MEHINE KOLMIK

Neist poisslastest on tänaseks küll palju kõiksugusemat infot olnud, aga mul on tunne, et kahe aasta pärast peab ikka päris hoolega pingutama meenutamaks, et mis aasta see ikkagi oli kui detsembris purustati kõik soojarekordid ja üksteisele järgnesid palju pahandust tekitanud tsüklonid ja seepärast tuleb nad ka endale kirja panna.

Jõululaupäeva 24.12 hommik üllatas tugeva jäitesajuga, mis kleepus akendele nii, et paar tundi polnud võimalik näha, mis õues toimus. Keskpäeval aga hakkas paistma päike, t +2,9C, tuulevaikus, lõunapoolsed katused tilkusid, harakapaar askeldas ja kädistas hoolega justkui pesapunumise ajal. Tunne oli täpselt kui märtsi lõpus. Aga trepist kaugemale me minna ei saanud, sest kogu aed, teed ja trepid olid nagu klaasiga kaetud. Õhtul hakkas sadama kerget lund.

25.12 oli samuti päikseline, õue minek veel eluohtlikum kui eelmisel päeval, sest nüüd oli aia vallutanud kiilasjää kaetud kerge lumekihiga. Hommikune tuuletus asendus juba lõunast üksikute tugevamate tuulepuhangutega. Hilisõhtuks jõudis ta siis pärale, see Patrick. Möllas terve öö ja veel järgmisegi päeva 26.12. Mehel jagus jõudu katuste pillutamiseks, puude murdmiseks, autode külili paiskamiseks. Pool maad mattus pimedusse ja mõned kohad on seda veel tänagi. 26.12 sooja meil +8,2C, mis õnneks sulatas jää ja kogu lumekirme. Millal Patrick lahkus ja Quirin saabus, täpselt ei teagi, sest need kaks minnes ja tulles vahet ei pidanud ega tegudelt üksteisest oma jõu ja tempude poolest eriti ei erinenudki. Ma mõtlen, et kui meil lääneküljel poleks neid tihedaid hekke ja puuderindeid, oleksid viimase aja rajud meid juba tükk aega tagasi kogu elamisega Peipsisse lennutanud.

Aga eilne päev 28.12 oli harjumatult vaikne, rajudest räsitud puittaimed said tuulevaikuses hinge tõmmata, sooja +3,6C, päike kuivatas veidi maapinda.

Täna öösel jõudis siia trio viimane- Robert. Tema on käitumiselt küll tunduvalt leebem kui neil eelmistel, aga ta on ka hoopis nutusem. Hommikust peale sajab paduvihma, tuul selline harjumuspäraselt tavaline 7,2 m/s, haruharvad tuuleiilid 15,3m/s, t+3,1C, aga selles niiskuses ja tuules tundub ta hoopis madalam olema.
Meil õnneks püsis kogu selle aja elekter.

Tänavune esimene talvekuu jääb siis meelde sellise pimeda, vihmase, sooja ja tormisena

Maarjamaa detsember on lumega kitsi,

härmaeit kusagil kaugel heegeldab pitsi,

külmapoiss, kes muidu ju ammugi mürgeldab

laante ja niitude linasid tärgeldab
hoopiski tormi eest peitunud:)

HEAD VANA-AASTA LÕPPU!

HÄID PÜHI!

ILUSAT, HELGET JA HELDET PÜHADEAEGA

KÕIGILE LÄHEDASTELE, SÕPRADELE, KODUDELE JA AEDADELE!

TERE,TALV!

Olen juba kunagi varem öelnud, et mu meelest on aastaajad kalendri selgeks saanud:) Tänane vaatepilt ei luba mingitmoodi kahelda, et päral on talv. Esialgu küll arglikult piiludes, aga temperatuurid püsisid kogu päeva -2C ringis ja ka vinge sügistuul oli kuskile peitu pugenud.

