Wednesday, October 28, 2009

OI AEGU AMMUSEID

Aasta oli siis 1972. Ja see vast oligi kõige enam korrasolev hoone krundil. Praeguseks ammugi ümberehitatud ja ümbrus korrastatud Umbes 10 aastat hiljem, siin seisid enne seda majakest savivaremed
Fragment vanast aiast

67 sorti astilbesid, üle 340 sordi liiliaid viis põud



Praegu on sellel kohal muru



Kõva sõna:D pea 30 aastat tagasi





Tuesday, October 27, 2009

SOMBUSE PÄEVA PÄIKE

Sügis võimutseb. Kased on juba üsna raagus. Tänavu nad ei jõudnudki kollaseks minna. Selles, et nad rohelistena lehed langetasid, on oma osa nii neil ränkadel tormidel kui sel paksul lumel, millega meid üllatati. Mõtlesin, et enne kui päris talveks pöörab, teen ikka ka selle-aastasest sügisest mõned klõpsud.
Üleeile sadas, eile samuti ja ka täna sajab. Ja nii juba üsna pikka aega. Päris ununenud on juba, milline võiks välja näha üks päikeseline päev. Olen olnud üle kuu naelutatud arvuti taha. Ja kui ma heidan pilgu aknast välja ükskõik millise ilmakaare suunas, näen ma vaatamata tinahallile taevale igas ilmakaares vaid päikest:)





Kasvuhoone tühjendamisel kasvas seal veel üks väga ilus tshillipipar. Nüüd on ta meil lille asemel köögiaknal. Eksperimendi mõttes sai ta kaaslaseks ühe väikese ereroosade õitega maasikataime, kes õitses siiamaani. Et mul ka fotoka jaoks aega polnud, siis nüüd tuleb oodata, kas need viljad tal ka valmida jõuavad.








Thursday, October 15, 2009

JÄLLE TORMAS

Alles me elasime siin üle selle esmaspäevase lõunakaarte tormi ja temaga kaasnenud puudele üsna ähvardava lörtsi-ja lumekruubisaju kui eile märatses siin korralik külamde põhjatuultega torm koos järjekordse lörtsiga, mis aga õnneks ei kleepunud puudele. No paar korda eilse päeva jooksul oli ka üsna pikad elektrikatkestused, kuid meie saime õnneks õhtul elektri tagasi.

Täna nägin esmakordselt elus sellist vaatepilti, kus alati seisukindel sahhalini konnatatar on muutunud 1,5 m kõrguseks risu-sasipuntraks. Osa tema varsi oli takerdunud ka kõrval kasvava vahtra `Crimson King´i` ja sireli okstesse, õnneks neile siiski kahju tekitama. Algul tundus, et sellega seekordne maru piirdus, kuid õhtu hakul selgus, et murdunud on minu lemmikpuu. Pikast ja sihvakast serbia kuuse vormist `Pendula` on järel umbes 4,5 m kõrgune tüügas. Selle sordi täiskasvanud puid Eestis eriti palju pole, üks neist kasvas seni meie aias. Muidugi, me ei lõika teda maani maha, kuid ta on ikka väga hullusti kannatanud. Õhtul oli tast pime pilti teha.
Mul oleks olnud täna paar põhjust tõsiselt rõõmustada, kuid nüüd tahaksin küll ainult vanduda ja tuju on absoluutses nullis. Mis null veel, mitukümmend miinust ikka tal ees.

Monday, October 12, 2009

FHUHHH- KUI KOLE!

Nädalavahetus oli meil suurepärane. Kaks päeva paistis päike varahommikust hilisõhtuni. Soojakraade oli ka piisavalt ja tuul oli olematu. Ma juba salamisi lootsin, et ehk tulebki suvi tagasi. Noh, päris suvi vast mitte, aga vähemalt ilus sügis küll.
Tänane pööras kõik pea peale. Ei mingit suve ega kuldset sügist. Kuigi miinuskraade polnud ei öösel ega varahommikul, oli maa siiski valge. See oleks võinud ju päris armas välja näha, aga.... pime:(, märg:(, kleepuv:(, tuuline:( libe:(. Vääääääga kole! Ja seda jubedat loppa tuleb järjest juurde. Akendest ei paista kohe enam midagi, klaasid on paksult seda ollust täis. Ja puud on veel puhta rohelised.
Midagi on ikka ilusat ka. See puuke võtabki sedasi igal aastal talve vastu. Õitseb vapralt kuni veebruari lõpuni, märtsi alguseni. Ja õisi on tal ümber okste ja tüvede väga palju.




