GARRULUS GLANDARIUS

Kus veedab perenaine köögis kõige rohkem aega? Täpselt õige. Kraanikausi juures. Ja ma ei jõua end ära kiita:), et köögi sisustamise juures otsustasin ma ta akna alla paigutada. Selle asemel, et olla pool elu nina ja silmadega vastu igavat seina, näen ma oma toimetuste juures igasugu huvitavaid asju. Täna siis selline linnuke. Ma ei olnud teda kunagi varem näinud. Aga, et rahvas peab pasknääriks hoopis teist lindu, olin ma temast juba varem lugenud ja ka pilte vaadanud. Ega ta end kaua vaadata lasknud. Oma väga jämeda nokaga tuuseldas ta üsna kenasti maa seest mingeid usse-tõuke otsides Aga kui ta külje keeras, olin ma üsna kindel, kellega tegemist. Ja internetist leidsin kohe ka liigikirjelduse koos pildiga. See oli tõesti pasknäär, rahvakeeles veel paskraat, metsnäär, pajuharakas. Kahjuks lendas ta üsna kiiresti kaugemale ega lasknud end rohkem pildistada.
Pasknäär on umbes haki suurune lind. Teda on kerge ära tunda üla- ja alapoole roosakashalli üldvärvuse ja musta servaga eretaevasinise laigu (küüduse) järgi tiivanukil. Kui lind on erutatud, siis võib tema peas märgata ka tutti.
Pasknäär elutseb okas-, sega- ja lehtmetsades, eelistades neid, kus leidub tihedat alusmetsa. Pesitsusajal on ta aga seotud eelkõige kuuse-segametsadega. Pesa ehitavad mõlemad vanalinnud koos kõige sagedamini kuusele, kuni 10 m kõrgusele raskesti märgatavasse kohta. Pasknääri pesa on kaunis lame ja koosneb väljaspoolt raagudest, seest aga samblast, rohujuurtest ja muust pehmemast materjalist. Kurnas on 5-7 muna. Munad on hallikasrohelised, kaetud pruunikate tähnide ja laikudega. Poegi hauvad ja toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kolmenädalastena. Vanalinnud hoolitsevad poegade eest kuni sügise saabumiseni. Sel ajal hulguvad pesakonnad koos.
Segatoidulise linnuna sööb pasknäär mitmesugust toitu. Taimtoitu - tammetõrusid ja mitmesuguseid marju otsib ta peamiselt sügisel, eriti aga talvel. Tõrudest teeb ta ka omale talvevarusid, mis on mõnikord üsna suured. Mõnes panipaigas võib neid olla kuni 4 kg. Osa peidetud tõrudest kaevab pasknäär lume alt välja, osa jääb aga kasutamata ja läheb kevadel idanema. Kevadel ja suvel toitub ta peamiselt putukatest, sealhulgas kahjuritest, näiteks maipõrnikatest, siklastest ja kärsaklastest. Teisi loomi, mitmesuguseid pisinärilisi, väikesi linde ja nende mune, sisalikke ja konni, sööb juhuslikumalt. Kahjurputukate hävitamise ja tammetõrude levitamisega toob pasknäär metsamajandusele suurt kasu. Ta on päevase eluviisiga. Meil paiga-,hulgu-ja rändlind ning ka läbirändaja. Värvuliste pesade rüüstamisega tehtav kahju on väiksem. Looduskaitse alla ei kuulu