Eilse töö jätk. Kui hakkasin täna pildistama, paistis päike ja see roheline tuli pildile päris õigete värvidega. Ongi niisugune särav ja sädelev. Aga selle salli pildistamisega ma enam hakkama ei saanud. Tegelikult on siin tegemist väga rõõmsate ja soojade helekollaste ja oranzikate heledate toonidega ja kogu sall on nagu üks suur päike. Ükskõik, kuhu ma ta pildistamiseks ka panin, kumas alati läbi alusvärv ja enamasti paistis see sall pildil hoopis hallina. Siis kadus päike ka ära. Lõpuks panin ta trepile, aga siin jälle paistab ta liiga läbi ja taustavalge sööb ka midagi ära, nii, et minu fotokas täna helekollast ei tunnista. Välk tegi ta hoopiski lamedaks ja ilmetuks. Eks ma kunagi proovin parema valgusega uuesti.
Kuduma-heegeldama õppisin ma juba enne kooli. Vaatasin alati, kui ilusaid asju mu tädi koob ja ei suutnud kuidagi aru saada, kuidas need kaunid asjad sünnivad. Mu vanaema ja ema tegid ka käsitööd, aga nemad kudusid rohkem tarbeasju. Meile sokke, kindaid ja muid selliseid igavaid asju. Aga tädi tegi õhulisi õlasalle, suuri kampsuneid ja kostüüme. Ju ta märkas mu huvi ja küsis, et kas ma tahaksin ka proovida. Ja siis soovitas ta mul kätte võtta lõnga ja vardad sinna sisse pista. Küll ma pusisin, aga midagi head sealt muidugi välja ei tulnud. Õpetas ta mulle siis parem-,ja vasakpidise ning õhksilmuse ja selles tegelikult kogu kudumise kunst ju seisnebki. Oma esimese kampsuni kudusin 11-aastasena. Tegin seda terve aasta, sest tädile ettenäitamiseks oli ju vaja Tallinnasse sõita. Eks ma selle aastaga õppisin kõige suurema tööna ära harutamise, sest lohakas ja pusserdatud töö pole töö. Ja kui ma selle kampsuni ükskord siis valmis sain, olin ma nii lõpmata uhke.
Heegeldamisega oli veidi raskem. Olen vasakukäeline ja mitte keegi ei osanud mulle näidata tagurpidiseid töövõtteid. Pidin siis, ühena vähestest, selle töö ära õppima parema käega. Ja selle eest olen ma ka tädile väga tänulik, sest üldiselt olen ma nüüd kahekäeline inimene.
Mulle meeldib katsetada kõigi uute materjalidega. Ainult, et... sellega on vist nii, et kui kuradile sõrme annad... ja seepärast ma olen, vähemalt siiani, südant kõvaks tehes, mõnest materjalist loobunud.
Ainus, mida olen kursustel õppinud, on Tiffany vitraaz. Sest klaas on minu meelest kõige lummavam ja köitvam materjal, millega inimene on tegelenud.
Kõik muu on õpitav raamatute järgi. Ja nüüd on veel internet ka abiks.
Värve ja siidi hakkasin proovima eelmisel talvel, et lastelastele, kui nad külla tulevad, oleks mingit huvitavamat tegevust pakkuda. Ja pole siin rasket ju midagi. Isegi 4-aastane pojatütar tegi oma salli valmis väga keskendunult. Ei lubanud end segada ega aidata. Youtubes on ka väga head materjali siidimaali erinevate tehnikate kohta.
Tegelikult tahaksin ma ükskord valmis teha siidkardina. Selle teeks ikka küll raamil. Aga ma ei kujuta praegu hästi ette, kuidas ma selle suure raami keskkohta ulatuksin. Paneelkardinad meile ei sobi. Nii, et järgmise väga vihmase ilmaga pean ma selle välja mõtlema. Töö ise tuleks ilmselt õues teha. Ja ega see peagi mingi suur kunst olema. Peaasi, et värvid ja mõned motiivid oleksid minu.
Hmmm, kui talvel väheke aega tekib, siis uurin ja puurin ka selle siidimaali kohta. A kust te neid siidsalle võtate, mida maalida? Värvid ilmselt isetegijast vms. kohast?
ReplyDeleteHästi ilusad sallid jälle.
Nii sallikupongid kui värvid on Hobipunktist või oli see hoopis Hobidisain. Igastahes nad ühinesid. Neid asju müüvad ka kõik kunstikauplused nt. Vunder. Aga mul on lihtsam nad kulleriga koju tellida. Ma ei ole jõudnud veel proovinud kunstsiidi, seda peaks olema kangakauplustes - Abakhanis.
ReplyDeletekas suurt kangast (kardinad) ei saa jupikaupa teha? noh, et jätad pool raamist välja ja teed kusagilemaale (mitte servani) ja siis teise poole?
