LAISK TALVEHOMMIK

Öö - 13,9C, hetkel -10,1C
Öösel on veidi tuisanud, praegu kerge lumesajuke.
Harakas on linnumaja pilbasteks lammutanud
Saavutus, eilseks tehtud kolm arvestatavat taimetellimust:)
Toas on soe.
Uudist pole.

KALLILE MIRJAMILE e. HILISELE

NÜÜD UNUSTA AASTAD JA

MEELES PEA IKKA-

NAINE ON ALATI VÕRRATU PLIKA! KÕIK MEIE HEAD SOOVID, ILUSAD LILLED, VALLATUD KUTSIKATEMBUD, SUURED KINGIPAKID JA AUPAUGUD ULATAME SULLE SELLE ÜHE VÄIKESE ÕIE JA KAHEHÄÄLSE LAULUKESEGA

TARDUNUD VESI

Vesi on minu jaoks kõige müstilisem aine looduses, milleta ei tärka, kasva ega õitse ükski elusolend. Substants, kellest sünnib elu, kihab ise elust ning on võimeline tundmatuseni muutma oma olekuid.
Veidi edasi arendades ühe hea sõbra öeldut, võib väita, et kuitahes huvitavalt on kujundatud aed ja kuitahes põnevad taimed seal kasvavad, pole selles emotsioonide tekitajana võrdset veele ja mitte ükski veeta rajatud aed pole kunagi täiuslik.
Need vee talvemängude fotod tegi mõni päev tagasi Mati Rang. Luba nende postitamiseks on mul olemas.

Eile alanud kerge lumesadu jätkub täna hoopis tihedamana ja hommikune nõrk tuul muutub aja edenedes üha enam sarnaseks korralikult tuisule. T püsib kangekaelselt -5C juures.

TALVERÕÕMUD

Meile on lõpuks ometi talv jõudnud, lund sadas kogu päeva ja kraadiklaas näitas enamvähem kogu päeva -5C.
Tehnika teeb elu lihtsamaks küll, eriti kui kätes hakkab jõudu nappima ja seljad on elu hellaks muutnud. Kui eelmistel talvedel oli enne õueminekut arupidamist üksjagu, et kas võtta täna labidas või mitte, kas minna lund rookima või mitte, siis selle luuaga võiks mu teinepool vist küll kogu päeva mängida:).

Algul ühtpidi, siis teistpidi ja veerand tunniga on asi korras.

Sügisel koristas see Stihli värgindus ka lehed samamoodi kokku.

TALVE KESKPAIK

Täna öösel murtakse siis talve selgroog ja pool sellest olevat seljataga. No ma ei tea, meil pole ta ju veel alanudki, mis seal ikka nii väga murda. Aga samas tuleks vist tõsiselt võtta ka säärast hoiatust, et ega tali taeva jää. Ja tänane ilm kaldus pigem selle viimase tarkusetera poole. Olgu nüüd talvega, kuidas on, ilmselt on ikkagi vähemalt pool lund taevas ja külmad samuti oma aega passimas, aga kevadeni on tänasest vaid 66 päeva ja et ta tuleb, on küll väga kindel.

Tavaliselt on mul selleks ajaks ammu selge, mida ma kevade ja suvega peale hakkan, aga tänavu pole mul ühtki projekti välja mõeldud. Lausa ahastama ajab, mitte ühtki tarka ideejusu pole kuskilt tulemas kah. Ma ei tea, kas on selles süüdi need unised ilmad või on mu endaga midagi lahti. Ma ei ole küll eladeski mingit plaani paberile joonistanud, aga kukla taga peaks ikka mingi varu tarkust ja teadmist olema, kuidas edasi minna.

