MEHINE KOLMIK

Neist poisslastest on tänaseks küll palju kõiksugusemat infot olnud, aga mul on tunne, et kahe aasta pärast peab ikka päris hoolega pingutama meenutamaks, et mis aasta see ikkagi oli kui detsembris purustati kõik soojarekordid ja üksteisele järgnesid palju pahandust tekitanud tsüklonid ja seepärast tuleb nad ka endale kirja panna.

Jõululaupäeva 24.12 hommik üllatas tugeva jäitesajuga, mis kleepus akendele nii, et paar tundi polnud võimalik näha, mis õues toimus. Keskpäeval aga hakkas paistma päike, t +2,9C, tuulevaikus, lõunapoolsed katused tilkusid, harakapaar askeldas ja kädistas hoolega justkui pesapunumise ajal. Tunne oli täpselt kui märtsi lõpus. Aga trepist kaugemale me minna ei saanud, sest kogu aed, teed ja trepid olid nagu klaasiga kaetud. Õhtul hakkas sadama kerget lund.

25.12 oli samuti päikseline, õue minek veel eluohtlikum kui eelmisel päeval, sest nüüd oli aia vallutanud kiilasjää kaetud kerge lumekihiga. Hommikune tuuletus asendus juba lõunast üksikute tugevamate tuulepuhangutega. Hilisõhtuks jõudis ta siis pärale, see Patrick. Möllas terve öö ja veel järgmisegi päeva 26.12. Mehel jagus jõudu katuste pillutamiseks, puude murdmiseks, autode külili paiskamiseks. Pool maad mattus pimedusse ja mõned kohad on seda veel tänagi. 26.12 sooja meil +8,2C, mis õnneks sulatas jää ja kogu lumekirme. Millal Patrick lahkus ja Quirin saabus, täpselt ei teagi, sest need kaks minnes ja tulles vahet ei pidanud ega tegudelt üksteisest oma jõu ja tempude poolest eriti ei erinenudki. Ma mõtlen, et kui meil lääneküljel poleks neid tihedaid hekke ja puuderindeid, oleksid viimase aja rajud meid juba tükk aega tagasi kogu elamisega Peipsisse lennutanud.

Aga eilne päev 28.12 oli harjumatult vaikne, rajudest räsitud puittaimed said tuulevaikuses hinge tõmmata, sooja +3,6C, päike kuivatas veidi maapinda.

Täna öösel jõudis siia trio viimane- Robert. Tema on käitumiselt küll tunduvalt leebem kui neil eelmistel, aga ta on ka hoopis nutusem. Hommikust peale sajab paduvihma, tuul selline harjumuspäraselt tavaline 7,2 m/s, haruharvad tuuleiilid 15,3m/s, t+3,1C, aga selles niiskuses ja tuules tundub ta hoopis madalam olema.
Meil õnneks püsis kogu selle aja elekter.

Tänavune esimene talvekuu jääb siis meelde sellise pimeda, vihmase, sooja ja tormisena

Maarjamaa detsember on lumega kitsi,

härmaeit kusagil kaugel heegeldab pitsi,

külmapoiss, kes muidu ju ammugi mürgeldab

laante ja niitude linasid tärgeldab
hoopiski tormi eest peitunud:)

HEAD VANA-AASTA LÕPPU!