AUGUSTIPEENRAD

Kevadel tühjana näiv köögiviljapeenar on asendunud lopsaka rohelusega. See pilt on tehtud juulis enne suuri vihmasadusid ja ka taimed veel suhteliselt madalad. Täna kurkide hapendamiseks tuppa toodud tillivarte kõrgus oli üle 1,5 m. Lisaks paari-aastasele isiklikule kogemusele olen otsinud kõrgpeenarde kohta teavet ka mujalt. Külve tehes ja taimi istutades jälgisin enam-vähem normaalseid taimevahesid, aga küüslaugu oleksin võinud eelmisel sügisel küll poole tihedamalt maha panna. Ka muude köögiviljade tihedama istutuse korral oleks sellesse peenrasse võinud veel üht-teist mahutada. Kevadise salati vahele külvasin küll kohe tilli ja kui salatiosa tühjenes, siis nende asemel leidsid endale koha muud taimed.
Et peenar on ikkagi suhteliselt väike, olen eelistanud delikatessköögivilju. Brokkoli annab saaki pikka aega ja korduvalt, kuid tema koristamisega peab olema väga hoolas ja nobe.

Nuikapsas tunneb end sellises peenras suurepäraselt ja teda koristan ka üle ühe.
Salatite asemele külvatud mangold e. lehtpeet on suurepärane supimaterjal ja tema mahlastest lehtedest on võimalik teha ka "kapsarulle"
Alati olen külvanud siia ka veidi porgandit. Mis supipeenar see muidu olekski
Mingi osa jääb sügiseni salati alla ja tühjaks jäänud kohtadele külvan teda pidevalt uuesti.
Kevadel rajatud kolmandas peenras tegin aga eksperimendi suvelilledega. Tahtsin näha kui tihedat istutust taimed ikkagi taluvad. Siia külvasin kressid 3-5 cm vahedega, astrite vahe on max 2 cm, saialilled jm suvikud on tihedalt üksteise kõrval. Ja nad tunnevad end selles kitsikuses suurepäraselt, on lopsakad ja õierohked.

Ka teise peenra püsikud-maitsetaimed ja maasikad on hea välimusega. Eks ma vaatan, mismoodi nad maast kõrgemale tõstetult katteta talvituvad.

Minu selle aasta tähelepanekud:

1. Kõik taimed võib sellisesse peenrasse istutada palju tihedamalt kui avamaale. Sel aastal tihedalt külvatud salatit, tilli ja mangoldit ma ei harvendanud, ka porgandit mitte.

2. Kui see peenar on kevadel põhjani märgunud, ei vaja ta hiljem erilist kastmist ja külvid idanevad kiiremini. Muld soojeneb siin palju varem kui tavalistel peenardel.

3. Igal sügisel peenrale pandud pärnalehed ja talvine lehtpuutuhk muudavad pinnase piisavalt viljakaks ja substraati pole aastate jooksul vaja vahetada ega uuendada olnud. Väetistest ma ei räägigi, püüan neid üleüldse maksimaalselt vältida kogu aias.

4. Taimede istutamisel-külvamisel olen arvestanud soovitavate-ebasoovitavate naabritega. Peenras kasvavatel taimedel ei ole esinenud mingeid kahjureid (sibula-ja kapsakärbes) ega ka haigusi.

5. Kõrgpeenar on hooldusvaba. Ma ei ole teda sel aastal kordagi rohinud.