Nüüd on ta minu jaoks on küpsuse, viljakuse, rahunemise ja tarkuse aeg.
Puud, mis suvel rohelistena pakkusid eelkõige turvalisust ja kuumavarju, näitavad nüüd oma tõelist ilu. Nad on talletanud endasse kogu suvepäikese, mida nüüd nii pillavalt ja heldelt jagavad. Nende värvivikerkaarest ja särast aimub elujõudu ja andmisrõõmu. Ja kuigi nad valmistuvad üürikeseks puhkuseks, sisaldab see endas enam tärkamist ja elu kui kadu ja kõdu. Igas loodud seemnes, viljas ja võrses peitub uus algus, mis vaid ootab järgmise kevade sooja puudutust.
Päikeselise sügisilma mahe tuul, leebe päike ja soojad värvid moodustavad võrgutava koosluse. Ja vihm! - nii vajalik janustele karastumiseks. Loodus on kõik korraldanud targalt ja tasakaalus olevana.
Sügishommiku kargus ja värske õhk, kastemärjad puud mähkunud kõige peenematesse päikeses sätendavatesse siidlooridesse
Veel ei ole sügis haaranud kõiki oma pintsleid ja värve. Mets on täiesti roheline, vaid üksikud puud hakkavad suurest rohelisest massist eristuma
Ka aias võib imetleda erinevaid hallikas-, sinakas-, kollakas, sügav- ja tumerohelisi toone
ning samas hõõgub päikeses väikese lõkkena alles istutatud äädikapuu,
läätspuu aga pakub värsket salatirohelist
kontpuu on suvel igavast, märkamatust põõsast muutunud loitvaks pilkupüüdvaks uhkeldajaks
ja isegi hall sätendab ja särab hõbedaselt.
Harilik pihlakas on endale üle tõmmanud pronksi rüü,
kaskedele on ilmunud esimesed kollased lehed,
aga harilik vaher eputab juba kuldses-oranzis kleidis.
Lõhislehine tamm on muutunud veel rohelisemaks kui suvel
ja temast mitte kaugel kibuvitsa heleroheline suurte tumepunaste viljadega,
aga koehne pihlakas on lookas lumivalgete marjade all
Pruunid-kollased naabrid ootavad vaid korjamist.
Siin aga on sügis otsustanud näidata tõelisi jõuluvärve
Kui ma varem lugesin ja isegi soovitasin ka ise inimestel mõelda aia rajamisel põõsaste sügisvärvusele, mõtlesin ma seejuures salaja üsna tõsiselt, et ei tea, mis need veel peaksid olema. Aga nad on!!! Nii palju erinevaid värvitoone kui sügisel kukerpuudel, pole vist ühelgi teisel põõsal pakkuda.
Ei puudu sügiseselt paletilt ka sinakad toonid
Sügispäike on paitav, soojendav ja õrn. Ja nii ei mõtle ainult mina....
Suvi on nagu metsik kosk, mis värvidest, lõhnadest ja häältest küllastatuna pulbitseb ja aina tormab tohutu kiirusega ülepeakaela edasi. Sügis on voogamine, kulgemine, päralejõudmine.Tere tulemast täna kell 18.44!
Sügis on konkurentsitult minu lemmikaastaaeg.
ReplyDeleteJa lodjapuu on ka kaunis!
Eelmisel aastal uhkeldas sügisrüüga meil kuutõverohi. Sel aastal ta meil lõket ei mängi. Võib-olla vara veel.
Meil siin lähedal kasvab äädikapuu ja möödasõites ikka imetlen teda. Tahaks väga meile ka, aga meil pole head kohta. Nagu ginko bilobagi - hirmsasti meeldib, aga mis ma tast meie aias piinaks. Ma siis imetlen teda Tallinnas Süda tänavas.
ReplyDeleteNo ja vahtrad, mis neist rääkida! Äkki mõni leegitsev vaher ikka mahuks meile. Meil 1 on, mille ma olen 2 korda kogemata maha niitnud, aga ta on vales kohas. Või ma ei tea ka, kui ei laseks teda suureks kasvada, siis võiks ta seal ju olla ka.
ReplyDeleteKui aeda on sisse elatud ja teda on pikka aega vaadatud erinevatel aastaaegadel, kogu ümbritsev sodi koristatud ja asi hakkab ilmet võtma, leiavad kõik lemmikpuud Su aias oma sobiva koha. Nad ise hakkavad rääkima, kus nad kasvada tahaksid või küsib mõni koht, millist puud või põõsast ta enda ilmestamiseks kaaslaseks soovib.
ReplyDeleteAed kujuneb ja areneb pikkamisi.
superpildid!!!! superilm on teil seal praegu. :) ilusat sügise algust.
ReplyDeletekaunist sügist kõigile! :)
ReplyDeleteNo olgu :), on jah ilus, piltidel ja kui päike paistab. Aga meil osa kaskedest juba raagus :(
ReplyDeleteTa on ikka päriselt ilus, see sügis. Pildid ei suuda kaugeltki edasi anda seda valgust ja sädelust ja nende pikkade varjude salapära. Ja päike on ka ilus, mitte nagu suvel, kus ei saa aru, astud sa õue või mingisse kohutavasse aurusauna või kus päike tahaks Su ajud justkui pehmeks keeta:) Ja põuaga ei igatse me midagi nii hullusti kui vihma.
ReplyDeleteMa tean, mis Sulle ei meeldi. Ja see ei meeldi mulle ka. Ma nimetan seda 5.aastaajaks ja see on poriaeg. Aga teda on mõnikord kevadel ka, nii, et niisugune kahestunud aastaaeg.
Aga ikkagi - jätkuvalt ilusat sügist!
Ilusad pildid jah ja vahtrad on igalpool kaunid. Ma ei saanud pühapäeval normaalselt rooliski olla, aina hõikasin teistele, kui ilusad leegitsevalt punakollased vahtrad teele kätte paistsid. Aga minu äädikapuuke on vist küll veel roheline. Pean väljaminnes ta juurest läbi põikama ja lähemalt piiluma.
ReplyDeleteSügis on ilus. Aga mind teeb sügis alati kuidagi kurvaks ja melanhoolseks. Tahaks taimede moodi talveks ettevalmistusi teha ja karu moodi talveks koopasse magama pugeda, et siis kevadel koos esimese päikese ja esimese rohuliblega uuesti ellu ärgata. Hea meelega jätaks selle porise, niiske ja külma aja vahele. Tuleks see talv vähemalt korralik lumi maha - siis oleks ka normaalsem.
ReplyDeleteAga esimesed 2 pilti on sul võrratud!