Sel aastal on kuidagi nii kujunenud, et kõik halvad ilmauudised tulevad siit meie poolt. Täiesti harjumatu asi.

Sunday, October 4, 2009

LUBATI TORMI

ja ta tuli ka. Juba õhtul tõusis tavalisest tugevam tuul ja hakkas jälle sadama. Vee sekka olid ära eksinud ka mõni üksik lumekruup.

Aga päris märul läks lahti öösel. Ärkasin kella kahe paiku. Keegi lõgistas välisukse juures. Hommikul kontrollisime. Ukse lõtk on vast vaevalt 0,5mm, aga isegi see andis endast märku. Ega ma arvanudki, et see midagi muud kui tuul on, aga öövaikuses need võõrad hääled segavad. Mind küll. Jalutasin siis veidi ringi. Käis järjekordne päris hull müts. Mees vedas eile terrassile redelid ja mõned lauad. Ta võttis tuulekasti lahti, et uurida, kuhu need herilased ikka selle pesa tegid ja õhtul ei viitsinud enam oma kola kokku korjata. Need siis nüüd kukkusid siin pikali ja vastu majaseina külili. Omad kolksud enne äralendu tegid ka jalamatid ja paar väiksemat vidinat veel. Nii, et puhta oma lohakus.
Aga need paugud ja mürtsud ja tuuleiilid ei kostnud sugugi nii võikalt kui ühel ööl või on see varahommikul? kella nelja paiku otsustas üks suitsuandur märku anda, et ta patareid tühjenevad:((( Vat see oli alles elamus.:DD Ootamatu, seepärast!
Nüüd valgega selgus, et paigast ära olid ka mõned puude kaitseks pandud võrgud. Aga üldiselt ei midagi hullu, isegi elekter on alles. Tuul on küll veel väga vali, aga paksude mustade pilvede vahelt piilub vahete-vahel isegi päike.
Hea, et meil neid orkaane, tsunaamisid, maavärinad ja - lihkeid, muda- ja muid laviine ja üleujutusi, mille all praegu mõni piirkond maailmast ägab, ei ole.

Aga üldiselt on sel aastal sügis vähemalt meile näidanud küll oma kõige inetumat nägu. Juba pööripäev oli väga-väga tuuline ja vihmane. Ja siiani polegi siin normaalset ilma olnud. Kogu aeg kas sajab või tuulab. Alati olen ma armastanud sügisesi udusid, millest hakkavad päikesekiired läbi tungima. Tänavu on udu seisnud tinahalli seinana ja muudkui tilkunud õhtuni mingit märga ollust allapoole. Päriselt ei saja, aga miski ei kuiva ka. Septembri lõpus käis siit isegi korralik äike üle.

Eile hommikul oli meil maa esmakordselt valge - nii, et esimene kerge öökülm sel aastal - 0,5C. Võrdlesin, möödunud aastal oli see alles 6. novembril.
Puud on enamasti veel kõik rohelised, ainult vahtrad näitavad värvumise märke. Kukerpuud, kikkapuud ja toompihlakad on küll ammugi lõõskavad oranzhid, punased ja violetsed.

Aiatööd on meil lõppenud. Kasvuhoonest korjatud kümned kilod tomatid punastavad nüüd toas. Muu saak ka kokku korjatud. Õunad jäävad kitsedele ja paganama mägrad ei korista veel pirnialuseid ära:).
Kõik mis oli vaja istutada ja ümber istutada on istutatud. Ka maasikad. Suvelillede anumad tühjad ja kokku korjatud. Kõik puud võrgutatud, täna siis lohakam töö üle ka tehtud:)
Tulbisibulad said maha 25. septembril. Ja üleeile laskis ilm ära niita ka veidi ülekasvanud kohad.

Projektid.... eks neist siis veidi tulevikus. Aga pea kõik on tehtud ja rohkemgi veel! :DDD
Muide, täpselt aasta tagasi tegime betoonitöid. Maasse valati uue kuuri - autovarjualuse poste. Jah, aastad pole vennad, pole isegi sugulased mitte