Thursday, September 11, 2008

PÜSIKUPEENRA HIIGLASED vol1

Sahhalini konnatatar (Fallopia sachalinensis) on meie aedade kõrgeim püsilill. See imepärase kasvujõuga taim on botaanikute hulgas tekitanud pikka aega üksjagu segadust. Nii on ta kuulunud veel pargitatarde - Sahhalini pargitatar (Reynoutria sachalinensis) kui kirburohtude - Sahhalini kirburohi (Polygonum sachalinense) hulka. Ja kirjanduses võib teda leida kõigi nende nimetuste juurest.
See on ka lill, mis äratas minus huvi eriti kõrgete püsikute vastu.
Looduslikult kasvab ta Kirde-Aasias, Põhja-Jaapanis, Sahhalinil ja Lõuna-Kuriilidel, kus võib moodustada tihedaid, läbitungimatuid tihnikuid. Looduses kasvab ta 2-4 m kõrguseks. Oma jämeda, erakordselt elujõulise risoomi abil tungib ta kiiresti edasi, vallutades üha uusi alasid. Sahhalini konnatatra risoom võib tungida 3 m sügavusse ning külgsuunas hargneda 7m kaugusele. Ta on tohutu elujõuga ning kasvutingimuste suhtes ülileplik, taludes ühtviisi hästi nii päikest kui varju, üleujutust ja põuda.
Meie aias on ta üks kõige silmatorkavamaid, imposantsemaid ja kauneimaid sügisesi õitsejaid. Praegu ei saa ma kuidagi mõõta tema täpset kõrgust. Teen seda kevadel, kui lõikan maha vanad varred. Aga võrdluseks - kaevukaane tipp on umbes 2m kõrgune ja tema ees kasvav heakasvuline ungari sirel (umbes 2.20) tundub täieliku kääbusena. Eespool kasvav kilpleht on mulle praegu rinnuni.

Kevadel oleks vist võimalik pikemal vaatlusel näha taime kasvukiirust. Noored võrsed kasvavad ööpäevas mitte sentimeetreid, vaid kümneid sentimeetreid. Jaapanis ning Kuriilidel on noored, mahlakad võrsed arvestatavad toidutaimed. Sahhalini konnatatra varred on lülilised, kevadel matid pruunirohelisekirjud, suvel matid rohelised, aga talvel muutuvad nad läikivpruunideks, justkui poleerituteks.
Sahhalini konnatatra lehed on suured - 15-40 cm pikad ja 10-30 cm laiad. Õrnad kreemikasvalged õiekesed on koondunud pikkadesse õhulistesse õisikutesse. Õitseb ta juuli lõpust külmade tulekuni.
Paaril ruutmeetril kasvav lill on justkui vahumeri ja väärib tõelist imetlust. Tema varred lõikame maha alles kevadel, sest vartele jäänud õisikud on väga ilusad ja nauditavad ka talvise härmatisega. Samuti meeldib puhmas leevikestele ja teistele väikelindudele. Kevadel põlevad tema õõnsad, niisked varred kõvasti praksudes.

Euroopasse toodi Sahhalini konnatatar teadaolevalt 1893.a. ning Eestisse juba 1897.aastal.
Sahhalini konnatatar kuulub maailma 100 kõige agressiivsema taimeliigi hulka ja on ka Eestis kantud 2007.a. looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja ning tema sissetoomine vabariiki on karistatav. Kuna ta on meil siiski kasvanud juba üle 100 aasta, siis tuleks sellest keskkonnaministri määrusest aru saada ilmselt nii, et tema levitamine on nüüd keelatud.

Sahhalini konnatatart on võimalik paljundada jagamisega. Seemned meil tema hilise õitsemisaja tõttu ei valmi, seega on tema agressiivsus meil väiksem kui soojemates piirkondades. Kindlasti ei sobi ta istutamiseks peenardesse ja aia piiretele, kus tema leviku piiramine oleks takistatud ja kust ta võiks omatahtsi rändama minna. Ebasoovitav on ta ka hoonete ning torustike vahetus läheduses.

Meil kasvab ta keset muruplatsi ja iganädalane muruniitmine on tema levikut kenasti ohjanud. Oleme suutnud teda aastaid hoida talle ettenähtud piirides. Minu arvates on ta invasiivsuselt võrreldav vaarikaga.

