Möödunud nädalal võtsime aja maha ja otsustasime mehega, et vaatame veidi Eestimaal ringi. Et uuriks, kuidas siis ka teised inimesed elavad. See reis oli meil ammu mõttes, aga igasugu muud sündmused lükkasid selle edasi ja päris ära jätta me teda ka ei tahtnud.
Noored inimesed on ikka vaprad ja tublid küll, kui võssa ja kivihunnikute vahele oma kodu rajama hakkavad. Meeletu töö, mis tehtud. Ja töö, mis veel ees seisab. Aga armastus oma kodu vastu paistab igast nurgast ja nurgatagusest.
Praegu saan ma aru, miks meid vaadati kunagi kui veidrikke, kes võsa raadasid ja varemeid lammutasid. Siis polnudki see raske. Ja kui juba esimesed tulemused käes, andis see vaid hoogu ja indu edasi minna. Nüüd vist enam ei tahaks uuesti alustada. Aga keegi ikka alustab. Ja rajab. Ja loob.
Olen vahel ikka mõelnud, et kas need põllupealsed, kus perele antakse üle valmis maja, ka ikka seda oma kätega loodud, päris kodutunnet tunnevad. Vist ikka..., eks nad ka sisusta ja haljasta. Ja tegelikult. Eks saime meiegi kunagi kivikarpi korteri. Oli ikka suur asi see OMA kodu.
Tagasi tulles jäi teele kaks puukooli. No ei jäta ju minemata, kui oled seal nii lähedal.
Nurga puukool - taimenimekirjad ammu tuttavad ja teada. Aga päris häbi öelda, et olin seal esimest korda. Ilus ja ilusate istikutega koht. Saak - 3 puud. Valida oleks palju olnud, aga need puud, mis mulle hingele jäid, poleks autosse mahtunud. Järgmisel kevadel peaks vist väikebussi peale mõtlema:)
Hansaplant - nagu alati korras ja ilus. Tippkvaliteediga taimed. Rõõm vanade tuttavatega kohtumisest. Võrratud näidisaiad. Värskelt rajatud peene tunnetusega kõrteaed kutsub lausa järgi tegema. Saak ikka ka - 2 puud, 2 põõsast. Ja ka järgmist kevadet ootama jäänud suured puud.
Ilus ja soe reis oli. Vaatamata vihmale, äikesele, vingele tuulele ja külmale ilmale.
Kahju, et siin lõuna pool pole niisuguseid korras aiakeskusi. Juhani ju on - aga istikud kastmata, ülekasvanud, hallitanud, täitanud. Väljapanekutel puuduvad viidad, taime otsimiseks pead kõik potid ükshaaval ringi tõstma, et sordinime näha. Tartu Puukoolil istikud palju ilusamad, aga väiksevõitu sortiment - vähemalt meie jaoks. Ja need ehitusmaterjalide kaupluste juurde rajatud asjatundamatute müüjatega aiandusnurgad - noh, mulla ja turba saab sealt ju kätte.
Laupäeva hommikul paistis päike. Suvi - ruttu õue. Vups tagasi, kraadiklaas ununes vaatamata. 10 kraadi sooja. Paksemad riided selga. Enne istutamist vaatad ja imetled oma puukesi, valid parimat kohta. Peab jälle tuppa minema, et ka tuulekaitseks midagi peale võtta. Istutad, kastad, puuristad. Vaatamata sellele vee hulgale, mis tänavu oleme saanud, polegi savimaa veel porine. Lihtsalt hästi läbi niiskunud. Õhtul õnnestus mehel veel niita. Oli see vast vaatepilt. Traktoriga ju nahka märjaks ei saa. Paks müts, karvavoodriga jopp, kindad. Ja õhtul koorid end siis lahti nagu sibulat.
Öösel sadas.
Pühapäeva hommikul otsustasime linna turgu sõita. Maainimese mured - kartul otsas :), külmkapp tühi. Tavaliselt me nädalavahetust mingile poetuurile ei raatsi raisata. Ju oli seekord päike süüdi.