No tegelikult kripeldab pisut üks suht väike koht. Kes teab, siis see on see koht tee ääres, kus meil külaliste autod pargivad. Praegu on ta täidetud kruusaga, mis pigem meenutab küll liiva ja kui seal käia, eriti vihmaga, siis enamasti puhta jalaga majani või autoni me külalised ei jõua.
Oli kolm võimalust
1) laoks äkki kiviparketi ja siis kutsuks Tsiili praktikale, ikkagi õppinud inimene ja las ta siis loodib seal. Siis ohkasin omaette, et tal seal enda mõisaski nii palju tegemist, et see jääb küll ära. Aga proovi sa viimasel ajal unistada, kõik kipub täide minema. Tuleb välja, et tal käivadki mõtted just seda rada, noh, et praktikale ja puha:D Mõisakivi ja igasugu klombitud kivi mulle ei meeldi, sillutistellis oleks ilus küll, aga ei haaku kuidagi meie edasise aiaga. Nii, et see variant langeb ära.
2) tooks siia korraliku koorma killustikku või purustatud maakivi ja väristaks ta siis selle pehme liiva sisse. Mõttel oleks ju jumet, aga sellisel pinnasel nüüd kontsakingaga küll ei käi. Hästi järele mõeldes - ega üks arukas inimene selliste jalanõudega maale aeda nüüd küll ei tuleks, aga inimesed on nii erinevad või mõtlematud, olen neid siin küll rohkem kui korra kui koturnidel turnimas näinud. Sellega seoses meenub üks ammune lugu, kus külas olles nägime, kuidas aia perenaine kamandas suurest bussist väljaastunud naistel sellised tikk-kontsad jalast ja lubas neid oma aeda vaid paljajalu. Ma olin algul kõrval seistes üsna jahmunud, aga siis mõtlesin, et see oligi tal ainuvõimalik käitumine. Kui see suur seltskond "daamesid" oma jalavarjudega oleks üle ta imetlusväärse muru, millist ma tänaseks pole enam mitte kuskil näinud, üle käinud, poleks sellest enam midagi järele jäänud. Aga sobiks meile selline lahendus küll s.t. killustik:)
3) jätaks kõik nii nagu on.:D
Ja ma ei teagi, millise neist kahest viimasest variandist ma valin.
Ja veel on vaja külvata muru sinna, kuhu sai eelmisel aastal see tiigiaugu savi maha pandud. Sügisel ei saanud seda teha, sest põuaga oli ta kivikõvaks kuivanud, nii, et kevadel teeme ära. Aga see pole ju mingi projekt, lihtsalt ühe vana tegevuse lõpetamine. Hunnikute likvideerimine pole ka enam päevakorral, pikk sügis laskis enamuse neist likvideerida ja olemasolev mullahunik läheb rajatava muru pinnase parandamiseks.

Ja nii ma mõtlesingi välja, et tänavuse suveprojekti koondnimetuseks saab "Liblikaprojekt". See on siis säärane tegevus, et lendleks lillelt lillele (mis naljaks vaatepilt näha mind õhus hõljumas), vaataks neid ja nuusutaks nende lõhna, katsuks üle kõik lehed, okkad, võrsed ja käbid, jalutaks aias ringi ja uuriks lähemalt ja pikalt, mis siin ikkagi viimastel aastatel toimunud on ja siis sõidaks üle tüki aja mööda maad ringi ja uudistaks, kuidas teised inimesed elavad ja projekteerivad ja planeerivad. Eks ma siis veidi kadestaks neid vist küll ja võibolla poleks ma järgmiseks aastaks siis nii mõttelaisk. Isegi uusi katalooge uute taimesortidega ei viitsi väga vaadata. Vaatan küll, aga ilma tõelise elevuseta. Tõeline talveuni, eks teda ju veel ongi pool ees ja aega ärkamiseks piisavalt.