11 comments:

  1. Mulle hullult meeldivad need superkõrged püsikud ja nende jaoks oleks meie kivide vahel kohti ka, kahjuks pole ma ühtegi kohta välja muukinud, kus neid hankida saab. Selle konnatatra eest ma annaksin pool printsi näiteks (kuningtiiki läheb mul endal vaja :)

    ReplyDelete
  2. Minul ei ole õnnestunud seda "põhjamaa bambust" küll kuidagi kasvama saada, aasta paar peab vastu ja siis kaob. Kas vesirotile maitsevad võrsed või juured? muud põhjust küll ei oska arvata. Esimest korda nägin Elva haigla hoovis, viisin sõbranna emaga haiglasse ja kui õhtul järgi sõitsin, arvasin, et peast segi, kuidagi häirivalt palju tundus teda olema, polnud ju kuulnudki, et mingi taim võiks nii kiiresti kasvada.
    Kuidas Sina teda ühe koha peal hoida saad, niitmisega?

    ReplyDelete
  3. Thelale - mul oleks rohkem kui pool printsi vaja, nt 1,5- mitu rasket tööd järgmise aasta plaanides, aga tiike ma vist enam ei vaja:)Ega neid kõrgeid vist puukollid ei kasvata tõesti, vast mõned minusugused veel.
    Hiline- kui ta kuskilt lubamatust kohast oma pea välja pistab, niidame ta ju igal juhul kohe maha. Ja rohkem ta selles kohas end ei ilmuta, vastupidiselt võilillele. Ka ümbrus on tal kogu aeg niidetud ja kui kevadel paistab, et ta kipub liiga laiutama, siis trimmerdab mees selle kasvuala jälle väiksemaks. Seisab hästi raamides. Võibolla tõesti, et maitseb vesirottidele, inimesedki peavad teda ju kevadiseks delikatessiks.

    ReplyDelete
  4. Paistan, et see taim ajab mind jälle peast segi - kas ma ei osanud lõpuni lugeda?, aga Sul see niitmise jutt ju kenasti kirjas! :)))

    ReplyDelete
  5. Ma proovisin ka teda panna üks aasta. Ei läinud kasvama kuigi alguses tundus, et juurdub küll ilusasti. Tahaks ka hirmsasti teda oma aeda.
    Aga ma tean ühte naljakat kohta kus ta mahajäetult kasvab, eks ma üritan sinna kevadel jälle kaevama minna.
    Lillekasvataja

    ReplyDelete
  6. mul ta ka päris mitu aastat põdes ja lisaks kõigele usinad muruniitjad niitsid veel maha ka. kuid sel aastal on juba üpris suurekene ja näib et hakkab ilmet võtma.
    ise sain ämma aiast, kuid tean ka paari metsikut kohta.

    ReplyDelete
  7. Tean ka üht maanteeäärset metsatukka, kus ta kasvab. Juhuslikult nägin möödunud nädalal, kui temast mööda sõitsin. Nii, et Thela võib sealt saada ilmselt niipalju kui süda kutsub

    ReplyDelete
  8. puukollid?! :D jaah... :D
    oi, see oli lahe. :)

    ReplyDelete
  9. Kuningriiki :DDD, mitte tiiki. See on,kui nõupidamise vaheajal blogides nuhid hirmsa kiiruga.
    Kui keegi oskab täpsemaid koordinaate anda, kuhu labidaga minna, siis võib need saata meilile evepiibe@gmail.com, ma olen juba ette väga tänulik

    ReplyDelete
  10. Ja mis printsidesse puutub, siis ma alles hiljuti ühe viskasin välja (pikemalt saab mu põhiblogist lugeda, kui kedagi huvitab), need printsid ainult ilutsevad diivanil ja virisevad. Üks talupoeg oleks natuke parem

    ReplyDelete
  11. L6pux ometi sain p2rast mitmeaastast taimetundmatust-teadmatust konnatatra koha pealt valgustatud, ait2hh! Aga minul on ka kodus mitte tubli talumees, vaid diivanil ilucev princ... & endale tegin tiigi tavalisest 60L ehitusvannist, odav, k2ep2rane, turvaline & kergesti teisaldatav:) julgen soovitada nt hybriidvesiroosi-kacetajatele.

    ReplyDelete