Kahjuks küll ei püsi selline valge päris aasta lõpuni, vahepeal püüab sügis endast jälle märku anda, kuid ega tal pikalt enam asu pole. Kui ka aasta algus veel soojapoolne on, siis jaanuari viimane kolmandik peaks päris krõbedat ilma pakkuma. /nii arvan ainult mina:D/, aga üks mis kindel, et kohe-kohe hakkab päev pikenema, sest ka päike on oma pesast välja pugemas

ENNE PÖÖRIPÄEVA

Esimesed kaks sügiskuud olid sel aastal imekaunid. Lubasid nautida mõnusat soojust, valgust ja päikest, ilusat värvilist aeda ning aitasid kaasa kõigi istutatud ja ümberistutatud taimede juurdumisele. Vaid vihmakest oleks võinud rohkem olla, sest vähemalt Lõuna-Eestis langes veekogude veetase pidurdamatult ja ka kaevude seisud oli üsnagi nukrad.

Aga see viimane keeras kõik pea peale. Novembri viimasest dekaadist alates valitsev masendav pimedus on äärmiselt kurnav ja väsitav. Pole ju normaalne, et lõuna paiku soovid inimestele valitsevas hämaruses head õhtut. Temperatuurid on hilissügise tarvis olnud kuni tänaseni korralikes plussides, isegi korralikku öökülma on olnud vaid loetud korrad, kõik veekogud on jäävabad. See võiks isegi nii olla kui taevast ei tuleks pidevalt alla mingit sodi küll padu-, küll uduvihma, sekka lörtsi ja jäitena. Ja sellest justkui veel ei piisaks. Sügistormiga oleme me siinses kliimas ilmselt harjunud, aga et see kestab permanentselt kuu aega, kus üks hull tsüklon ajab vahetpidamata teist taga ning marutuulte kiirus on lakkamatult vaiksema ööpäeva 9 m/s kuni tõelise marupäevani 26 m/s ja keskmiselt on rajuiilide tugevus olnud 15-19 m/s, on küll liiast.
Ilmselt kannatasime meie suvise, eriti aga sügisese kuivuse käes suhteliselt rohkem kui teised piirkonnad. Meil lompe ja päris lirtsuvaid kohti aias pole, ainult katmata istutusala on väga porine.

Me võime ju õhata, et ah kui tore, et on soe ja kui palju värve veel aias on ja et ei pea rookima meetrisügavust lund, aga tõsistel aednikel on hetkel küll peas vaid muremõtted ja õues toimuv kui üks tõsine õudusunenägu.
Ma ei taha endale ette kujutada, mismoodi praegu tunnevad end taimed. See peaks olema midagi niisugust, et sügavalt heas unes sooja teki all magajale kallatakse äkki kaela suur sahmakas jäist vett ja enne kui madrats kuivada jõuab, tuleb järgmine vannitäis veel külmemat ja siis tuleks teda veel igatkanti tuuseldada ja niimoodi väntsutada kuni ei jäägi muud üle kui lõdisedes ärgata.
Ja nii ongi juba päris heas tärkamishoos enamus kevadisi sibullilli ja nende kasvatajaile tunnen ma küll kaasa. Nii mõnegi kikkapuu ja kuslapuu liigid püüavad hakata lehtima, osade puittaimede pungad on paisunud ohtlikult suureks. Paljudel püsikutel, aediiristel näiteks, moodustuvad õiepungade algmed ju juba augustis ja ilmade jahenedes peaks nende areng peatuma. Praeguse soojaga aga arenevad nad ilmselt edasi ja külmade saabudes nad tõenäoliselt hukkuvad, mis tähendab, et järgmisel suvel erilist õitsemist loota pole, hea kui sordid ise suudaksid selles märjas ja külmas mullas alles jääda.

Meist ei olene praegu midagi. Appi Aiale ei saa kuidagi minna, sellele katust peale ei ehita ja mingeid ilma jahutusmasinaid pole ka leiutatud, tuultekeelajaid samuti mitte. Ka muretsemine ei aita, see hakkaks lihtsalt tervisele. On nagu on. Jääb vaid loota, et ehk homme saabuv talv suudab veel midagi päästa ja parandada kui ilmad aegamööda jahenevad, aga kui pakane saabub suure mürtsuga....:( Praegu tundub, et ilmad peaksid veel mõned nädalad kahjuks soojapoolsed püsima. Eks me kevadel näe kui palju on vaja aia ennistamiseks rahakotti tuulutada. Seniks tuleb aga unistada sellest, et järgmise sügise viimane kolmandik on parem kui tänavune ja mõelda sellele, et varsti hakkab päike pesast välja tulema, päevad on peatselt pikemad ja kevad suure sammu meile lähemale astunud.

