TALVEMAASTIKUD

Olen tihti kuulmas vanu inimesi -khm-hmm, ikka palju vanemaid kui mina:) - rääkimas, millised võimsad talved ja lumed ikka vanasti olid......Ma ei tea, ehk nad mäletavadki 1924.aastast pärit absoluutseid lumerekordeid, mis siiani on purustamata, aga selge on see, et noorematel inimestel on mälu ikka väga lühike.
Ma arvan, et siin, meie mail oli kõige hullem lumetuisk 24.11.2008.aastal, millest enamik Eestit küll pääses. Ka siis jäi lumi siia kevadeni pidama.
Head naabrid tulid vaatama, kuidas tudikesed selles möllus hakkama saavad. Koduteel olid nad vööni lumes. Tuul ja tuisk märatsesid tookord üle 24 tunni. Kahjuks ei tea ma selle meeldiva naisterahva, kes mattis meid päevadeks, nime.

Sahkadega polnud tookord siin enam midagi teha. Sõna otses mõttes kaevati meid lumest välja.

Eelmine aasta on ehk kõigil siiski veidi meeles. Foto on tehtud lumeuputuse alguses

Igal sügisel on kõigi inimeste suurim mure, kas jõulud ja vana-aasta ikka tulevad valged. Normaalne! Valge ja hõbe ja päikesepaiste on ikka palju helgem ja puhtam kui pori ja pimedus.

Monika pidas end meil üsna viisakalt ülal. Kattis kõik lagendikud, teed muidugi ka, saabuvateks pühadeks kenasti valge vaibaga, hanged kuhjusid põhiliselt aia- ja pargiossa.

Scarlett aga käitus täpselt nagu mu mees kui ma mingi koha olen puhtaks koristanud, sinna peavad ilmtingimata asetuma mingid tööriistad või muidu jubinad:) Eks ta nägigi, et maja ümbrus oli kenasti puhas ja otsustas mõned hanged sinna ringi paigutada. Lumekest jagus loomulikult ka ülejäänud õuele.

Hea, et vahetult enne tuisku sai kasvuhoone katus lumest puhtaks. Õnneks pudistas ka tuul ise kenasti katustelt suurema lume alla, nendega praegu veel muret pole.

Käisid meil siin põhjalased ja arvasid, et meil pole ÜLTTTSE lund. Muidugi, muidugi - kõik see, mis endal, on ikka ilusam, suurem, võimsam ja uhkem:)
No näpuotsaga jagus seda lumekest. siiagi.

Jõululaupäeva õhtul oli päris selge, et maja välisust me tõenäoliselt oma jõududega hommikul avada ei saa, sest ta oli juba siis poole kõrguse pealt lumme mattunud.

25.12. hommikul polnud kuhugi kiiret, mõnulesime veel sooja teki all ja ma ütlesin, et peaks vist kellegi väljastpoolt appi kutsuma, aga nii vara ei raatsi kedagi üles ajada.

Äkki kuulsin mingeid hääli.

Päästja- päkapikk oli kohe iseenesest kohal. Meie kandis sõidavadki kõik targad inimesed ringi labidatega. Ütle siis veel, et jõuluimet pole.

Trepp on vaba:) ja loomulikult avaneb ka uks.

Nii ta alustas

ja nii lõpetas. Kes oskab vaadata tunneli lõppu, näeb maja nurka.

Naljakad on need tuisuteed. Mõne eluks väga vajaliku koha ta jätab siiski õhema kattega

Salix purpurea `Gracilis` vana maja taga on osanud endast moodustada üle 2 m kõrguse mütaka:), inimese käsi seal abiks pole olnud.

25.12 õhtul hakkas sadama jäävihma, kõige suurem sadu oli 26.12 hommikul kella 5 paiku. Esiplaanil võrkudes on umbes meetrised noored nulud.

Selle asjanduse nimi on kuusehekk. Tema juures ei saa mitte unistadagi puhtaksraputamisest või mingit muud moodi päästmisest.

Inimkonna parim osa armastab lund:). Lapsuke on umbes 135 cm pikkune.

Selle koha peal juba hoolitseb vald selle eest, et me kenasti autoga liikuma saaks. Ja teid selliste ilmadega sahatatakse sedasi, et kolm korda päevas sõidab siit väiksem traktor läbi ja kui asi kipub kitsaks jääma, tuleb seejärel suur traktor ja tekitab siia laia maantee.

ILUSAT LUMIST VANA-AASTA LÕPPU!