Õhtusest jalutuskäigust aga selline leid. Üks pihlakatest, mis annab varju turbapeenrale, on paari päevaga otsustanud kasvatada endale sellise seenemiku või päkapiku.
Suviselt kelmika kübara varju
on ta peitnud oma näo,
aga jalakesega toetub kindlalt tüvele.
Hehee, väga vahva seenemikuke. Aga just eile vanu ajalehti ahjukasti ja konteinerisse sorteerides jäi näppu mingi metsaleht, kus puuseentest murelikult kirjutati, et need mitte rõõmu ei too, sest määravad puud surmale. Loodan väga, et selle pihlakaga nii ei juhtu.
ReplyDeleteäärmiselt lahe! seda võiks püüda hästi teravustatult ja suurema avaga pildistada, mine tea, vaja seda kunagi avaldada vmt
ReplyDeleteÄärmiselt elegantne kübar :). Meil juba pikemat aega paks sahisev lehekiht maas...mere ääres on ilmselt tuulisem.
ReplyDeleteOleneb vist seeneliigist, puu võib oma paarkümmend aastat koos seenega elada, aga eks pikapeale jäääb võim ikka "anastajale"
ReplyDeleteJube vahva see seenekübar. Minu mureli ahistajad nii elegantsed ei ole, aga see-eest näitavad talvehakul imelisi värvitriipe.
Eks need seened teki ikka juba sinna, kus mingi kahjustus või viga puul küljes. Ka sellel pildil on näha see haige koht. Tervele puidule seened ei teki.
ReplyDeleteHmmm, ja kuidas seda suuremat ava siis teha, ma just õnnelik, et fotokas ise need avad ära paneb. Ja seda keerutatavat toru mul ju pole:(