Pühapäeva õhtul kella 8 paiku algas äike. Küll mul oli kahju, et kohe hakkas pimedaks minema. Armastan siit kõrgelt vaadata kui võimas ja ilus võib see loodusnähtus olla ja tavaliselt lähen ma siis õue. Seekord eelistasin tuppa jääda. Vaatasin seda suurt valgusemängu veel südaöösel ja ka veel kella 3 paiku oli äike täisjõus.
Eile vaheldusid sajuhood veepiserdushoogudega, õhtul hakkas aga lausa kallama. Täna siis lihtsalt sajab.
Aga toas olles libiseb pilk ikkagi aknale ja õue. Vaatasin-vaatasin ja võtsin fotoka - hea järgnevatel aastatel vaadata, millised nägid puud ja aed välja kui väga väikeste vahedega on sadanud üle 40 päeva. Augustis oli meil vaid 5 kuiva päeva, septembris 3, aga õhtul või öösel sadas ka siis. Ja sajud algasid ju juba juuli lõpus.
Köögiaknast avanevad siis sellised pildid. Puud on rohelised ja lopsakad, lausa mõnulevad ohtrast kastmisest. Ei mingit erilist märki sügisest. Ühel kasel on siiski mõned alumised lehed veidi kollakaks tõmbunud. Kõigil okaspuudel on näha noori kasve
Elutoa aknast paistab lõuna poolt lähenev tihedam vihmakaar ja silmapiir on õige ahtaks jäänud. Aga puud ei näita ikkagi veel mingeid sügise saabumise märke.
Lillede asemel hakkavad domineerima puud ja põõsad, aga üldmulje on ikka roheline ja lopsakas, taimed on kui puhtaks pestud.
ja värvi lisavad ka marjad.
Esikuaknast aga paistavad kõrgete püsikute õied ja püstised varred. Tugevad tuuled ja paduvihmad pole neile suutnud midagi teha.
Põhja pool magamistoa aknast avanev vaade on küll veidi kurvem
sest näha on põllud, kust ilmselt enam midagi võtta pole ja kus kasvanud vili küntakse tõenäoliselt maa väetamiseks põllule tagasi. Aga mine tea, ehk ongi talt aastate viisi aina võetud ja võetud...
Ka vihmas peitub oma võlu. Ilus on see külluslik paljutooniline roheline. Päikeselõõsas seda ei märkagi.
Esikuaknast aga paistavad kõrgete püsikute õied ja püstised varred. Tugevad tuuled ja paduvihmad pole neile suutnud midagi teha.
Põhja pool magamistoa aknast avanev vaade on küll veidi kurvem
sest näha on põllud, kust ilmselt enam midagi võtta pole ja kus kasvanud vili küntakse tõenäoliselt maa väetamiseks põllule tagasi. Aga mine tea, ehk ongi talt aastate viisi aina võetud ja võetud...
Ka vihmas peitub oma võlu. Ilus on see külluslik paljutooniline roheline. Päikeselõõsas seda ei märkagi.
hoolimata vihmasest ilmast, imeilusad vaated! muudkui vaataks ja vaataks...
ReplyDeletemul tuli täna üle pika aja tahtmine vihma nautida ja rattaga sõitma minna.
kui tita emme-issi koju tulevad, ehk lähengi...
ma käisin hommikul vihmasajus jooksmas. ei saa öelda, et oleks kuidagi ebameeldiv olnud :)
ReplyDeleteaga meil on kaskedel lehed poolenisti kollased.
pildid nagu maalid!!
ReplyDeletevihma vastu pole mul midagi, kuid kirdetuul pole mu sõber
Ilusad vaated jah. Ja imeilus mõte selle põldu sisse küntava vilja kohta. :o)
ReplyDeletemu meelest on imeilusad pildid. :)
ReplyDelete