VENE MUINASJUTU KODUMAISE VERSIOONI JÄRG

Jätkan leitud aedade ja aednikega. Alustaksin kodukohast. Tartu ja tema lähiümbruses on mitmed teada-tuntud aiandid ja nende lingid leiab netist igaüks üles. Repsu talu link on üleval eelmise aasta lõpu ühes postituses. Pärapõrgus asuva Järvselja PK on aiapidajad samuti ammugi üles leidnud ja ka Kambja valla Metsa talu pole sugugi tundmatu. Aga, et neil nüüd ka e-pood on, siis see väärib küll nimetamist. Ja kui Thela murakaist ei hooli, siis äkki sobiksid nende asenduseks jõhvikad, mis koju kätte tuuakse. Kui Sind see ka ei tõmba, siis ehk leiad nüüd ainest selle lubatud teatmiku või voldiku kokkupanekuks:)
Miskipärast tõmbab mind ikka sinna Viljandi mnt poole:) Teadagi, mulgid ju rikas rahvas, äkki saaks ise ka sellest osa. Eilsest kolmikust kirjutades jäi ülekohtuselt tähelepanuta puittaimedele spetsialiseerunud Põhjatamme PK.
Kui juba nii kaugele on tuldud, peaks vaatama, mismoodi pärnakad toimetavad. Ka siit leiab ühe kolmiku, põhiliselt püsikutele pühendunud Neeva aed ja erilise taimevalikuga Lepiku-Mardi talu ning puittaimedega tuntust kogunud Saare-Tõrvaaugu talu. Käinud-näinud pole, aga nimekirjades on üht-teist huvitavat küllaga.
Nüüd peaks vist põhja poole liikuma. Kõigepealt Raplamaa kaks, kust ei tohiks küll peatumata mööda kihutada. Alati midagi üllatavat pakkuv Haideaed ja sõnajalgade austajatele Enno talu ahvatlused.
Tln ja tema ümbrus on tihedalt puukoole täis pikitud ja need suured mind praegu ei huvitagi. Hoopis põnevamad on sellised pisikesed nagu Helga Ettevõtmised Harjumaal. Perenaist kohtasin "Võhma Juurikal" ja tema taimi tasub igatseda küll. Kui nüüd lõuna poole tagasi liikuda, jäävad teele Sadevälja ja tema naabruses asuvad veel kaks aiandustalu, üks neist, Kivistikkudele kuuluv, võiks huvi pakkuda elulõngasõpradele, ja veel veidi edasi Tln-Trt mnt ääres asuv Elise Aed.
Virumaad on vaesevõitu, vaid Lääne- Virumaal leidsin ravimtaimede ja ökohuvilistele Karepa ürdiaia, nemad pakuvad oma kaupa ka mujal ja midagi on vist võimalik ka tellida.
Ka lõunaosariigid ei hiilga aiandustalude valikuga. Põlvamaalt Karulaane ja Kanepi aiandid, Valgamaal Rebase talu, aga Ahti Tiirmaa peab ise blogi ja kõik andmed on seal saadaval. Võrumaal tutvustab end ainukesena Roheline Aed.
M arvan, et olen nüüd need head soovid kuhjapeaga täitnud. Kindlasti on midagi eelnevalt juba mul üles pandud, aga siin on nad vähemalt enamvähem kõik koos. Kui ma miskit põnevat leian, eks siis hõikan jälle:)

PS Saabunud imfo kohaselt näeb sel nädalal laupäeval TV-s saates "Sõida maale" Nõrga talu tegemisi, nii tore!

TSIILI SOOVIL, MINU ......?:)

Kui üks inimene soovib sulle kõigest südamest palju õnne ja sinna juurde ka veel muud head, siis see lihtsalt peab täide minema ja mõned, mis siis, et veidi isekavõitu soovid tuleks mul endal vist edasiste kordaminekute tarvis täita:)
No ega ma nüüd mingeid erilisi ponnistusi ka tegema ei hakka, aega on selleks ju terve aasta. Aga mis imelik asi:) Pidin aasta lõpus tegema pikki arvutitunde ja kui sest ära tüdinesin, uurisin, mida kuskil põnevat näidatakse. Äkki meenus mulle eelmisel aastal südame võitnud korea kikkaputk. Mõtlesin, et uurin veidi ta hingeelu ja seda, kas siis tõesti siin Eestimaal teda mitte keegi müügiks ei kasvata. Ja mis juhtus? Juhtus see, et komistasin ühele aiale ja seal sees perenaisele ja tema kasvatatud ääretult kvaliteetsetele taimedele. Ma ei uskunud oma silmi kui nägin alati rõõmsameelse, sõbraliku ja heasoovliku Anu kodulehekülge
Teisele aiale, selles energilisele perenaisele ja tema üsnagi rikkalikule taimevalikult sattusin tegelikult Facebookis ja see aadress on ilmselt paljudel juba olemas, aga kes veel ei tea, siis Nõrga talu asub siin
Mõlemad kodulehed on väga värsked ja vajavad veel seadistamist ja ilmselt kevadel ka nimekirjade pikendamist, aga neil tasub kindlasti silm peal hoida.
Tegelikult tundsin ma neid tublisid perenaisi ja taimi juba mõned aastad. Aedadega on pisut keerulisem lugu, sõidan sinna juba 3 aastat, aga vat pärale ei jõua kohe mitte kuidagi. Tahtmine on muidugi rohkem kui suur, sest nende noorikute lähinaabruses elab ja on loonud imeilusa aia meie ammune sõber Mati. Niisugune põnev kolmik siis 10 km raadiuses ühes Viljandimaa vallas.

