JUULI ON POOLEKS

Kuu esimese poole sajud hakkasid juba väsitama, midagi tarka aias ju teha ei saanud. Meestel hakkas koguni nii igav, et kui muud ei saa, siis auke kaevata ja hunnikuid tekitada on ehk ikka võimalik :)

Esmaspäevast anti meile 3 kuiva päeva. Oli see vast suur õnn. Kõigepealt tuli teha üks korralik fotokatiir ja seejärel kulus kogu aur niitmisele. Korda said õuealad ja 1/3 parki.
Mulle meeldivad kõrgekasvulised püsikud, kui nemad puhkevad, on tõesti südasuve aeg. Ja veel meeldivad mulle kõik pisut veidrad õied
Kaunis teleekia (Telekia speciosa)  on tõesti kaunis :) Kuidas küll üks tugevakasvuline ja suurte lehtedega taim säärase niru, aga pilkupüüdva õie suudab valmis teha, on mõistatus

Väga toredad taimed on varju ja niiskemat pinnast vajavad upsujuured
Must upsujuur (Veratrum nigrum)

Roheline upsujuur (Veratrum viride) ja tema kõrval õrnõhuliste õisikutega südajas makleia (Makleaya cordata)

Ängelheinad on ühed võrratud taimed. Neil võib imetleda nii õisi kui lehti `Elin`

Ja muidugi ei saa aias mitte kuidagi hakkama lursslilledeta (Cimicifuga). Temast veidi allpool õitseb kollane ängelhein.

Kõige võimsamaks kasvavad aga uhked vaigulilled (Silphium). Kõrgete istutusala on praegu just sellise, veidi metsikuvõitu välimusega, mis mulle meeldib.

Floksid peavad aias samuti olema, mulle meeldivad nii nende õied kui lõhn. `Helmi Puur`

Rahmeldajal oli vist õigus, kui ta kirjutas, et rohimine on out :) Ega vihmaga saagi, aed on täitsa hukas, aga koos metsporgandiga on `Lilac Time` päris huvitava koosluse moodustanud

`Blue Paradise` on minu jaoks üks ilusamaid ja rikkalikkumaid õitsejaid

Ka kellukad kuuluvad mu lemmikute hulka, aga neid on meil imelikul kombel kuidagi väheks jäänud. See viga tuleb kiiresti parandada
Täpitud kellukas (Campanula punctata)

Hostadel on peale kaunite lehtede ka imeilusad õied. Mida suuremaks puhmad kasvavad, siis uhkem on ka õitsemine

Liblikamagnetil mugul-askleepias (Asclepias tuberosa) pole pildistamise ajal kahjuks ühtki tiivulist

Mõnel taimel on nii ilusad lehed, et õisi polegi vaja

Mõned taimed on ilusad ja huvitavad ka peale õitsemise

Piltmõistatus, kes nii teeb?  Kui silmad kissi panna ja kaugelt vaadata, võiks äkki isegi kannatuslille pakkuda :D

Suvikutest on parim sinine tiiviklill. Ei ole teda võtnud ei vihmad ei tormid.

Ma olen sageli mõelnud, et kui ma peaksin soovitama kellelegi vähest hooldust nõudva aia rajamise, pakuksin välja vaid puittaimed. Inimesed ei taha uskuda, et on piisavalt põõsaid, kellega saaks rajada terve suve õitsva aia. Aga nii see on. Praegu õitsvaid või alustavaid või just lõpetanud on tunduvalt rohkem, kui ma siin neid näitan
Amuuri ligustriin (Syringa amurense) alles alustab ja mismoodi ta veel lõhnab

Usun, et sellist põõsast tunnevad vaid vähesed- heitlehine männas-iileks (Ilex verticillata)

Kuslapuude perekond on põnev. Ronijaid pole meil enam kuskile panna, aga kuslapuude huvitavaid põõsasvorme on selle puudujäägi korvamiseks piisavalt, hübriidne Lonicera x `Honey Baby`

Alpi kuslapuu (L.alpigena) on ära õitsenud, aga varsti kaunistavad teda erepunased marjad

Alustamas on hortensiad
Puishortensia `Annabelle`

Suurelehised on tänavu tavapärasest veidi hilisema algusega. Ju mõjus neile see pikk kevadine kuivaperiood

Mulle meeldivad väga diervillad e. takispuud. Teravalehine diervilla (Diervilla sessilifolia) `Cool Splash`

Ojadiervilla (Diervilla rivularis) `Troja Black`

Harilik äädikapuu (Rhus typhina) praegu

Meil on ainult 5 roosi ja isegi nende hulgas on osatud tekitada segadus. Nimekirjades figureerib sel kohal `Sebastian Kneipp`, mujal teda pole, aga kas ta tõesti puhkeb niimoodi? Peaks ta ju hoopis roosam olema.