ReplyDeletevõi siis teed kole pikad pintslid (kui seda asja muidugi pintsliga tehakse)
a kollane ja oranž on ühed ilmatuilusad värvid :)
Ma praegu hakkasin esimest korda elus mõtlema, kuidas vasakukäelised heegeldavad :-) Meile koolis õpetati heegeldamist ja klassis oli mitu vasakukäelist tüdrukut, aga ma ei mäleta, et see oleks üldse teemaks olnud, kuidas nad heegeldama õpivad. Ei tea, kas vasakukäelisel aitaks, kui paremakäelise ettenäitamist peeglist vaadata? Ma nüüd lähen peegli ette heegeldama ja vaatan, kuidas see paistab :-)))
ReplyDeleteMul on isa vasakukäeline ja vend imelik paremakäeline (kirjutab parema käega, aga tähti teeb nagu mõned vasakukäelised ja lapsena oli mõlemakäeline :-). Isa kirjutab parema käega, sest kui tema koolis käis, siis vasaku käega ei lubatud kirjutada. Tööriistu hoiab vasakus käes, v.a. kui on selline tööriist, mida vasakus käes ei saa kasutada.
Aga sallid on küll ilusad. Minu ala vist siidimaal ei ole, aga heegeldada meeldib mulle küll. Eile leidsin netist imeilusate heegeldatud asjade pilte. Kahjuks ei saa ma piltide järgi aru, kuidas need tehtud on ja pean pilte mõnele oskajamale näitama. Kududa ma eriti ei oska, st. ühed sokid ja trenni säärised olen endale teinud, aga sellest pisikut külge ei jäänud.
ReplyDeleteMa imetlen inimesi, kes oma kätega kauneid asju teevad. Ise ei oska ma ei kududa ega heegeldada, kangamaali olen natuke proovinud, aga kuna tehtud asjad jäävad kusagile kapinurka vedelema ja lõpuks rändavad prügikasti, siis olen loobunud. Sama lugu helmestega, eelmise haiguslehe ajal tellisin endale Helmehaldjast suure paki, et siis on aega, aga pakki nad paraku jäidki.
ReplyDeleteSealt hobidisainist saab seda 0,5-st pongeed ka meetriga tellida. Aga gutta jäta viimistlemiseks, piirjoonte tegemiseks tee ise või osta Marabu Konturmittel, selle pudelil ka täitsa hea otsik, peenema joone jaoks küsi hobidisainist metallist otsikut, nad toovad laost, saab väga ilusti Konturmittelile peale keerata.
ReplyDeleteKui suured need kardinad oleksid? ja kas tahad pongeest või paksemale - krepile või atlass-siidile. Mul peamine praktika ongi suurte kupongide maalimisega. Tegin just raami laiemaks ja tõmbasin 92x170 raamile. Rooman nüüd põrandal joonist teha.Issand, see tuleb ju ka kangale joonistada, enam ei ole selle kes "musta" töö ära teeks.
Tahangi proovida, kas nende hobiakrüülidega annab jupiti teha, igatahes pongee kiire kuivamise tõttu on nende värvide kokkusulatamisega mul täitsa tegu, kui vanasti kirusime vene värve ja kuldasime väljamaa värvipulbri ja pintslite toojaid, siis nüüd täitsa igatsen neid aniliinvärve taga ja praegu saadavatest pintslitest on ka vene omad paremad.
Ja ei loe tuhkagi, et sai õpitud ja hulk aastaid moemajale kangaid värvitud, nüüd lollim kui algaja - ma tellisin ka nüüd raamatuid, lisaks nendele elektroonilistele, mis sõbrad mulle saadavad. Olen teinud 11 salli ja ainult kahega rahul, kuigi jah, pongee pole just minu materjal, mul sellele isegi pliiatsiga joonise kandmisega tegu, aga enne ma atlassi kapist välja ei võta kui selle materjaliga ka hakkama saan :)
Aga Kairile - mu pojatütar ja tema sõbranna, keda ma õpetan, on ka vasakukäelised ja ei ole õpetamisel probleeme tekkinud, kõike, nii helmepõimimist, kudumist-heegeldamist, tabavad nad kiiremini kui paremakäelised.
:)))) vasakukäelised olevatki eriliselt andekad. Võta ainult kinni, mis suunas :))
ReplyDeleteMa ei tea veel täpselt, aga arvan, et siidist. Mulle see pongee kohe üldse ei istu.
Kirjutasin Sulle Trummi blogisse midagi. Soovin kannatlikkust ja pojale head paranemist. see võtab kohe üksjagu aega ja palju kohustuslikku võimlemist.
Ja aitäh soovituste eest, mida kindlasti arvestan kui enne tuhin üle ei lähe.
