Viies aga käis siis selline elu. Ja õige varsti tiirutas meie maja ümber kümneid vidistavaid-sidistavaid noori linde ja nende vanemaid, kes aga tänaseks on juba kuskile kadunud.
Igahommikusel jalutuskäigul aga selline paar. Millegipärast ei võta nad neile retkedele kunagi kaasa oma kaht poega.
Meie vesirooside ustavad kaaslased, kes tunnevad end vees ühteviisi hästi nii kuumas päikeses kui vihma käes
Eilne tõeline äpardus. Nägin äkki aknast, et puude vahel jalutab rahulikult emapõder koos kahe vasikaga. Ju nad tulid uurima, mida uut on aeda istutatud ja mis kõige paremini võiks maitseda. Haarasin fotoaparaadi, et hetke jäädvustada. Kõik kolm kenasti kaadris, kui miski neid õues ehmatas. Jõudsin tabada põgeneva ema. Kui üritasin ka segaduses lapsi pildile saada, teatas aparaat: "Change the batteries". Nii juhtub vahel
Oi, minu meelest on alati nii, et kui midagi huvitavat ette hüppab, on fotokal patakad tühjad või mälukaart täis.
ReplyDeleteAga noh, eks emapõdra peput pole ju ka igaüks näinud.
Nüüd ma siis nägin
Mina pole jälle nii erkrohelist konna näinud. Aga põder tundub nagu peata olevat :oP
ReplyDeletePääsukesed on võrratud linnud, olen neile andeks andnud kõik need latakad, mis akendele või trepile pillasid, kuigi pesade alla sai pandud vineeritükid, need ka pesadele toeks. Aga ma olen neist nüüd ilma - nende lennuteel nüüd kõrvalhoone ees. Sel aastal ainult piiritaja pesitses koeravaiba rullis.
ReplyDeleteAga ilusat rohelist veekonna mul pole, ainult pruunivärvilised Laurentid ja mingi tuvastamata must.
Minu fotokal kombeks ikka ja jälle teatada, et no card või üldse vait(akud sisse panemata), peab vist ikka uue ostma :D
Sul on ikka vedanud,saad nautida loomaaed kodu l2hedal!
ReplyDeletemnjah, mul ka fotokas teisel korrusel oli, kui ilves krundi piirilt läbi jalutas. ehitamise ajal maja nurga juures põtra nähes oli ehmatus nii suur, et pildistamine ununes üldse meelest, vaatasin, et trepist üles sain :D
ReplyDelete