`Larissa` on `Larissa`

Viinapuudel on olnud hea aasta, elavad ja talvituvad nad meil ju ilma igasuguse katteta

Kokkutulekul me ei käinud, aga taimede, blogide ja fotode kaudu saime me sest osa küll.
Eile potsatas Rahmeldaja meile 2 kasti taimi. Aitäh äratoomise ja ajutise hoolitseva kodu pakkumise eest Sulle, aga mulle on mõistatuseks, Kesse neid niipalju lõpptulemusena ikkagi kokku ahnitses. Enda meelest palusin kokkutulijailt vaid 3 taime :). Aitäh kõigile, kes mu soove meeles pidasid ja neid täita võtsid.

Peale Rahmeldaja saabus eile hommikul kohale ka Kaarnalill, Muhedikupapa sai seekord kaaslaseks Rahmeldaja, Kaarnalill haaras teelt kaasa Aidi ja sõit läks Võsiverre aiakolimistalgutele. Õhtul lubati meil rahuldada oma uudishimu, vaadata üle pere uus kodu ja taimedest tühjaks laadida 3 autot.
Niimoodi saabusime me väga ilusa ja tähendusrikka nimega Lille-Anni külla. Pilt on tehtud läbi mitte kõige puhtama autoakna

Õuel võttis meid vastu selline peremees. Igal perel peavad olema ju oma põrsssad- kassid, koerad või siis kalad. Siin hoopis väga sõbralik kalkunimamma.

Mulle meeldib vaadata algusi ja siis seda protsessi, kuidas võpsikust hakkavad kalliskivid välja kooruma. Nii hullus olukorras, kui kunagi meie oma, pole olnud ei Trummi metsaalune koos valge telgi ja maja vundamendiga ega Tsiili lääpas okastraataiad ja lepavõsa. Kaarna elupaik on selle kõrval päris korraliku õuega ja kunagi on seal olnud tõeliselt kena iluaed. Tunnistust sellest annavad hekid ja mõned ellujäänud püsikud. Nädal niitmist ja saetööd ja juba saab näha, mis seal vanast peidus ja kuidas enda kodu rajada. Aga kõigepealt on vaja end sisse seada ja korraldada ka taimedele laopeenar. Lapsed peavad kooli minema korras elamisest.
Palju õnne, edu ja jaksu kogu perele. Perenaise päikesena särav nägu lubab seda kõike ja veel pisut rohkemgi.
Eileõhtune päikeseloojang pani ilusale päevale ilusa punkti

Aga täna sajab jälle. Algus oli öösel kella 3 paiku, nüüd keskpäeval peab väikest vahet ja laseb veidi niita. Traktoriga küll mitte, aga trimmer on ka hea riistapuu.

??????? :)

Kuidas kutsutakse olevusi, kes juulikuu viimasel ööl ringi sõidavad või lendavad või hõljuvad? On need suvepäkapikud, juulipikud, suvepäkad või mingid haldja- või ritsika- või põrnikamoodi olevused?
Igatahes olid need hearetid öösel poetanud värava juurde säärased juurtega õied:) ja ise end ära peitnud. Hea ju piiluda, mismoodi tudikesed end suure rõõmuga üleval peavad:D
Igatahes on meil ka nüüd roosid:D - Pink Robusta, Westerland ja Dornröschen. Ega me nüüd seepärast veel roose kasvatama hakka, aitab kui neid kolme poputame. Nooh, egas asi pottidega piirdunud. Lagedale kraamiti tee pealt kaasa hamsterdatud väga soojade kätega valmistatud imeilus ümbrik, mis sisaldas endas suurt varandust. Suur-suur aitäh!!!

Neil ööuntsakatel, nagu tavaliselt, aega ju polnud:), Setumaal olevat öösel end allikavees parem pesta kui siin:)

Nuusutati üle lillherned, lenneldi üle paari marjapõõsa, sekka sai õige veidike juttu ka puhuda.