PALUN ORHIDEEABI

Kuukingad on mul juba vanad sõbrad ja ma oskan nendega toimetada nii, et nad õitsevad mul mitmeid aastaid. Tavaliselt korjan ma neil ära need jubedad tokid, mulle meeldib rohkem kui nende õievarred lähevad sinna, kuhu nad ise tahavad, aga seda taime ei tahtnud ma praegu õitsemise ajal segada, sest need orgid olid tal surutud potist läbi ja tõenäoliselt teeksin ma talle praegu lihtsalt haiget.
Tean ma ka dendroobiumi ja vandat, aga ilmselt minu oskamatuse tõttu pole nad järgmistel aastatel õitsenud, lihtsalt vegeteerivad mul:(
Veel tunnen ära tsümbiidiumi ja veenuskinga, õnneks nendega mul küll mingeid kogemusi pole:D Aga eile astus meile rõõmsalt naeratades sisse selline tegelane. Olen nüüd pool päeva surfanud, külastanud orhideelehti, blogisid ja foorumeid, aga mida ma ei leia, on ta õige nimi. Pakendil oli väga targasti kirjutatud orhideemix:D, viidatud netiaadress on aga mõeldud hulgiostjaile ja sisenemiseks on vaja sisse logida, mis mul küll mitte mingit moodi ei õnnestunud.
Netist leiab küll väga häid kasvatamise õpetusi, aga kõikjal räägitakse, et need ja need ja veel need vajavad... ja siis, et need ja need ja need vajavad aga hoopis...., Aga nende tarkade tekstide juures fotosid pole:D Tean kindlasti, et nägin sarnaseid TBA orhideenäitusel, aga seal ma lihtsalt imetlesin neid kõiki ega pidanud oluliseks nende nimesid meeles pidada, ei pidanud ma orhideesid ju kunagi kasvatama hakkama:D
Kas võiks ta olla ontsiidium? Ma tõesti ei tea. Õisi on tal palju, need on üsna pisikesed, no mitte rohkem kui 5 cm dm, pikliksüstjad lehed hoopiski mitte säärased vahajad ja läikivad kui kuukingadel, vaid päris õhukesed ja matid. Kas see vahakorra puudumine tähendab, et ta ei vaja niipalju õhuniiskust kui kuuking?

Ja jalamil on tal säärane imelik ümar moodustis, õievars lähtub kuskilt kõrvalt hoopis teisest kohast. Mis otstarve sellel asjandusel on? Kas ta korjab sinna vett ja toitaineid nagu kaktus? Kas see, et ta on krimpsus, viitab kastmisvajadusele? Kas ma pean tal peale õitsemist õievarre maha lõikama või mitte? No kohe mitte midagi ei tea, seega ei oska niikaua kuni ma ei tea, kes ta on, temaga ka ümber käia:( Äkki keegi oskab aidata. Kaarnalill ehk kindlasti ja Sinu tarkusele ma loodangi.

Ma oleksin pealkirjaks äärepealt kirjutanud " Palun orhideenõu". Ju oleks see viidanud sellele kui suures segaduses ma praegu olen ja mõelnud, et vajan mitte nõuannet, vaid anumat:D

AITÄH!