Aitäh!
ReplyDeleteAga esialgu midagi rõõmustavat, op lükati edasi ülejärgmisele pühapäevale, soomest tuleb veel üks neurokirurg assisteerima.
Eile tellitud raamatud käes ja nüüd veel lollim tunne kui enne.
ReplyDeleteMida kõike vaja...venelannad teevad siiani gamma aniliinidega, vedeldajaks vesi ja paksendajaks tärklise kisell ja kangaid pesime kõige odavama šampooniga, tiba piiritust, paar vatitikku ja mis aga veel käepärast võtta, imelisi asju.
Ja see fooliumis kuumutamine?...
Aga Vunderis pidi tihti olema ka paksemat naturaalsiidi müüa. No miks ma kül selle Vunderi kõrval ei ela :)
Tegelikult tahtsin küsida selle kõrretehnika kohta. Kas teed kanga enne värvi kandmist märjaks? kas värvid enne alumise või pealmise poole, lased vahepeal värvidel natuke kuivada või kohe märjalt teine otsa?
ReplyDeleteProovisin ka, nüüd ise ilusam värviline kui rätik :)))
Vabandust Hiline, sõitsime mööda Eestimaad ringi ja ei olnud arvuti juures. Tee peale jäi ka 2 puukooli ja loomulikult me tagasi tulles istutasime.
ReplyDeleteMa olen seda kõrretehnikat enda jaoks veidi ringi teinud, sest mulle ei meeldi need tekkivad rombid-triibud. Võtan kandiku ja katan selle paberkäterätiga päris mitmekordselt.
Kõigepealt topid siis salli läbi 1 cm pikkuste kõrte ja vead need väljatulevad otsad üsna pikaks, 1-1,5 cm ja tõmbad puhevile nagu, noh ma ei tea, tulbinupud. Riiet ma enne märjaks ei tee ja värvin ühelt poolt. Esmalt tilgutan värvi ülaltpoolt kohe sinna kõrre juurde, mitte väljaulatuvasse ossa. kui kogu sall on nii üle käidud, siis hakkan tilgutama neid nuppe. Kui ettevaatlikult teha, siis see tilgake ei värvi veel kogu "nuppu", sinna võib siis veel ka mingit teist sobivat värvi tilgitada. See läheb üsna ruttu. Aga ma hoian teises käes veega pihustipudelit ja selle protseduuri ajal pihustan kergelt vett, et värvid hakkaksid jooksma ja üksteisesse sulanduma. kui nüüd need kõrte vahekohad põhjal kuskilt on valgeks jäänud, siis neisse kohtadesse ka tilk värvi ja ikka vett. Seepärast on ka see paber vajalik, muidu oleks kogu kandiku põhi üks määrdunud värv. Ja siis raputan kogu värgi jämeda soolaga üle. Meresool ei ole hea, ta ei hakka väga ruttu endasse värvi imama. Kuskil vahepeal, ma tean oma tempot, panen praeahju soojenema. Kui see sool on vast 5 minutit värvunud, tõstan kogu salli teisele küpsetuspaberiga kaetud kandikule ja panen 130 ahju 2-3 minutiks. Mul on ventilaatoriga ahi, seepärast pole kuumus suurem. Kui ta küpsetamise lõpetan ja sall on enamvähem kuiv, tõmban need kõrred veidi niiskelt sallilt ära ja kui ei saja, siis kuivatan teda õues tuule käes veidi aega, siis pühin ja raputan ka soola maksimaalselt maha. Peale selle täiskuumusega triikraud. Siis saab juba pildistada:) aga üldiselt tahab ta läbipesemist, et sool maha saada, noh ja eks siis jälle triikimist.
Lugesin Vunderi soovitustest, et kupong oleks vaja enne läbi pesta, kuivatada ja siis töödelda, olen proovinud, aga ei näe värvumisel erilist vahet.
Kogu sall koos nende pesemiste ja 2 triikimisega valmib umbes 2,5 tunniga.
Aga mida Sa fooliumis kuumutad ja mis see annab? Ja mis paksendaja...?
aaa, jäi kirjutama, ma ei keera tööd ümber, kogu värvi tilgutan ühelt poolt ja värvub väga hästi. Üldiselt püüan seda tööd tegemise ajal vähe katsuda, tulbinuppude liigutamiseks kasutan heegelnõela tagumist otsa, et sõrmedega tööd mitte ära määrida.
ReplyDeleteAitän! Vast kunagi proovin jälle, mulle Su sallid väga meeldivad.
ReplyDeleteEga ma ise ka need päevad arvuti taha saanud - ei sadanud.
Aga siidi eelnev pesemine parandab küll värvi voolavust, ma pesen kõige odavama šampooniga ja pintsleid ka.