Enne nende ärasõitu sättis taevas end nutma. Lõunas paistis veel päike, läänes aga muutusid pilved juba üsna ähvardavaks. Ja egas siis ainult pisarad- ikka suur ilutulestik ja paugutamine käis selle lahkumisega kaasas.

Arvuti juurde tulles avastasin, et mu fotoaparaat, mis oli terrassilauale jäänud, oli hakanud iseenesest aeda pildistama. Automaatmasin? :D Nii on tekkinud see viimane ja veel paar pilti:) Huvitav, ons mul veel mingeid üllatusi avastada?

AUGUSTIPEENRAD

Kevadel tühjana näiv köögiviljapeenar on asendunud lopsaka rohelusega. See pilt on tehtud juulis enne suuri vihmasadusid ja ka taimed veel suhteliselt madalad. Täna kurkide hapendamiseks tuppa toodud tillivarte kõrgus oli üle 1,5 m. Lisaks paari-aastasele isiklikule kogemusele olen otsinud kõrgpeenarde kohta teavet ka mujalt. Külve tehes ja taimi istutades jälgisin enam-vähem normaalseid taimevahesid, aga küüslaugu oleksin võinud eelmisel sügisel küll poole tihedamalt maha panna. Ka muude köögiviljade tihedama istutuse korral oleks sellesse peenrasse võinud veel üht-teist mahutada. Kevadise salati vahele külvasin küll kohe tilli ja kui salatiosa tühjenes, siis nende asemel leidsid endale koha muud taimed.
Et peenar on ikkagi suhteliselt väike, olen eelistanud delikatessköögivilju. Brokkoli annab saaki pikka aega ja korduvalt, kuid tema koristamisega peab olema väga hoolas ja nobe.

Nuikapsas tunneb end sellises peenras suurepäraselt ja teda koristan ka üle ühe.
Salatite asemele külvatud mangold e. lehtpeet on suurepärane supimaterjal ja tema mahlastest lehtedest on võimalik teha ka "kapsarulle"
Alati olen külvanud siia ka veidi porgandit. Mis supipeenar see muidu olekski
Mingi osa jääb sügiseni salati alla ja tühjaks jäänud kohtadele külvan teda pidevalt uuesti.
Kevadel rajatud kolmandas peenras tegin aga eksperimendi suvelilledega. Tahtsin näha kui tihedat istutust taimed ikkagi taluvad. Siia külvasin kressid 3-5 cm vahedega, astrite vahe on max 2 cm, saialilled jm suvikud on tihedalt üksteise kõrval. Ja nad tunnevad end selles kitsikuses suurepäraselt, on lopsakad ja õierohked.

Ka teise peenra püsikud-maitsetaimed ja maasikad on hea välimusega. Eks ma vaatan, mismoodi nad maast kõrgemale tõstetult katteta talvituvad.

Minu selle aasta tähelepanekud:

1. Kõik taimed võib sellisesse peenrasse istutada palju tihedamalt kui avamaale. Sel aastal tihedalt külvatud salatit, tilli ja mangoldit ma ei harvendanud, ka porgandit mitte.

2. Kui see peenar on kevadel põhjani märgunud, ei vaja ta hiljem erilist kastmist ja külvid idanevad kiiremini. Muld soojeneb siin palju varem kui tavalistel peenardel.

3. Igal sügisel peenrale pandud pärnalehed ja talvine lehtpuutuhk muudavad pinnase piisavalt viljakaks ja substraati pole aastate jooksul vaja vahetada ega uuendada olnud. Väetistest ma ei räägigi, püüan neid üleüldse maksimaalselt vältida kogu aias.

4. Taimede istutamisel-külvamisel olen arvestanud soovitavate-ebasoovitavate naabritega. Peenras kasvavatel taimedel ei ole esinenud mingeid kahjureid (sibula-ja kapsakärbes) ega ka haigusi.