Suur aitäh kõigile, kes avalikumalt, kes privaatsemalt, kes mõlematpidi, mulle täna nii palju õnnesoove ja häid sõnu läkitasid. Kuumast kohvist, shokolaadist, lillesülemitest (virtuaalsed on elusatega ju samaväärsed:)), erinevast südamlikust muusikast, karvastest loomakestest, nutikatest ideedest ja muust heast tulvas mu tuppa nii palju soojust, et ma ei pidanud isegi kütma:), aga see-eest telefoni laadisin ma täna kolm korda. Õnneks on muud kanalid paremini vastu pidanud.
Kuigi ma ei taha eelistada üht õnnitlust teisele, pean ma siiski eraldi tänama Hilist, kes kogu oma paketiga oskas minus mingi väga erilise tunde tekitada. Kahju ainult, et ma seda niiviisi endale hamsterdada ei saa nagu see Sul õnnestus:). Thela sinist orhideed vaadates ja kohe teksti mitte lugedes mõtlesin aga, et ossaaa, on ta alles öö otsa vaeva näinud, et võõbata üks lill mulle meelepäraseks:D Aga pole viga, jagatud rõõm on kahekordne rõõm. Ja ausõna, kõik muud värvi lilled, oksad, käbid ja lehed meeldivad mulle ka.
Eks ma püüan ikka nende öeldud sõnade, millest nii mõnedki panid mu kõrvad õhetama, vääriline olla ja ma väga loodan, et suudan ka mõned egoistlikud soovid täita:D
Meil sadas täna lund, ilusat ja valget. Niikaugele kui ma tagasi mäletan, pole mul olnud ühtki pärist musta sünnipäeva. Kui mitte rohkem, siis mingi kirme on seda lumekest ikka olnud.
Et ma nüüd teie kõigi ees väga suureks võlglaseks ei jää, siis igale üks pisike õieke ja ilusat advendiaja jätku!

AKEN

Kuigi ka täna on tuul veel üsna tugev, on tormipäevad selleks korraks ikkagi läbi. Kuni järgmise korrani, sest kuskilt olevat juba uus tsüklon lähemale hiilimas.:( Lund meil märkimisväärselt ei sadanud, see ollus, mis alla tuli, oli pigem lörts ja jäide. Temperatuurid täna vahemikus +2C kuni +5C sulatasid maapinna koledalt lapiliseks. Tunne on aprilline, selline, kui sulavad viimsed lumeriismed ja kogu aed tundub räpasevõitu. Ma eelistaksin neile tormidele sügavaid lumehangesid, miskipärast teevad need ägedad tuuleiilid mind tigedaks.
Ainukesed kohad, mis ses hallis päevas ilusat on, on akendest avanevad vaated, need on igas suunas isesugused.

Ma olen küll mõelnud, et ülemäära ma endale toalilli ei muretse, piisab paarist suurest ja väga rohelisest ning õitsvad mind eriti ei huvitagi. Ühe tumesinise vanda ma siiski tõin ise ühelt näituselt koju, aga miskipärast vat just tema ei suvatsegi vähemalt sel aastal õitsema minna.
Tänane seis on aga säärane, et mu väga-väga rohelised, on veel suht pisikesed, see-eest õitsevad 2 flamingolille, 11 kuukinga, 1 dendroobium (millega ma ilmselt ei oska midagi peale hakata, sest ühel eelneval aastal oskasin ma ühe imeilusa eksemplari ära tappa), 5 erinevat värvi jõulukaktust ja kõige tipuks ka ratsuritäht:D. Temast kui võimalikust lillest oma kodus ma isegi ei mõelnud, sest ta käitub ta ju pärast õitsemist oma kolletuvate lehtedega täpselt kui tulbid. Aga et ta nüüd oma ilusate õitega olemas on ja et tal vähegi valgem oleks, panin ta ise kõigi oma tõekspidamiste vastaselt aknalauale. Ma ei pea vist ütlema, et kogu selle valiku eest on mõne aasta jooksul hoolitsenud teised inimesed ehk head sõbrad:) Vastu valgust on muidugi kehv pildistada, aga mulle meeldib see, mida ma ta selja taga näen:)

Igas koledas tormis on ka midagi helget. Reedel sain ühelt armsalt päkapikult postikana kaudu suure ja ilusa üllatuse osaliseks. Aitäh!

ARMSALE THELALE

ehk

VAPRALE AMBURINEIULE

ehk

ROOSIAIA KUNINGANNALE

üks soe pisike laulujorin kõrgmägedest