Kui ma juba avastasin, siis veel üks kodu, mis tegeleb taimekasvatusega. Kahjuks siin ei tea ma midagi ei pererahvast ega aiast, aga ilmselt on siin peidus üksikeksemplaridena ka midagi sellist, mis müüginimekirja päriselt ei mahu
Ja kui juba jutt on Jõgevamaast, siis tean ka seda perenaist, tema aeda ja taimi, kelle hulgast võib nii mõnegi harulduse leida.
Valgeanso talu vist eriti tutvustamist ei vaja, aga kes veel ei tea, siis ka siia tasub lähitulevikus kiigata.
No kui lisada veel Luual asuvad mitmed puukoolid, siis Jõgevamaa tiiru lõpetades auto ilmselt enam juhti ei mahuta:)

Leidsin veel ühe huvitava pakkumise just Thela ja Tsiili jaoks, kes saavad endale lubada väljavalitute eelist, sooaia ehitamist. Firmast ja omanikest ei tea ma miskit.

Ja kui ma eelmisel aastal tegin kogu maakerale tiiru peale, siis tänavu pakun lähemalt võimaluse just liiliasõpradele. Läti sorte on alati mõttekas tahta, nad on sündinud siinsamas lähedal ja kohanenud meie ilmastikuga, seega meil kasvatamiseks alati paremad kui nii mõnedki maailmakuulsad soojade regioonide aretised.

Ja ma ei tea, kas on see Tsiili või mu enda või juhuse või miski seletamatu nähtuse tahe, aga ka need kaks uue paljutõotava blogi omanikku, Milda ja Tiia, ilmutasid end just minu blogi kommentaariumis:)

Selleks korraks ilmselt piisab. Selge on aga see, et tõsised soovid täituvad. Varem või hiljem, aga enamasti ikka kiiremini kui me arvame. Isegi see, et ka meile on täna öösel jõudnud talv. Lund umbes 10 cm ja varahommikul kohe päris tõsised külmakraadid -2C. :D

DEIALE!

Sa oled sellise huvitava päeva lapsuke, seega sobivad Sulle ka kõik minu soovid uueks aastaks, aga ma mõtlen, et need jagatud üksi ei lähe kohe mitte. Üks hea inimene peab ikka saama ka oma isiklikud õnnitlused ja seepärast siin üks pisike DeiAERI

SOOVIME SUL ÕNNE, EDU,

IGA TÖÖ SUL VÕTKU VEDU,

RAHA TULGU NAGU RABA,
ELU OLGU MUREST VABA!

PALJU, PALJU ÕNNE JA SUURED KALLISTUSED MEIE MÕLEMA POOLT!

HEAD UUT AASTAT!

Soovin kõigile rohenäppudele, aalujaile- aiahoolikuile, teistele headele inimestele ja iseendale:)
et kõigil präänikuil oleksid all juured ja kommidel peal õienupud, et koogid oleksid okslised okkalised ja tordid lopsakalt lehelised.
Loomulikult soovin kõigile hulgaliselt vapustavaid taimeleide ja -rallisid, sisukaid kohtumisi, huvitavaid üritusi, sadu sõpru-talgulisi.
Veel soovin julgust unistamiseks, et kuklatagused oleksid täis pööraselt põnevaid ideid. Et näppudel oleksid mootorid blogistamiseks ja pildistamiseks ja jätkuks head tahet kogemuste, rõõmude, kordaminekute ja taimede jagamiseks
Siis soovin ma, et kardulased kasvaksid suureks kui kapsad ja kapsad võtaksid kõrvitsalt mõõtu, et ikka kõigile jaguks tööd ja lauale leiba
Aga kõige enam soovin, et kogu kiiruse ja rahmeldamise juures oleks tahtmist laiskadeks hommikuteks ja õdusateks õhtuteks, et võetaks aega iseenda ja üksteise tarvis, aega vaatamiseks, märkamiseks ja nautimiseks, et ei mõeldaks töödele, mis tegemata, vaid rõõmustataks iga mõtestatud sammukese üle, mis astutud ja mis viib meid lähemale oma lennukate unistuste teostumisele.
ÕNNE JA TERVIST AASTAKS 2012!