Juba maanteel tundus, et asi pole päris korras. Tavaliselt on siin liiklus nagu linnatänaval, seekord vaid üks vastutulija. Ja hommikune inim-ja autotühi linn. Tundsin end nagu mingis ulmefilmis. Turul 3 ostjat. Uurisin hindu- millestki ei saa aru. 1,5 kilo lillkapsast - 40 EEK, paprika 1 kg - 15 EEK, kukeseeneuputus 30- 40 EEK, roheline sibul 1 kg - 200 EEKi!!! Nägime esmakordselt ka musta torbikseent - olevat hõrgu maitsega delikatess. Jubeda väljanägemisega, ostma ei kutsunud. Kahju, uudishimust oleks ikka pidanud proovima.
Tühi ostukeskus, igavlevad ja pahurad müüjad. Uskumatu. Ja Tartu olevat ikka meil suuruselt teine linn.
Lõunast sajab, üks hoog teise järel. Polegi vaja kastekannuga ringi joosta.
Õhtul on sooja vaid 5 kraadi.
Ja täna on 1.september. Naljakas tunne, et endal pole enam kedagi juba paar aastat kooli saata. Veel ei harju sellega ära. Kui ma mõtlen, et minu enda kooliminekust peale, on meie peres seda permanentset kooliaega olnud ikka uskumatu arv aastaid - kool, mehe-ja enda ülikooliastad, laste kooliminek - kõrgkoolid. Alati oli keegi aktusele minemas. Ja ikka nii, et ühtki aastat ei jäänud vahele. Number on nii suur, et sellele mõeldes peaksin ma olema muldvana rauk. Aga nii see oli- pool sajandit. Ja kogu meie pere ajaarvestus käis septembrist septembrini..
Ja 1. septembril on olnud alati ilus ilm - vähemalt aktuste ajal pole kunagi vihma sadanud. Kui selle ükskord ammu välja ütlesin, valis õde isegi oma pulmapäevaks 1. septembri.
Peaks vist minema pildistama. Sügise märke veel aias ei ole, kõik on lopsakas ja roheline.
Nurga Puukooli suhtes olen Sinuga ühel meelel, taimed terved ja tugevad. Kahjuks on endal puid niigi liiga palju.
ReplyDeleteJuhani suhtes ka, pole ise küll kohapeal käinud, aga posti teel tellitud taimi vaadates tekib küll tunne, et selle raha eest, mida nad oma kriitpaberil trükitud kataloogidele kulutavad, võiks parem taimedele asjatundliku aedniku palgata.
Hansaplandi müügiloogika mulle ei meeldi. Väljapanek on neil ilus küll, aga nende sihtgrupp tundub olevat see seltskond, kes on põllu peale maja ostnud, taimi ei tunne ja raha ei loe. Olen ise seal korduvalt näinud püsikuid suvikute pähe müügis (s.t. selliseid, mis tegelikult vajaksid ainult talvekatet). Ja hinnad on 1,5x kallimad kui mujal.
Tartu kandis meeldis mulle Aiasõber www.aiasober.ee. Ilusad taimed, suur valik ja asjatundlik nõuanne kauba peale.
Jaa, vaata see suvikute-püsikute vahekord on keeruline asi. See, mis mõnel pool kattega talvitub, ei pruugi seda teha kõikjal. Ja külma-ja talvekindlus pole ka mitte päris samad asjad. Nii, et ausam on selline taim panna siiski suvikute hulka. See, kes teab ja uurib asja, katab ja kasvatab mõnda aega. Hind... niikaua kuni ostetakse, võib seda ju küsida, keegi ei sunni ju ostma. Aga sortimendis siiski palju ihaldusväärset ja hea, et on ka selline koht.
ReplyDeleteAiasõber on viimastel aastatel tõesti palju arenenud ja ka taimekvaliteet parem ning sortiment huvitavam. Kuigi on ka vahel suuri apse ja taimi, mis meil kindlalt ei talvitu. Kuna meie huviks on praegu just puittaimed, siis sealt ma neid väga ei leia. Katsun veel sel aastal oma nimekirjad korrastada, usun, et neid puid-põõsaid meil..panin küll numbri kirja, aga ehmatasin isegi. Aga mõni haruldus mahub meile ikka veel.
Ega ma nende puukoolide kohalt väga sõna võtta saa, nad enamasti meie head tuttavad-sõbrad, aga seda, mis räägin, olen ka neile endile öelnud.
Muide, Järvselja on ka hea.
:)
ReplyDeleteoh, ja oleks meil ka sellise hinnaga kukeseeni!