Paar päeva tagasi kirjutas mulle üks sõber, et sügisel on iga leheke nagu kunstiteos.
Nii ongi, värve jagub veel küllaga nii jalgade alla
kui silmade kõrgusele.Enamus puid on raagus, nende võrad olid eilses paksus udus täiesti müstilised. Pajud on veel kuldsed ja nende taga ja ees olev hall tundub samuti värvus olevat. Kõik suured üldvaated on veel värvilised, aga neid olen ma siia juba küllalt üles ladunud.
Kiviktaimla e Peenar on praegu värvilisemgi kui suvel. Kes eputab lehtede,
kes viimaste õitega
ja kellel jagub mõlemat
säravroheline tundub praegu eriti kirgas
Tuhkpuud on tekitanud ühele kallakule mitmevärvilise vaiba
kukerpuud teevad sügisel aga kõigile silmad ette
Teised veigelad on puha raagus, `Dart`s Colordream` ei mõtlegi neid veel langetada.
Köögiviljaaed on suures osas koristatud, aga brokkolitelt saab veel üksjagu saaki, mis siis, et mõni neist ka õitseb
Mikrobioota hakkab end puhkama seadma ja on kasuka hõbevioletseks kirjanud.Seda sätendavat ilu on üle 25m2
Umbes 20 cm kõrgune kääbusmänd `Nana Carsten Wintergold´ hakkab samuti okkaid kuldsemaks muutma ja sel aastal on ta isegi käbisid kasvatama hakanud.
Mu pisike lehis `Blue Dwarf`, kes paar aastat tagasi hakkas oktoobri lõpul uusi kasve kasvatama ja kannatas tol aastal korralikult, teab nüüd vanemaks ja targemaks saanuna, kuidas tuleb sügisel käituda ja on selga tõmmanud vana kulla värvi rüü.
Iileksid on nagu ikka sügavrohelised ja mulle tundub, et sel aastal on nad esmakordselt viljunud. Kui nende marjad ka punaseks ei muutu
on meie omad kibuvitsad vaat´ et ilusamadki.
Mulle on säärane sombune taevas vägagi meeltmööda, aga toas ma miskipärast seda pimedust ei talu. Üldse on mul paljudes asjades säärased vastakad soovid, mida vanemaks saan, seda keerulisemaks enda jaoks muutun. Pimedusega suudan ma küll võidelda. Kus aga liigun, seal tuled põlema panen ja siis tuleb üks korralik inimene ja hakkab mu lossitaolist elamist pimendama. Kui ma siis uue tiiru teen ja uuesti valguse tekitan, siis...nii lõpmatuseni. Ja kumbki meist targemaks ei saa, pole lootustki:)
Kukerpuud on sügisel võrratud jah, ise ma istutasin nad kevadel silmapiirilt kaugemale aia äärde, kahju küll, aga mu aed pole nii suur, et nad saaksid nähtavas kohas oma ilu näidata ilma et okkalised oksad kellelegi ette ei jääks :(
ReplyDeleteMeil täna taevas vaat et vastu maad ja õhk uduvihmast nii niiske, et hingad sisse rohkem vett kui õhku.
Kuramus, miks ei võinud veel päeva sajuta olla - pidime täna rabasammalt tooma minema, sellega saab võrratuid aiapotte teha ja kättesaadavam kui freesimata turvas. Eh, ma täna sellises norimis-virisemis tujus, 2 päevaga sõitsin läbi 11 riidekauplust ja ei saanud endale ühtegi kleiti, isegi T-särkigi ega talvemantlit :(
Ja naabrid vaatavad ja mõtlevad . et näe, morse1
ReplyDeleteJeerum, see kõrgpeenar on ju nagu leekides. Kukerpuud?
Minu jaoks on täielik üllatus, et mikrobiootad muudavad värvi. Aga pole imestada, kui elu käib nagu mutiurus, pimedas lähed, pimedas tuled, sellest, mis maja ümber toimub, pole aimugi.
ReplyDeleteMind ajab ka see pimedus toas juba hulluks. Hea, et on kukerpuud, kibuvitsad ja muu söäärane, mis väljas rõõmu pakub. Tulin just paar tundi tagasi linnast töölt ja raudtee-äärses tänavas olid laternad kastanialleeesse peitunud, nii ilus kuldne valgus oli ümberringi. :o)
ReplyDeleteKosutav oli seda pildirida mööda käia. Tabasin end vaat et noogutamas, kui sa tubasest pimedusest kirjutasid. Mõtlesin, et oi jah, mulle ka meeldib see sügisene udu, pole kõledat loodetuult ja sel hetkel on üsna kodune, vanasti oli mereäärses kodus sama niiske. Õues on see hea, aga toas panen minagi aina valgust juurde :)
ReplyDeletekukerpuud on meitel ka imekaunid!
ReplyDeletetoas jah, tuled põlema ja kindlasti ka küünlad - kohe on teine olemine. õues kannatab niisama ka :)
muide, need brokkoliõied võib ka kõik salatisse hakkida. ja lehed supi sisse (kui just neist mahla ei pressi). oeh, peaks ka mõne postituse tegema :)
mrt teeb möhh. sest et sai lubatud ja seega pidi. :)
ReplyDeleteps. pildid on ilusad. teil ikka täitsa muinasjutt seal!