen nad kunagi valmis ka. Uus talv ei jää ju tulemata.
Aga see kauss on tõeline meistriteos. Ta on kaunis iga lõngaga ja vastupidi. Igat võrvi lõng näeb temas hea välja. Ja kuidas ta heliseb kui temas lõngad liiguvad. Mina nii ilusat tööd teha ei oska ja ma olen tema eest lõpmata tänulik.
 Poolik paar ootab selles valmimist, Piiluda lasen vaid tallaosa, kirjatud säärt nätan peale valmimist.