5. Kõrgpeenar on hooldusvaba. Ma ei ole teda sel aastal kordagi rohinud.

KODUÜMBRUSE KORRASTUS

Peale majja sissekolimise võtsime veidi aega, et siin sisse elada, kodu sisustada ja puhata. Olime ikka väga-väga väsinud. Majakarbi ladusid ehitajad, aknad paigaldas aknafirma, kamina ja korstna samuti spetsialistid. Ka elektritööd tegid elektrikud, aga ülejäänu on kõik abikaasa kätetöö alates katusepanekust ja maja soojustamisest ning vooderdamisest ning lõpetades lagede ja põrandate panekuga. Muidugi oli tal ka alati üks abiline - kas vennas, poeg, vennapoeg või sõber. Päris üksi ikkagi nii suurt tööd ei tee. Kogu see ettevõtmine käis ju uneaja arvelt, pärast tööd. Minu hooleks oli kogu selle prahi, sodi ja tolmu koristustööd, aga ka näiteks juhendi järgi vannitoa põrandaküttekaabli paigaldus.
Aga eelmise aasta sügisel olime niikaugel, et võis asuda majaümbruse korrastusele.
Maja idaküljel suunaga lõunasse olime igal aastal täiendanud oma noort parki niikaugele, et seda ehituse juures ära ei tallataks.
Lääneküljel asub vanem aed. Oli vaja veidi mõelda, mismoodi lükata kokku majatagused liiva-kruusa hunnikud ja kuidas ühendada vana ja uus aiaosa.
Et kogu meie õu on rohkem või vähem künklik-lohklik, tõusude ja langustega, otsustasin ka maja taga järgida seda, mis loodus meile oli pakkunud. Hunnikud said majast eemale ja veidi kõrvale laiali lükatud ning ümberringi hunnikutesse krundilt kogutud kivid laotud müüriks. Selle müüri ehitus on meie õues ainus, mille lasksime teha. Kopaga kivid müüri ja kahe päevaga oli kõik valmis, meile jäi ainult viimistlustöö.
Kuna tegemist on krundi põhjaküljega ja kohe siit läheb mööda kohalik tee, on piirile istutatud noor kuusehekk.
Kuigi professionaalsed haljastajad viimasel ajal räägivad, et nad lausa taunivad neid kivimüüre, ei ole ka ilusat materjali, mis maa seest tulnud, mõtet maa sisse tagasi peita. Kivimüüri ehitust õigustas ka see, et kunagi kuuseheki asemele oli laotud sarnane kivimüür ning need kaks täiendavad kenasti üksteist.
Et pinnas siin on liivasegune, istutasime siia 2 kollast mändi (Pinus ponderosa) ja mitu mägimändi. Viljakamas mullas leidis koha ka üks ebajasmiin, mis ootab endale kaaslast. Müüri sisse on istutatud esimesed kaktused ja ümber istutatud kõik meie aias seni mujal kasvanud mägisibulate liigid-sordid. Et kivi hallust veidi elustada, istutasime siia ka ühe serbia kuuse kääbusvormi "Karel" ja kääbuskasvulise sinaka lehise (Larix x kaempferi) "Blue Dwarf". Nende aastased juurdekasvud on 1-2 cm ja ega nad mujal nii väga mõjule ei pääsekski. Puukestel on muidugi korralikud viljaka mullaga täidetud istutusaugud.
Majaesine sai peale pikka arupidamist kaaslaseks terrassi. Et meil puuduvad vajalikud masinad ja veidiga lihtsam oleks, ostsime terrassiseinteks valmismoodulid, aga kõik muu on jälle abikaasa enda kätetöö.
Siia me lillepeenraid ei planeerinudki. Haljastame- elustame terrassi üheaastaste lilledega. Et mul nende kasvatamise kogemus puudub, valisin erinevaid liike. Üllatavalt hästi peavad end ülal petuuniad, isegi marutuul ei lõhkunud neid ära. Oleks võinud ju selle suure tormi ajal amplid maha tõsta, aga alati ei tule inimene kohe selle peale, mida peaks tegema.
Minult on mitmel korral küsitud, et miks sinine? Aga sellepärast, et sinine kaob puude kasvades loodusesse ära ega domineeri seal. Ta on ka suurepäraseks fooniks ja sobib ükskõik mis värvi lillede, puude ja põõsastega. Õues näemegi kõige rohkem sinist taevast, mis laseb pilgul veidi puhata. Ka meie kõigi meelislilled - sinililled, rukkililled, kannikesed, ära-unusta-mind-lilled ja paljud teised, on ju sinised. Niisiis, miks mitte sinine?
Veel on juunis/juulis vaja majaesisesse lohku laiali lükata hiljuti toodud 3 traktorikoormat mulda ja trepist kuni parkimiskohani ehitada korralik tee, et poriajal saaks kuiva jalaga maja juurde. Järge ootab ärklikorruse viimistlus.